Sõnale rahulik leiti 87 luuletust
Rahulolematult rahulik
kõik on nii vaikne, liiga rahulik
siiski sees on närv
ma ei salli seda
nii väljast kui seest tundun vale
pimedusse viib kogu see värk.
aaah, see tunne, ma ei saa!
aga kuradi hästi oskan varjata..
..vabalt alla läheb veel üks klaas
kõigile silma vaadates rahulolevalt naeratan.
närib südant, närve ja hinge
oi kuidas tahaks lüüa kõigele käega
sinna samusesse kõik minge..
aga hakkama ma saan, ükskõik, mis väega.
Hoia
Keegi meist ei taha täna,
kaunimalgi tuisuajal,
jääda koju saabumata,
elu mõnda kraavi jätta.
Ole sõites ettevaatlik,
aega varudes nii saadki,
peamine on ikka see,
et koju jõuad Sina veel.
Lumerõõme talveajal
sõiduteel ei ole vaja,
las need rõõmud tulla kodus,
kus meist keegi pole ohus.
Sina oled see, kes suudab,
oma elu ise muudab,
hoia ennast, hoia teisi,
lähedasi, elu õisi.
- Tarmo Selter -
2022
Sel ööl kuu oli kuldsem taevas
Sel ööl oli kuu kuldsem taevas,
tähed kirkamalt särasid,
pilvitum paistis öötaevas,
öös oli vaiksemat hingamist.
Selle kaunima öö ma valisin välja
ja tegin ta esimeseks pulmaööks,
et tunda hinges õnne kuuma,
et südamesse leekima lööks elu uus.
Kõik öölinnud olid minuga päri,
nad kaunimalt laulsid sellel ööl
ja tasa laksus lainetes meri,
ning rahu voogas vetevoost.
Mällu jääb nüüd igavesti,
see kaunis, armastust täis suveöö.
Nüüd elu minema peaks hästi,
terve öö oli kui õnneloos.
Üks linnapoiss küla peal jõlkus
Üks linnapoiss
tuli suurest linnast ära
tuli küla peale jõlkuma
vahetas uhked riided ära,
et tunda ennast vabana
Külakõrtsis juttu vestis
habetunud taadiga
Raske oli taadil süda
Piibupilv hõljus lae all
Külatüdruk ülemeelik, kena
poisil silma pilgutas
Külapoodi põikas sisse
külla tulnud linnapoiss
Leti ääres külanaised,lihtsad,
olid suures jutuhoos
Poiss,see jõlkus mööda küla
tuli mõtteid koondama
olla lihtsalt linnast ära
jõlkuda küla tänaval,
mõned mõttedki peita ära,
mis linnapoissi vaevavad
Huulilt lendu lasi vile
ja siis rõõmsa .....
Sügisehõng
Sügisehõng
Surmale määratud lehed
Tuules tantsivad puud
Maa puhas lõhn
Pilved kingivad aina vett
Hüvastijätukolmnurgad taevateil
Eestimaa sügis
Nukker ja rahulik
Päikese viimane naeratus
Külmetavatele puudele
Külmetavale maale
Sügisehõng
Igal aastal uudne ja erinev
See sügise sünd
Ja mu säravad suvepäevad
Ära lendavad üksteise järel
Lõunamaale
Sooja poole
Päikese paitust otsima
Üksi ja alasti
Seisan kui äsja toretsev vaher
Kõik mu kirevpunased lehed
Ära must lendavad
Sügisehõng
Ainult minuga jääb
Jagama homseid päevi
Maren Toom 1981
.....
Nüüd tuli kevad
Nüüd tuli kevad,
kõik ootasid seda.
Nende seas olin ka mina,
kes naudib lindude kisa.
Välja tõin rolleri,
nüüd jälle paarutada saab,
see meeldib mulle tõesti,
iga kevad taas.
Nüüd on mõnus jalutada,
kui päike särab ja taimed värvilised.
Rahulikult aega veeta,
on kevadel tore.
Talverõõm
Päike langemas metsa taha,
öö tundumas rahulik,
tuul endast on jätmas maha
helbeid sinna, kus rägastik.
Pilvepiiridelt paistab tähti,
paistab kauguses linnuteed,
kõigist aegadest, mida nähti,
mida ootamas me meel.
Öises vaikuses tuule vihin,
väike hang varsti suureks saab,
taevalaotusest pilvepiirilt
lumehelbeid on näha taas.
Talvel tunded on segamini,
saab lumest ühte ja külmast teist,
on selgus saabumas aegamisi,
kuid talverõõme Sa tunda võid.
