Sõnale raha leiti 373 luuletust
HEAD UUT AASTAT!
Räägitakse, et tähtede langemine toob õnne…
Olgu saabuv aasta kui lõputu tähesadu!
*****
Vana aasta vaikselt ukse suleb,
ta puudutusest link veel soe
ning tema kannul kohe teine tuleb,
kel eelnev üldsegi ei loe…
*****
Aasta las lõppeda küünalde säras,
Uusaasta avagu õnnele värav!
*****
Kiirelt kaob aeg aastate reas.
Mida toob uus aasta –
saatus vaid teab….
Meie kuid ootame õnne ja head.
*****
Särab tähti ja põleb küünal,
voolab vein ja laul on suus,
pannil sulab õnnetina –
nà .....
riik
Mis on inimene riigi jaoks?
Väike nupuke kes teenib
kes orjab, et makstud
saaks maksud ja riigiisadel
vats aina paisuks.
Sõiduhüvitised
Kuluhüvitised
ja muud igatsuse
ja kurbuse tasud.
Mis on inimene riigi jaoks?
väike nupuke kes teenib
raha enese ja võõraste jaoks
väike nupuke kelle pea ei
tohi olla suuri ja tarku
mõtteid täis.
Riigiori
Maksuori
---------
Jah me oleme Vabariik
aga miks me ei ole siiani
vaba riik -
kus inimene elaks heameelega
ja ta ei peaks tegema ületunde
ning veeretama sente -
samas kui külalistel
on laual kallis vein
ja es .....
luuletajal
Luuletajal hakkas
mõttelõng jooksma
ajas sassi toa
ja tema käed ka kinni
sidus -
Vaesel poeedil ei
olnud vardaid sest
raha nappis nende jaoks
ja miljon värssi tema
eest minema nüüd
lidus.
Kuna ruumi jäi väheks
sõbra juurde ta kolis
ilus valge ja pehme tuba -
alles jäänud mõttepundar
on veel kinni peas
ja selle ta paberile seab -
et maailmas keegi
tema miljonist värsist
ühtegi vähemalt teaks.
kord unenäos
Kord unenäos sattusin
võõrasse külla
tundmatu ukse taha.
Kolm õrna koputust
ja ilmuski keegi
kes avas ukse.
Soovis et müüksin
orjaks end ning
pakkus palju raha.
Ahvatlev võimalus
ja kuigi tundsin
süüdlaselt -
oli minul ja temal
palju ühist.
Otsis temagi abi
ja mina otsisin võimalust
matta mineviku patte maha.
Keeldusin.
Ärkasin unest
või reaalsusest
tundega oi kui paha..
Jah aus elu on raske
Jah vaimne puhastus
on valus kuid armid
hingele toovadki ilu..
Ning erineda neist
kes valivad esimese
ja materiaalse ilu
materiaalse poole -
.....
jackpot
Päevad ja õhtud
oled loopinud münte
jackpoti masinasse -
oodates peavõitu
mis on röövinud
Sult väärtusliku
tähelepanu märkamaks
mida toob kaasa
endaga ajakulg.
Iga järgnev tõmme
muudab Sind hingeliselt
rahatuks jättes vaid
kibestumuse veritsevate
petetud unelmatega -
lööd jalaga lootes
langevat kuhinat
kõlisevat kulinat
oma sülle meelitada.
Masina rikki minnes
korja ülesse eneseväärikus
maast.
Tõusta võid toolilt võitjana
veel ju pole hilja.
Ning elada teades kes penni
ei korja see mälestustest
ja inimestest rikkaks ei saa.
kassikullast medaljon
silmis on pisarate helk
õnne jaoks loetakse raha
allasurutud tunnete hulk
juuakse see pudeliks maha
peidetakse pohmelli taha.
naeratusel jäägitu hind
tänavatel seda ei näe -
iga mööduja katkine hing
jätab külmaks sõbra käe.
elame või elatume
eksisteerimine on
kübemeks muundumine
ideaalsuse etaljon
sinna me suundume
kaelas kassikullast
kehtetu medaljon.
