Sõnale rada leiti 263 luuletust
Mälestus
Vähi natuur on nii kütkestav
mälestuste varasalve hoidja
allveehoovustes ujuvatele kaladele
ideaalne paariline
kuni sõnn lääb tantsu
ja kombineerib selle
tulise skorpioni kirega
Julie Andrews ja Andy Willams
Kuu Jõest kuni Do-Re-Mi-ni
Üheksandas Pilves koos
Bryan Adamsiga
lenda linnuke lenda
tunne ennast voolavana
nagu Celine Dion
igavaiku radadel kõndida
Kõrbe Roosist kuni
Tuhande Leo Coheni
Sügava Suudluseni
On meresüda,
mis tuksub vaid asjaosalistele
peotantsu kingade klõbina saatel
kuni bordoo voodilinad
vahetuvad elava elamusega
vikerkaare vär .....
kallis Süda....
Kallis süda,
ma kannatan
külmas toas
kuuma vett juues
kõht kõveras
seda tundsid vist ka Sina surres,
et transformatsiooni aeg on käes -
ühte rada või teist rada,
mingi muutus tuleb ellu lasta,
aga kuhu kanti seda lasta või
lasta ennast juhatada
ja olla loov
Kui oled valust kägaras
mõtled ainult sellele, et keegi Sind päästaks
ja mitte inimest
vaid seda Universumi, mis laotub meie ümber
et keegi habemega helehallis rüüs mees,
kes teab kõiki neid saladusi
ilmuks Su ellu ja annaks mingi vastuse,
signaali, märgi
kuhu edasi?
Kui pikalt ennast alla surud,
.....
Uskumused
mõned surevad ära suurest hirmust,
et nad ei saa hakkama oma kolakambrites tuulutamisega
et parem on ennast põletada
kui fööniksina tuhast tõusta
mina nii ei arva
olen käinud surmadžunglis
seal ei ole midagi nii kiiduväärt
et kipuks tagasi
nautida elu, seniks kuni seda on,
mida alandlikumaks elu sind teeb,
seda tänulikum iga hingetõmbe ja lilleõie eest oled
olla alandlik
ei tähenda,
et lased kellelegi endast buldzooseriga üle sõita
vaid lihtsalt lased ennast õpetada ja kanda
ja ei aja nina püsti, kui tead õiget vastust
sest iga vastus on muutlik
nii na .....
Aeg
Redel maja seinal
pleekinud on ajas,
oli aeg mil seljas
seda kanda oli vaja.
Ajas maha jäänud
mälestuste rada,
mida elu toonud,
mida meenutada.
Aeg ei aega küsi,
võtab kaasa kõik,
voolab nagu vesi,
kaob kui kajas hõik.
Mõni jälg see püsib,
teine kiirelt kustub,
aeg see aegamisi
liigub Sulle vastu.
- Tarmo Selter -
2022
Tasa, tasa...
Juhan Liiv, Sa läksid ära,
kuid pole kustunud Su päiksesära.
Pole kustunud Su kaunis hing,
luuletuuled taevastele radadele
on viinud Sind.
Kuigi pole näinud Sind,
ega tere öelda saanud,
siiski tunneb minu hing,
et läbi luuletuste midagi
omaseks on saanud.
Olen otsinud ja kaevunud
Sinu hingeilusse
Sinu kurba meeleolusse
Sinu nukravõitu sügisesse,
läbi luule.
Ükskord siiski mu unenäos Sa olid
sõnakestki ei lausunud,
kaunid valgetiivulised inglid,
Sinu ümber keerlesid.
Sa mulle ühe luuletuse kinkisid.
Oh, kuis oleks tahtnud anda
Sulle ühe musi siis,
.....
