Ikka päike taevas särab linnukaulu kõikjal kõlab rahu tungib südame jumaldan sind helge päevake!
Kevad on läinud, midagi hinge kripeldama jäänud, kuid süda rahul on ometi, sest suur suvi pakub palju, tal lahke meel on, nagu alati.
Ikka tasa, pisitasa-, veereb uni silmale. Ikka tasa, pisitasa-, jõuab rahu ilmale.
Minevik ajab sind taga ei anna hetkekski rahu, hoiab sul kinni sabast, elab tänases päevas edasi.
Sära silma Laulud suhu Ilusaid mõtteid meelele Kauneid sõnu keelele Püha rahu kõigile Usus edasi liigume
AITÄH EMA! AITÄH ISA! AITÄH TERVE ÜHISKOND! MINU LAPSEPÕLV OLI KENA TÄNAN SÜDAMEST TEID VEELKORD!
au olgu Jumalale kõrges rahu maa peal ja inimestest hea meel kui pikk selleni endiselt veel tee tänagi palun see lootus alles oleks sus siiski mu varemetes kordi olnud meel
Vahest jõulud kurbust toovad, kuid katsun üle olla sest. Lasen südamesse tulla, hinge peal seal las ta olla. Soovin jõulurahu igavest.
Võta aega- rahus olla, advendiaeg on üürike. Lase südamesse tulla-, advendiaeg on kaunike.
Milline rahu on südames, advendiaeg on süüdi ses. See on nii hea ja magus süü, jõuludel aeg tulla on nüüd. Ilusat ja magusat andvendiaega kõigile!
Kas ema süda ongi loodud muretsema, et mure käib tal ees ja käib tal taga? Vahest magadeski ei leia ema süda asu, kui murekoorem liialt südant rõhub ja ei anna eales südamele rahu.
Jõulud ja aasta algus täis olgu headust ja valgust! Jõuluööl võrdne on suur kui ja väike, soovida võid siis kõike, kõike...
mais heleroheliselt veres öösitigi hõõgud nüüd kolletamisest vaskne raske vaatad metsa lausud ohates talve rahusse tal minna laskem
Maailm keerleb, pöörleb, rappub, kuidagi ei rahu saa. Ma ei taha, ma ei sunni oma südant vaikima.
Miskit täna hinge kriibib, valu tungib südame. Kus oled, kus küll viibid, minu kallis pojake? Magan ammu rahuriigis, minu armas Emake!
Ta "karje" ulatub maast taevani, õhkõrnad pilved kannavad "karjet" edasi... kuni "karje" hajub ja taevas rahulik võib olla edasi.
Igal hommikul, kui päiksekiir poeb tuppa ja linnud siristavad akna all, siis on mõtted nii rahus ja nii puhkand, ka leeki ei tunne siis südame all.
TERE, 1.MAI! TERE, KOGU MAAILM LAI! TERE, PÜHA RAHU PAI! TERE!
Süda on hääl ja tunnete ärataja Süda on kui tiksuv kell me sees Süda on hinge valitseja Süda on õnne, valu ja rahu looja Süda on liitja ja lahutaja Süda üks suur elukoorem on