- Tarmo Selter -
2023
Anna palun andeks
Kas ma lämmatan Sind
kas ma mõjun Sulle kui vaakum
mis ei lase rahulikult tuule käes lennelda
Ma ei taha nii mõjuda
ja ma ei tee seda meelega
See elu on minu kord igatseda
ja nutta
Selle eest, mida teinud olen varem
Ja Sul on iga õigus olla keelduv
eemalepeletav ja hülgav
Miks mina hülgasin Sind?
Ma ei tea
Aga mina olen selles elus järele jooksja
ja mul on kiired jalad
ja nutikas peanupp
aga kas sellest kõigest piisab?
Ja mida ma üldse tahan?
Iga sõna, mida ütlen, mõjub Sulle plahvatusohtlikult
nagu ma oleks mingi mängur
siirus, siirus - kuhu see jääb .....
Iseendale
Naerata iseendale,
tundes, et oled õnnelik.
Sära iseendale
päikesena, olles rahulik.
Tänud iseendale
kingi, kui kõik läheb hästi.
Hetked iseendale
hoia, leidmaks õnnetähti.
Väliselt Sa teistele võid luua taeva,
päriselt ei hinda keegi Sinu vaeva,
kui Sa rahul pole iseendaga,
silmakirjalikkust luues maailma.
- Tarmo Selter -
2022
Talvenauding
Lasen talve karget lõhna ninasõõrmeisse,
jätan esimesi jälgi valgele lumele.
Pimestavalt valge lumi kisub välja silmavee,
kõik on lage,
ainult valge lumi
sillerdab kaugele, kaugele.
Vaikus hiilib ümberringi,
rahulik on minu meel-.
Süda rinnus ütleb mulle,
et kaunid jõulud on poolel teel.
Lasen talve karget lõhna ninasõõrmeisse,
sammun oma jälgipidi tagasi kärasse.
Jõulude ootel
Mul jõuludest on rõõmus meel,
ta ikka hingesoppi poeb veel.
Tunne magus on südamel,
üllatusi ootan pühadel.
Hiirekõrvul kuulatangi juba,
püüan olla rahus ja tasa.
Ahjusuugi ootel on juba,
ootab piparkookide küpsetamiseks luda.
Varakult ehitud kuusepuul
on rõõmu palju jõulukuul.
Suurimaks kingiks oleks jõuludelt see,
et meis kõigis valitseks rahulik meel.
Jõulud on hingele lähedal,
päevad kiiruga lähevad.
Jõulud muudki tulevad,
meeled on nii ärevad.
Hemorroid
Tunnen suurt sügelust augus
iga päev mingi turse seal tagus
näpu siis paljalt sisse pistsin
ja mingi imeliku mugula seal avastasin;
see tähendab, et olen täisealiseks saanud
kuna pole nii enne veritsenud
kui 10 aastat noorem ja naine oleksin
seda normaalseks peaksin;
lugesin, et hemorroid lihtsast rikkest tingitud
3/4 meeste seas maailmas see kiiks kingitud
mis tuleb kõhukinnisusega
või pika lamamisega;
ostsin SELVERIST siis salvi
ja kõverdasin oma põlvi
võttes Stayfree padjandi praost välja
päraku vaevusega pole nalja;
kuna infektsiooni saada on paha
urol .....
Must Praost
Ridaelamu on mul hooldada
kus aeg - ajalt keegi ööbib
igasugu võivad külastada
kes soovib, see proovib;
ukse taga värinat tundsin
ja masin tänaval ei sõida
uut kohalolu ära aimasin
aga ei tea keda;
täiskuu valguses seisab mees
kellel silmad kollaselt palavad
must kuub, must kaabu ja sau ees
ta kohalolek teiste pilke haaravad;
Must Praost Joonas on tema
ennast nii tutvustab
taha lauda asus istuma
maast, ilmast ja maagiast jutustab;
nahast kaantega raamat
tema nimega, selle ta avab
ei taha kohvi, teed ega muut paremat
viisakalt ja madalalt vastab;
tee .....
Teisikud
Olen elus, sest olen ettevaatlik
kui miski koju sisse tungimas
see öö ja hommik
võõras mind vaatamas;
läbi klaasi esmakordselt
kui peldikusse kõndisin
oli võõras nägu koridori ukse aknalt
tõtt tondiga seisin;
see polnud inimene
kui nägu ees kõver
mingi mustasilmne tegelane
tahab, et ma ta uus ohver;
lülitasin tuled välja
ja pimedusse end peitsin
pole vahet, kui on hilja
deemonist eemale hoitsin;
see asi koputas akendele
ja üritas ust murda
hüüdis perele
et tahab sisse saada;
vaikuses tagasi hiilisin
enda ümbrust uurisin
äkki seda irvet aknas .....