Kingitus
Võib-olla see Kingitus on suurem
kui ma eales oleksin osanud arvata
Ma arvasin liiga traditsioonilist rada pidi
Sest mu seni elatud elu kogemuste mälupilt lõi selle
kasutades vanu pabereid, vanu faile
Aga ma ei arvanud, et see võib nii suureks paisuda
Et see Kingitus on nii suur ja raske
et ma olen isegi võimetu seda lahti üksinda paki seest võtma
isegi selle peal olev sleif on veel minu jaoks südame põksuma panevalt
ärevust toov
Rääkimata sellest kuivõrd palju ihkab mu keha olla loodusega kooskõlas
puhas, painduv ja loominguline
Iga Kingitus tuleb õigel ajal
ja .....
King Crimson - Epitaph
Sein, millele prohvetid kirjutasid
Praguneb äärtest
Surmariistadele
Päikesevalgus särab eredalt
Kus iga inimene on lõhki rebitud
Õudusunenägude ja unelmatega
Keegi ei kanna loorberipärga
Kui vaikus uputab karjed
Segadus saab olema minu epitaaf
Rooman mööda mõranenud ja katkist rada
Kui me püsime, siis saame kõik maha istuda ja naerda
Aga ma kardan, et homme ma nutan
Jah, ma kardan, et homme ma nutan
Jah, ma kardan, et homme ma nutan
Saatuse raudväravate vahele
Ajaseemned said külvatud
Ja kastetud nende tegudest
Kes teavad ja keda teatakse
Teadmised on surma .....
Igas hetkes on peidus päikest
Igas hetkes on peidus päikest -
kullakarva, suurt ja väikest,
luues naeru, luues rõõmu,
päiksekiirtest õnnesõõmu.
Igas hetkes on peidus päikest -
öises naerus, õhtus vaikses,
tundes, mis nii hea ja mõnus,
tukses, milles kirge, võlu.
Igas hetkes on peidus päikest,
tulgu taevast kas või äikest,
vihm see taimed äratab,
et päikesele särada.
- Tarmo Selter -
2022
Päästmine
Vanuse kasvades
Sa väsid
Sa väsid osadest asjadest nii ära, millega tead, et oled juba tegelenud kaua, vahel isegi aastaid
ja tekib blokk - ei taha - sealt enam edasi ei lähe
Ja mõnel päeva ikka avastad ennast tegemas neid asju, mida poleks pidanud
Ma ei tulnud kedagi päästma,
Ma ei saa kedagi päästa,
kui mu enda tablettide igapäevane doos muutub juba liiga suureks,
mis omakorda ohustab teisi organeid
Oh noor elu
Ma kondan küll minevikuradadel, aga ma ei igatse midagi tagasi
Olid ajad, olid majad
Kunagi ma mõtlesin, et mul peab olema spirituaalne, vaimne mee .....
Alateadvuse I hoovus
Ma tahan lihtsat ja ausat elu
Lihtne elu ei tähenda vaest elu
See tähendab mitte keerulist
Ilma komplikatsioonideta
Tervislikku elu ja elustiili
Aga ometi mu kägardunud alateadvus
kondab radadel, mis paneb mind jahmatama
Miks? Aga? Kas? Milleks?
Ma sorteerin ja sorteerin oma pildialbumeid,
laon kaarte, vaatan endaga tõtt,
kirjutan päeviku täis märkmeid, kuidas iga haigust tuleb armastada
ja võtta seda kui enda osa - enda haiget saanud osa
Ma olen suhelnud narkomaanide, hullude ja vangidega,
olen liiga naiivne ja sinisilmne kohati
ma olen nagu laps, kes ei oska ka .....
Kaunis suvi
Kogu ilm on siutsu ja säutsu täis,
lindudel vilgas pesa ehitamine käib,
vilksti siia, vilksti sinna,
pesake teeb rõõmsaks rinna.
Võilill oma ilu näitab,
meeldib, kui päike teda vaatab
ta kollast juuksetutti paitab,
ja tal särada aitab.
Liblikate lend on kerge,
nad ei lenda väga kõrgel,
püüda ennast lasevad,
liblikavõrgul osaval.
