Sõnale raagi leiti 311 luuletust

Sinu silmad

Su silmad on merekarva hallid,
Sa vist väga armastad merd.
Su pilk nii kauge,
neis sügav on vaade,
Sinu silmadesse vahest uppudagi võib.

Sinu silmad räägivad nii palju,
Sinu süda tuksleb
kui merelaine sees.
Ja armastust on palju,
Sinu pisarates peegelduvad need.

Räägi südamest

Räägi, räägi kõigest mul,
kõigest, mis Sind vaevab.
Räägi, kaeba ära mul,
südames, mis piinab.

Minugi süda kurvastab,
kui Sul valus on,
pisarateni liigutab,
oi kui valus on.

Räägi, räägi kõigest mul,
kõigest, mis Sind vaevab.
Räägi, kaeba, kaeba mul,
miskit pole liiast.

See on hoopis

Õde esinejat nähes ehmatab
kes riided seljast võtab
pole ta mitte räppar
see on hoopis strippar;

Juku nurga tagant trügib
ühest onust räägib
lapsi musitada on ta stiil
see on hoopis pedofiil;

üks mees pärib patsiendi pikkust
haiglas lesides antakse vastust
pole see arst mitte üks tepp
vaid see on hoopis puusepp;

uroloog teeb kannikale valu
auku topib, mida hetero ei talu
ta pole mitte Dr. Boriss
see on hoopis pepupoiss;

seksimüüa kiidab mehe tilli
aga kliendi pilgu ajab ta villi
kõrval ehmatab kauboi
et sängis see on hoopis femboy;

mutike aias kor ..... Loe edasi →

Eksistents

Nagu väike elu. Sünnist surmani ja mälestuse salves. Paberit määrin. Tehniliselt need on minu käärid. Lõikan elu mida väärin. Meenutan mõtteid, mis on lõppend ja paremaid päevi. See on tehnika millest ma räägin. Kirjutades viibin teises sfääris. Teen märkmeid, olen kauge, vaatan kuidas töötab. Olen siin. Kuid ikkagi ei näe mind.
Tajun, seda mida toodab mu aju, sinna vajun
Psüühilises labürindis otsimas radu. 60 000 mõtet päevas, töötlemas tunnet, mida demostreerin sulle.
Kõik on elades tundunud
Olen päriselt vaid endasse sulgunud ja kirjutamise hulluses. Otsi ..... Loe edasi →

Soo

Soo
soo on mu soov,
täpselt selline nagu mina
müstiline ja loov,
suursoo
suurem kui soo.

Soo
laukaid täis mu hoov,
suursoo
suurem kui mu soov,
soo
ta räägib teile loo,

Loo mis oli mu soov,
soo.

Tagant rääkija

Olen kiisuga ta toas
mõtlen, et katsun teda taas
istun voodi peal
ja tema vaade mujal seal;

seistes telefonitsi räägib
tähelepanu räigelt nöögib
mõtlen talle ligineda
pole midagi häbeneda;

mil ta toru otsas
mu käsi vastu kanni laksas
talle ja näo sisse toppisin
prakku, mida ninaga väristasin;

mõmisesin "KAJA!" ning
sai täis tüdruku hing
et mis ma talle ütlesin
lihtsalt selja taga esinesin;

olen tal tagant rääkija
otseses mõttes häkkija
tüdrukute jutu vahel
mil tõsine teema neil kahel

Vihmasadu liigub täna läänest itta
või oli see vastupidi,
igatahes pilvi pandi ritta,
Vikerraadios räägiti.

Ma sätin siin omi mõtteid paika
tuuseldavad nagu pöörased ringi.
Mingit korda pole, võtaks või kaika.
Tark ei torma!

tri:nu

Peol

Pidu meis endis väljus raamidest,
sellest tekkis üks korralik mürgel.
Nii mõnigi ontlikest daamidest
leidis end keerlemas karusselli pääl.

Sai kõnesid peetud ja räägiti heast
kaunis kontsert paitamas meeli.
Üks väärikas isand viimasest reast
tõusis püsti ja laulis ka.

Tolle õhtu lustakal foonil
unus argihalluse taak
ning peojuht kelmikal toonil
lausus sõbrad, me elame veel!

Olen eestlane

Räägin oma emakeeles...
Mõtlen oma isemeeles...
Armastan teid viies keeles
põhiliselt - kui on meeles!


/Mari*Uri/

Natalya

Argipäevad saanud läbi
ning õhtud jälle valla
tehakse igalpool tobi
ei lasta öörahus olla;

sest semud ju peavad
saama kõrtsi istuma
oma päevadest kõnelevad
meel ei tohi hakata jahtuma;

ja ühel on eriline soov
nimelt uut naist leida
semudel peas suur proov
et üksik mees meelt ei heida;

leiaks paaritüdruku kauni
miniseelikus, pika ja saleda
säärane, millest räägib uni
kasvõi pagulane, keda;

on kuuldud juba rääkimas
kutsutakse ettekandja kohale
on mehed plaanimas
suure suuga kohtingut sõbrale;

vilistati ja käega viipas
eestlanna oma sõbra
uue ..... Loe edasi →

Emakeele ilu

Ma ikka kaunite lilledega võrdlen
oma emakeelt.
Emakeele ilu ma imetlen
ja räägin iga päev.

