on talv su ainsaks kaaslaseks päevas jäänd lumi valge teeäärsed raagus puud oksi justkui palves kõigutav vire tuul aeg mis tardund ja vaikus suur
Kuulsin kauguses käo kukku, sinilill oli lume all tukku, raagus oksalt vihma tilkus, minu mõte kevadel' mõlkus.
päev otsa taeva aluse hämaruseni su meeltes raagus mets valge väli koheva lume valgus silmapiirini maastiku tardunud vaikus uute pilvede lompides saabumiseni
mets raagus põld lumest paljas varese harv kraaks üksainus suur päikese ootus kevadvihma unund krabin taeva all heldeks emaks uuesti saav maa otsas lõputu talv
päev raagus madal hall vaid moonid õitsevad edasi Su köögi seinal ees pakane ja talv tusk kuluheinast pilk suvetuules moonid pildil vahel siiski üles leiab neil kaua seisab
Taas algab lehtede võidujooks, läbi sumeda sügiskuu. Lootes, et tuul neile võidu toob elab kaasa raagus tammepuu.