Mesilastel tühjad kannud,
mett ei ole korjanud ammu,
aga ristikheina peal,
magus mesi ootab seal.
Pärnaõied meelitavad,
nurmenukud kutsuvad,
keelele ja meelele,
terviserüübet pakuvad.
Küll on suvi ikka ilus,
haljen .....
Kevadteed
Mu jalg veel tallab kevadisi radu,
käia teid, neid on sadu.
Teeveerelt lilli korjan kokku,
lugematul arvul linnuviise kostub.
Mõni tee on sirge, pikk
ja lõppu pole näha,
mõni aga keeruline,
singa-vongatega.
Kevadteid ma tallan.
mulle meeldib see.
Teepervelt lilli korjan,
heliseb viisike.
Kraavivesi päikses sirab,
lilled janused-.
Kastan lilled kraavivette,
süda lööb õitsele.
Nii palju ilu ja rõõmu
on pakkuda kevadel.
Nii palju kauneid mälestusi
on kevadradadel.
Korjan mälestusi kokku,
igal kevadteel,
sest iial ei või teada,
mil ta viimane.
.....
Tuhat tänu korraga
Minu emal pilk on range,
aga süda on tal hea,
pilk on sellepärast range,
et ma elust pettuma ei peaks.
Ema suunajaks mul olnud,
kõigil eluradadel,
hoidnud ära pahandused,
teismeeas, kui olin veel
ja veri soontes aina kees.
Ema targad õpetused,
meeles mul on ikka veel,
kannatlikuks jäämise kuntsti,
tsipa juurde õpiks veel.
Ema, Sa mu õpetaja,
Sa mu elutee rajaja,
Suured õnnitlused Sulle!
Tuhat tänu korraga!
Aeg
Kui üürike on hetk meile antud, et olla
Kui pikk on ootaja aeg
Kui vähe on aega, et tulla
Kui kaugel on lapsepõlvekodu
Kui hoomamatu on veel homne
Kui tihti lahkub kallis sõber omasoodu
Kuis seier taas tiksub ringi täis
Ja heidad pilgu peeglisse
Ammu möödunu veel eilne näib
Tänanegi kantud ajalooarhiividesse
Ära karda!
On homne veel tundmatu
Sissekäimata võõras rada
Aeg hoiab käsi avali
Astu sisse, homse ootesaali!
Ole, kuniks aega on antud
Kanna, kuniks koorem on kantud
Ela, sest uus päev on lootus
Kui ärkad veel homme, on see sinu saatus
Naudi
Naudi kõiki neid ilusaid päevi,
neid hetki, mida kord näedki
enda ümber ja südame sees,
oma lähedaste silmades.
Naudi naeratust enese sees,
teiste huulil ja tunnetes veel,
püüa särada päikesena päevas,
kuuvalguses öises tähistaevas.
Naudi kõike, mida teed, ole ise,
tuues välja endast hetke õnnelise,
jagades hellust ja hoolivust ilma,
luues sära ka kõige kurvemasse silma.
- Tarmo Selter -
2022
Luulepäev
Mistahes luuletusi võib kokku kedrata
sel kaunil luulepäeval.
Mistahes laule võib luuletustest luua,
sel kaunil luulepäeval.
Mistahes rõõmudega südant täita,
sel kaunil luulepäeval.
Luule kaunistab su hinge,
lase sel särada,
võtab maha sinus kuhjunud pinged,
kuigi vahel on valus ta.
Kõik on vaba
Vabad metsad kikitavad kõrvu
Vaba meri vaikselt mühiseb
Vaba taevas sätib oma pilvi
Vaba kotkas taevas tiirutab
Vaba ojakene otsib oma rada
Kõik on vaba, vabas looduses
Kevad on nii ilus ja nii vaba
Ta ärkamine imeline on
Kevadele avatud on silmad, kõrvad
Süda õnnejoovastust on täis!