suured väikesed lapsed
noor naine kel pilk muretu
nagu polekski lapsi temal
ei tea kuis kodu on unetu
ta pole soovinud olla ema.
külmkapis on tühjus pilgatu
pole kunagi neil kõht täis
sisemuses sõnatu on igatsus
nad pole rõõmsat päeva näind
ema ei ole neid vaatamas käind.
hingelt on katki nende olu
närvisüsteem löödud puru
vihane igapäevane meeleolu
lapsemeelsusest jäänud rusud
pisaraid endasse siin surub
laps kelle kodus olemasolu
on emale madalam kui muru.
sellised inimesed ei vääri head
kes ainult lunivad laste näol abi
rahalisi toetuste numbreid sa tead
nende .....
elus järele anda
vahest tuleb järele anda
unustada mõtetest kasum
elus edasi on head kanda
ootamata tegude eest tasu.
ootad sinagi ju teistelt abi
rasketesse hetkedesse sattudes
ei päästa rahatähtde krabin
probleemide alla üksi mattudes.
armastuse hindamatut hinda
ei ületa siin maailmas miski
helluse tunne tekib rinda
kui abivalmidusega võtad riski
kaitstes inimeste elu aluspinda.
ära siis enam keera kõrvale
kurvast näost kel mure rusub
pigem ulata käsi hingele õrnale
temagi siis paremat homset usub.
näiline rikkus
tinast raskust täis mõtted ja keha
raha orjusesse oleme müünud me end
koidikust saab halastamatult eha
üksilduseks kujuneb nii aja lend.
uhked autod pargitud ostukeskuse ees
silmini täis käruga seisavad järjekorras
vaesest - vaesemad on sisemuses sees
armastuse vajadust krediitkaart ei korva
õhtune veinipokaal rõõmu asendusaineks
kainenedes kandub öös silmadesse veeks.
bussipeatuses seal seisan mina
mõned eurod surutud südametasku
elektrita valgustuseks taevasina
on millega minna homsele vastu...
samas kui kõrval eramajas naer
kostub mille hoovis vä .....
sõpruse puiestee
seal õhtuse lava ees
kus mängis lemmikbänd viise
tundis teiste valu see
elust laulev muusikust mees
sama lihtne ja siiras ise.
teiste liikmete saatvad pillid
tekstide ja meloodiate loojad
parandades elust tekkinud villid
luues südametesse lootused soojad.
muutes mõistvaks argielu piinad
neile kes ei saanud sõnumist aru
kel lohutust täitis õhtused viinad
silmis möllamas mässumeelsus maru.
neid ei huvitand kuulsus ja raha
vaid tahtsid jagada enda olemust
jättes raskemeelsusena elumõtte maha
otsides eksisteerimiseks tähendust.
seal seisin publikus vaikselt .....
Põrandale valgunud tint [2]
õhin nad seal peenral, põhi alt lendab leemjalt, kes keda keelab, kala vees, konksu alla alati neelab,
sõnade mängus, leidnud oma täiiust, ei mingit näitust, vaid perfektne hääldus, otse näkku, otse torust,
igapäeva jorust, seda hookust pookust mis koorus kui leidsin oma moodust, kuidas see mootor kokku jooksust,
kuulnud polnud, hullult korduv, konditsioon mis vaid ihadel hoidis fookust, väsitab mu noorust,
Räsida saanud enne kui munast koorund, Persse su õiglus, saad kirvega kuklasse, Õigluse tagaajamise tõttu
Hukka läks see..Kogu inimkonna tee, kõik ainult nõuuavad, v .....
Kalts
Lendan peale maru ägedalt,
tegelt alles häälestan, jälgin maske,
ja kuidas draama trupp hakkab näitlema,
käitlen ma, ainult sõnu, mille just
püüdsin õhust, tõhus teil skeem,
kuid selle lõhun, kui peatamatult,
Vabanevate värsside energial sõtkun,
lojaalne tõe sõdur, dissidentsi ei külva,
pigem jälgin mis seal peasses mõlgub,
edasi ja tagasi, laiali selle pagasi sul seal;
ammu juba jagasin, enamus teist- sitta kanti arvasid,
võrdlesid, uhkuse tõttu lõhkesid,
teisi sõnu kiirelt läbi põlesid,
raamitletud-kammitsetud see mõtete mõõtmestik,
Tänapäääee .....