Emakeelel ilus kõla
nagu linnul oksa pääl.
Emakeel ja kaunis kevad,
hinges ja südames
püsivad need.

Kuldaväärt naine

Mul on ikka kuldaväärt naine,
ta nii armas on ja ebamaine.
Ta silmavaade õrn ja lahke,
kõik millest mõtleb, räägib
on nii ehtne.

Kust tulnud ta-?
Kus olnud ta-?
Sellele vastust tuul vaid teab
ja inglid taeva all,
ma mõtlen...

ekstaas

me teineteise jaoks paremad olla lubame,
alles olin üksik õis, mis ei mahtunud vaasi.
nüüd sinu kaisus mul olla on nii hubane,
sulan sinuga ühte, kui mind viinud sa ekstaasi.

sind südamest armastan,
tänu sinule uut maailma avastan,
vahel kardan öelda seda välja,
su armastuseta sureksin ma nälga.

kui vaatan sind, kas mind näed sa?
kui räägin, kas mind kuuled?
püüan sind oma varju eest säästa,
sest mu mured, need on liiga suured.

Veebruari monoloog

On õues vesine ja lirtsub jalge all
tuul kihutab, teeb oma tööd.
Ei ole päikest täna näha
siis olgu nii ja käega lööd.

Kass istub vaikselt aknalaual
nii tardund, tõsine ta pilk.
Üks linnuke, kes äkki ilmus
kui päeva päästev, rõõmus vilk.

Ma räägin kassile, et varsti varsti
läeb õues lahti värvide paraad.
Ja vajub selleks korraks jälle ära
me tusane ja torssis meelelaad.

Lihtsalt kirjuta

nad ütlevad, et kirjuta
ma küsin, et millest
ma räägin ju pool oma jutust kõnes
mida on mul öelda, et paberilehed
seda kannataks?

ja siis vaatas mu raamaturiiulist
otsa Knut Hamsuni "Nälg" *
ja ma hakkasin ta lüürilist enesekirjeldust lugema
enesevaatlust
otsingut millegi järele

kaotanud olen sõpru
lihtsalt seetõttu, et olen teinud valesid
valikuid nende jaoks
aga ometi üks helendav bleiser
üle maanteede jalutamas tuleb meelde

mu visioonid muutuvad nii ehedaks
et ma elan ühe silmaga filmis
teise silmaga reaalses elus
loen enda vanu kirju,
millest saaks ..... Loe edasi →

Pilvepiiril

Pilvepiiril on üks pink,
Kus istun nüüd ja vaatan tagasi.
Sel lõputul pingil on silt:
"Siit minna on vaid edasi ".
Vaatan sind ja tasa tuulena tulen,
Su juures olen ja sinna jään.
Siin olla on muretu, õnnelik olen,
Siin pingil sind nüüd ootama jään.
Kui kord on sinu aeg ja tuled,
Siis räägin sul kõik, mis ütlemata jäi.
Ära kiirusta, ma korraks silmad sulen,
Siin pingil sind lõputult oodata võin.

Mis edasi tegema peaks, et läheks vaid heaks, kui teaks.
Tegelt ma pole nii negatiivne vaataja
Kuid sinna võin ma ennast vahel saata ka
Sissejuhatus tehtud
Pilt on pestud
Nüüd algab vaatleja vestlus
Tõmban ma nööre
Mängin et olen ma röövel
Lauseid näkku üksteisel lööme
Või minu omasid ajuga sööme
Tunnen ma hetkes seda kõike mida ma mõtlen
On ju kõigile selge mida ma sihin
Kui käes on mul vihik
Kommunikatsioon ja pihil
Või kuidas saab aru üks isik
Olen filosoof
Mida ma vihjan
Ma ei tunne mitte midagi lihtsalt
See on näide et iga sõna mis valin on vä ..... Loe edasi →

midagi argist

kuude viisi su ümber
suvest väsinud
lumevalge maa
kuurist tuppa nüüd tood
ahju tarvis süles kuivi halge
rõõmu sellest saad ahjus
praksub kuusk ja haab
tee tuiskab majani hange
pliidil kartuleid keetes
potil hüpleb kaas
selg ei valuta enam pole
kummardades kange

*
veel tsüklist „Poisiiga“

ära räägi midagi
silita vaid peoga mu
laupa ja juukseid
uuesti Su sõrmede
puutest tagasi saan
poisiks kelle huultest
Sa ei suutnud lasta lahti
Su lahkumisnuukseid
kord meeletult kuis kartsin

ära räägi midagi
nüüd saanud olen suureks
hing ..... Loe edasi →

Sildumine

Las loksuda laineil su lapitud paat,
kes tast hoolib, kes tast teab.
Purjekatel on teised teed ja veed,
tankerid sind ei märkagi.

Ja sa proovid merd sõita
oma piiratud võimalustega.
Lained ei arvesta, et su paat on väike
ja möödujate keeristes vintskled kui siug.
Rahulik vaid siis, kui valid väiksema vee,
jõe või küladest palistet järvesilma.

Nii kohtud inimestega,
kes sind ka märkavad, sind näevad.
Külas võid olla isegi oodatud külaline,
uudistega suurest ilmast.

Mis sest aga rääkidagi, et põlati sind ära
väikseks, mannetuks ja sind pea polnudki. ..... Loe edasi →