Sõnale rada leiti 264 luuletust
Kooli trepil, ukse ees,
seisab nõutult väikemees.
Millist rada mööda minna?
Kas see tee viib ikka sinna
kuhu tahaks lõpuks jõuda –
elumerel kindlalt sõuda.
Kui Su tahe annab soovid –
lainte harjal julgelt loovid.
Mõistusele lisad motti,
asjadest saad selget sotti,
kannab edasi Sind tees –
ise olema pead mees.
Aju kärssamas tuules....
ülekuumenenud prahist, mis tuksub mu soontes
kellele ja milleks
lendurile vaja akadeemiaid
aga mulle
kus peaksin mina savasanas asetama
oma pea
keerulised mõttemängud ei aita
ka roosidest täidetud alleel
miski pole nagu endine
samas minevikku kaasa viia pildialbumites
Tallinn-Tartu bussides
liiga keeruliseks läheb see hekseldamine
karma ja hatha jooga vahel
õige yogi teab
pidin elama Andaluusias ja Dubais
aga ei, elu viis mind isaga seotud radadele
otsima oma juurestiku, oma mulla alust võrestikku
et aru saada, kas see paju
on piisavalt paindlik, et painutada ennas .....
Tuuleiil
Tuuleiili võimus vaikselt võtmas maad,
päikselises kuumuses küll veidi jahutab,
kuivatades siiski põldu, radasid,
ojasid ja niite, puudelatvasid,
viimseid rohututte kõrvalisel teel,
kus on loodus vaikkselt võimu võtmas veel,
tuues juurde kurbust, vines leitsakut
nii õhtutunnnil hilja kui väga varakult.
Tuuleiil, Sa puhu siia kauged pilverünkad,
tumedamad pilved või siis hoopis tormiks hakka,
too Sa meile vihma, maale kosutust,
loodusele soojust, headust, armastust.
- Tarmo Selter -
2023
Kas saad...
Kas saad
naeratusi huulilt püüda kinni,
silmasära kustutada eos,
hellushetki pööratagi ringi,
teise südant hoida oma peos?
Kas saad
loodushääli vaigistada öödes,
päiksevalgust taevalaotuses,
linnulennult liblikaidki püüdes,
hoida tähti oma silmades?
Kas saad
olla peidus minu südames,
vaadata seal veidikene ringi,
sobrada mu kõigis tunnetes,
leida kirge, armatuse hetki.
Kas saan
mina olla Sinu silmasäraks,
Sinu päikeseks ses´ taevalaotuses,
tähtedeks Su silmis olla täna
ja ka homme, ülehomme meie teel.
- Tarmo Selter -
2023
Koolikella kaja
Mul meeles veel on koolikella kaja,
sügise tulekuga meenub kogu aja.
Iga metsatee ja kodurada,
mälestusi toovad kooliajast.
Kellukestelgi koolikella kõla,
till, till, till, kõrvus kajab.
Jah, oli aeg, mil koolikell meid kutsus
ja süda ärevalt, ärevalt tuksus.
Kaunis koolikella kaja,
mis saabub kuldsel sügisel,
ei kõrvust minna taha.
Suur suvi lahkub peagi
Suur suvi lahkub peagi,
suvi sügisele annab käe.
Uus kooliaasta hakkab peale,
tulevad uued sõbrad, õpetajad head.
Suvi andis kasvul hoogu juurde,
andis uusi mõtteid koguda,
sukelduda ellu suurde,
õigel rajal püsida.
Iga rohtu kasvand rada,
kooliteena näib.
Aeg annab mõtteid mõlgutada,
suur suvi ongi läind.
Päike ja mina
Päikest pole enam palju,
pilverünkad laiuvad,
õhtul ainult päikest tajun
silmapiiril vajumas.
Päikesena särad Sina,
luues hetki säravaid,
nõnda päikseks saada mina
tänu Sinulegi võin.
Päike taevas, unenäos
ja meie oma südames,
ealeski ei ära kao,
on vahel peidus kurbuses.
Ava oma süda neile,
keda hoiad, armastad,
nõnda minagi nüüd võin veel
päikesena särada.
- Tarmo Selter -
2023
Kallis sünnipäevalaps
Lase Å¡ampusel ojadena voolata!
Lase kaunil naeratusel särada!
Lase õnnel uksed ja aknad avada!
Täna lilli ja kallistusi tuleb Sul kuhjaga!
Armas sünnipäevalaps Sa vaata!
Päike pressib pilve tagant välja,
et paista otse Su südame.
Armastus ei tunne piire
Kaua hellitasin lootust,
siiski tulid Sa vastu ootust,
ilma silmasärata,
hingepauna rõõmuta.
Kaua suutsin vaiki olla,
pisaraid kokku korjata,
tardunud meelel ja kehal
kurbust südame all ohjata.
Elu valusaid hoope jaganud meile,
kahju sest, et polnud kurval ajal lähedal.
Nüüd langesime teineteisel kaenlasse kui sügis suvele
ja kallistustes vaikisime.
Etteheiteid täis külvatud rada,
neid ei olegi ju vaja,
sest kurnatud hinges ja meelepahas
õnn uuesti õitsema lõi.
Oleksin võinud ju teisigi võtta,
Sind hätta jätta ja unustada,
kuid segased tunded lõin kà .....