Lugupeetavuse Lõks (3)
või enne uut valget,kogub oma mõtte terad salve,
Tulistab kaootiliselt, kui seisad trepilvõrdsel astmel,
Võite kõik arvata, kes esimesena langes
Loll! Sul pole mõtet kanda targa maske,
kullast teed vaske, tagasi hoidlikus paljastab ande,
kui soolapuhujate tuulest tõusedki lendu,
kahe jalaga maandu maale, füüsiline reaalsus vaid,
persse su esoteeriline tähelepanu vajadus sündroom
kaldkriips psühiootilised näitlejad teesklemas maage,
et üritavad veristada sind uhhaa jaoks kui lamba talle,
kandmata arvamusi, filtreid, malle, läbi mille teha nägu,
et polda üldse ahn .....
Lugupeetavuse Lõks (2)
suur autoriteet võrdluses kahaned ime väikseks,
et keegi teine teie aja raha, tervisega oma soodu äritseks,
Kuid ma tean, sind ei kotti päriselt, sest mitte keegi olemise ees
-sa värised
Alati sunnitud tõestama, et sa ei sündinud sunnikuks,
inimeste omavahelised suhted kirjeldavad raseda puhitust,
ähivad ohivad ,on kõvad ja siis muutuvad tundlikuks,
Tagajärg Tuimusest tulenenult ummikus,
Kõige suhtes, valitseja neid nuhtles, orjust näha, ei, selleks on liiga uhked,
õhku täis kui teutoonide ordu anastajate purjed, tõest ei räägita,
Räägitakse muljest, "Ma pol .....
Õhuke Joon(1)
Süda peksab rinnus, kuhu kadus kõik see kindlus,
vägivaldsus liialdab mu ümbruse, kui kokku korjan oma killud,
kauua aega ma siin igavikus juba viitnud, tõde justkui mosaiik,
mis just valmis saamise hetkel paigast jälle nihkus,
näen iga killu kirkust, terviku lihtsust,
kogetava kompleksust,koos mõjudel, lõbu teen,
õhtu eel, jälgin oma meelt,kes seal sees kõneleb,
ei ma tõrele, suht suht nõme see
,kui ei suuda mokka hoida vagusi, samas kui otse närvi
,seda risti löömis naela tagusin, suurem mõõn on tulemas,
ma olen üritanud peita, suutis ta mu alati leida,
e .....
Isamaale
Küll olid võõra võimu all,
Sa, Eesti, mitmeid sajandeid.
Sa tasa ja targu talitan'd,
Ja oma rahva säilitan'd.
Sa hoidsid kodumullast kinni
Ja hoidsid oma peresid.
Sind võõrad tuuled kõigutan'd,
Kuid nemad Sind ka viljastan'd.
Sa sõja maha pidasid
Ja iseseisvaks sirgusid,
See maksis Sulle elusid.
Kuid varsti Sa kõik kaot'sid.
Ja siis Nõukogu võimu all
Sa olid aastakümneid veel.
Ent siis said vabaks relvata,
End vabastasid lauluga.
Ei seda kauaks jätkunud.
Kui Sinu piirid lahti said,
Siis ärimehed Põhjamaal
Su majanduse üle võtsid.
Kui võimule sai .....
Õnneks ei olegi nii palju vaja,
õnne ei taga meil isegi raha.
Õnnelik olla ei saa,kui maailm on kole,
kui tervis on läinud,...siis õnne ei ole.
Eks nõudmine õnnele on kõigil erinev,
minu õnn sulle tundub ehk tühine.
Õnn mulle see,kui süda on rahul,
kui hommikul ärgates pole ma pahur.
Kui pilveall näen ka killukest päikest,
kui raskus ei rõhu,ei kärgata äike.
Kui lastel kõik hästi...on see ka su õnn,
ja suudad veel naerda kui pisike põnn.