Obesed
keset ööd
jaaniussid reas
lugesin kokku 46
terve rada valgustatud
kõrged ladvad mind ümbritsemas
igatsus südames karjumas
lootuse tuli vaikselt kustumas
käisin korduvalt seal
uuesti ja uuesti
Sinu nägu ei näinud enam
Sinu samme ei kuulnud paadilt
maha astumas
ei näinud taskulampi helendamas
aga nägin tähti
nägin hobuseid
magamas
Hallid kardinad
Kuidas päev see läheb mööda veel,
astud uksest välja, naeratad.
Väljakutsed ootamas Sind need,
mis kõik ületamist vajavad.
Hommikust saab lõuna taas,
lõunast õhtu veel,
end läbi elu leiad astumas.
Eest nüüd tõmba Sa
hallid kardinad,
et päikest lasta halli maailma.
Igast päevast leia rõõmupiisk,
mis ei lase stressil tekkida,
elu tuleb nautida just siis,
kui Sa ise tahad elada.
Hommikust saab lõuna taas,
lõunast õhtu veel,
end läbi elu leiad astumas.
Eest nüüd tõmba Sa
hallid kardinad,
et päikest lasta halli maailma.
Lase endasse Sa päi .....
Tuhk
Kes on need inimesed? Kes eraldatult hoiavad meie terved meeled?
Millest tulevad need meelepetted, mis toidavad vaid enesekeskset?
Vaikne paistab epitsenter, kuigi raju segaduse kaos ümber selle keerlend,
Igal toonil igal real nii pehmel, usaldamata muud kui südant tasakaalu keskel,
arme põletavaid leeke vältimata, põgenemisteed pole, päev tuleb,
mis meid kõiki matmas, see planeet mu hauaks, suur vaim mu kuus jalga,
kui taevast tuld sajab alla, lõpp või uue algus, saab meist tuhk
või meie tulevik ongi valgus, tähtede keskel valguskiirena ekslend,
igi-kestev mis kirjutab neid .....
Koer Rulli
Vanaisal koer aastane
lühike ja vorsti sarnane
ta mõnus kaisuloom nätsutada
mudida ja kaisutada;
sõltumata east, ta ikka nagu kutsikas
ettearvamatu marsuurikas
närib ja küünisrab kõike
nagu kahjur, tegi mu nahale lõike;
pures katki kastmisvooliku
ja lakkus võõra alkohooliku
kes ehmatas haisvale ilale
mil ta takerdunud nõlvale;
ma nimelt kuuskede all kükitasin
sarisitturina kohta vajasin
siis tuli koer hunnikut uurima
midagi meeldis, mu sitta hakanud lakkuma;
nüüd jorss sai äraruskella
õnnetus ei hüüa tulla
jaanipäev veel alles tulemas
aga ta ju .....
Aristokraadi maitse
Juuni keskpaik juba uksest sees
muudkui häda meedias vara pärast
et koolilõpp on ees
ning on häda riidest ja rahast;
mingi ülikallis on see lõbu
et ainult üheks päevaks särada
mingi tõesti imelik läbu
et eriti kaunis kleit ja müts vaja soetada;
kuid palgapäevast palgapäevani elu
mida ikka talumatsid teha sudavad?
võtta muudkui laenu on nõme argielu
ja maksukoormus alla neid neelavad;
niigi vähe vara perel jagub
kasvõi 4000 € riidehilp ei tea milline
pere lausa terve aasta raha kogub
... ja kui oleks mul tütar nõudlik selline;
siis pole ainult eksa .....
Unenäo väljakutse
Te võite kanda teat
Pradat, Hilfigeri
või mõnd säänest muud
mil nimegi ei tea
mis muudab keha karjeks
on mulgi seat
ju miskit ihu varjeks
Kuid kõige selle all
me siiski alasti
ühtviisi lähme voodisse
käib tants ja trall
me unedes on võimalik
kõik võimatu
nii homme kui ka vanasti
Sind armastasin hinge täiteks
kuid tulin näiteks
jäähokis ilma meistriks
mu parim sõber kah
no tehke järele kui suudate
ei usu ma- ei usu jah
Kuu
Kuu see paistab taas,
jah, kuu see paistab taas
meiega.
Päike vajub vaikselt metsa taha,
varjud jälle öös on võtmas maad,
võib arvata, et keegi veel ei maga,
uus elu algab, kui läeb´ pimedaks.
Kuu see kumab vaikselt õhtu eel,
valgustades kõigi nende rada,
kes nautimas on öises valguses
kuu sillerdavat kahvatunud kuma.
Pilve serv see ähvardavalt lubab,
merelaine vaikselt randa lööb,
rannaliival kahekesi juba
tekkinud on armastuse lõõm.
Kuu see paistab taas,
jah, kuu see paistab taas
meiega.
- Tarmo Selter -
2023
Päike
Pilvedesse päike peitnud enda,
tal hea on pilveteki sees.
Ta soojad tuuled saatnud laia ilma,
et temata ei muutuks kurvaks meel.
Mis teeb see päike,
kui ta ei paista silma
ja ei suuda taevas särada?
Vahest pilveteki vahelt piilub ilma-?
Vahest ilmaelu häbeneb-?
Õnneks kuum on päikese süda
ja naeratav ta meel.
Nii laia, sooja naeratust kui kui on päikesel,
ma pole näinud veel.
Päike iialgi ei väsi
käimast oma rada pikka,
ta jõuallikas on suur.
Loodus ja Inimene vajavad teda ikka,
päikeseketas on imeline ja kuum.