Sõnale rahulik leiti 131 luuletust
Must Praost
Ridaelamu on mul hooldada
kus aeg - ajalt keegi ööbib
igasugu võivad külastada
kes soovib, see proovib;
ukse taga värinat tundsin
ja masin tänaval ei sõida
uut kohalolu ära aimasin
aga ei tea keda;
täiskuu valguses seisab mees
kellel silmad kollaselt palavad
must kuub, must kaabu ja sau ees
ta kohalolek teiste pilke haaravad;
Must Praost Joonas on tema
ennast nii tutvustab
taha lauda asus istuma
maast, ilmast ja maagiast jutustab;
nahast kaantega raamat
tema nimega, selle ta avab
ei taha kohvi, teed ega muut paremat
viisakalt ja madalalt vastab;
tee .....
Teisikud
Olen elus, sest olen ettevaatlik
kui miski koju sisse tungimas
see öö ja hommik
võõras mind vaatamas;
läbi klaasi esmakordselt
kui peldikusse kõndisin
oli võõras nägu koridori ukse aknalt
tõtt tondiga seisin;
see polnud inimene
kui nägu ees kõver
mingi mustasilmne tegelane
tahab, et ma ta uus ohver;
lülitasin tuled välja
ja pimedusse end peitsin
pole vahet, kui on hilja
deemonist eemale hoitsin;
see asi koputas akendele
ja üritas ust murda
hüüdis perele
et tahab sisse saada;
vaikuses tagasi hiilisin
enda ümbrust uurisin
äkki seda irvet aknas .....
Sügis õues
Kardina tagant välja piilun,
silmamõõt ulatub taevani.
Päike pilve tagant välja piilub,
vihm aknale ei koputagi.
Tuul veab tasa lehti kokku,
alles ma ju riisusin!
Sügis õunapuudel kiigub,
tuleb rohke õunasaak.
Sahvrisse on valmis pandud
moosipurke terve laar.
Pasknäär viimaseid punasõstraid põõsast nokib,
rasvatihane rasvast peķki toksib.
Tänavu vist tulebki krõbe tali...
Kütteperiood,see polegi ju nali.
Rahakoti valmis sean,
rahulikuks jääma pean.
Viiuldaja sõjamundris
Ukraina sinise taeva all
mängib sõdur viiulit.
Taevas on tinakarva hall, kuid rahulik.
Hetkeline vaikus maa ja taeva vahel,
sõdur mängib viiulit,
poogen viiulikeeltel nutab,
sõdur on nii rahulik.
Nutab viiul, kuulab maa,
kuulab, nutab taevas ka.
Sõdur mängib viiulit,
oleks kõi nii rahulik...
abiellu minuga
abiellu minuga
sest sina tead, et olen allergiline ehtele
sinu selge siht
ja sõltumatus
märkamatus
ja nähtavus
paigalseisvus
vaevu liikumine
ja rahulik olek
tajun ja tunnen sind liiga hästi
oleme käinud seda elu koos juba maagiliselt kaua
meil on oma traditsioonivaba suhe
mida igatsesin,
kuhu tahan sinna tuled
oled mu majakas
vajad mind
kui mina sind ei vaja
sulle ära ütlen ja sind pikalt saadan
aga sa näed minust läbi
ja altaril süütad tule
armastan sind, kallis
Mõeldes Sulle
Armastan Su silmi ja armastan Su suud,
koos tähistaevast vaadata ja imetleda kuud.
Veel armastan Su kõrvu ja armastan Su nina,
saan rahulikult magada, kui kõrval magad Sina.
Sa alati tood päikese, mis-sest, et ilm on hall,
Su käed mu kaela ümber on paremad kui sall.
Mul terve kere suriseb, kui annad mulle suud
ja sosistades kõrva mul lausud “vaata kuud”.
Tea, et Sa oled kallim kui kogu ilma kuld,
mind lahutada Sinust võib ainult viimne muld.
Üheöö suhe
Vahest üheöö suhe polegi nii paha,
kui end täielikult vabaks lasta tahad.
Siis naudid seda hetke siin ja praegu
ja kehadki vastu ei tõrgu.
Sina ei tea minust,
mina ei tea sinust
ja nii ongi hea...
muidu kehad eemale kisuks,
kui me teineteise patte teaks.
Vahest üheöö suhe annabki rahu su hingele.
Ei ole küsimusi, ega pärimisi,
lihtsalt teineteist naudime
ja kogu ööd rahulikult võtame.
Hommiku saabudes lahkume
ja südamesse hea tunde jätame.
Vahest üheöö suhe polegi nii paha,
naudid hetke ja saad pingetest vabaks.
.....
Kaugel kodumaast
Olen kaugel kodumaast,
reisin siia-sinna.
Süda sees mul kipitab,
raskus rõhub rinda.
Miks tunne imelik on sees,
miks mõte rahutult rändab?
Pool ilma rahulik on veel,
pool mul käimata on teed.
Süda kisub ikka sinna,
kus mu kallis kodumaa.
Meeleheide rebib rinda,
Kas kodu veel mind mäletab?
Käest kinni
Nüüd,
kui meie südamed on ühinenud,
siis ma pean võtma palju rahulikumalt,
sest ma tunnen seda,
mida tunned Sina
Mul on kohustus hoida see puhtana,
et hoolitseda Sinu õrna hinge eest
Sa avasid värava,
lõputu allika
ja kristallselge kosk,
langeb ja langeb,
kuid tõuseb Päike
ning viib meid Taevasse
Varahommikused niidud,
käest kinni
ja kumab aprikoosivärvi valgus,
vesi sillerdab,
kõik on rahulik
Oled puhas hing
Sa oled liiga südamlik ja liiga hea
Tunnen, kuidas mu olemus võib Sind hetkega lömastada
oma tumedate varjude pärast, mitte et ma tahaks
haiget teha või virutada
vaid see juhtub ... kogemata nagu elevant portselanipoes
või nagu tüdruk, kelle käes on tuletikud
ega pole kuulnud midagi tuleohutusest
Ma vabandan.
Ja mu silmad avanevad.
Ära näkku löö.
Tean, et ei tulnud siia võistlema ega võitlema.
Ma olen rahulik, aga kardan, et minu kaudu ootab Sind valu ja olen Sind alati tahtnud selle eest kaitsta nii palju kui võimalik.
See kõlab nii lõputult traagilise pis .....
Igal hommikul
Igal hommikul,
kui päikse poole vaatan,
süda sees läeb soojemaks.
Igal hommikul,
kui sinitaevast vaatan,
kild-killuhaaval rahu hinge poeb.
Igal hommikul,
kui lilli peenras kastan,
suuremaks mus kasvab ilumeel.
Igal hommikul,
kui kulda pillub päike
ja rahulik on sinitaevas lai,
siis kingin oma südamele lilleõie,
et iga hommik puhkeda seal võiks.
armunud
tulla võid rahulikult mu juurde
ma ei karju, ma ei lõhu, ma ei hammusta
kuulan su muret, naerame koos
vaikuses räägivad pilgud
kui aju lülitab ennast välja
ja süda hakkab tööle
siis on see ajule puhkepaus
olla armastuses
olla taas tänus
tänujoovastuses
ja armunud
Sõjamees ja kassijüts
Sõjamehel seljas püss,
süles istub kassijüts.
Kassijüts on rahulik,
sõjamees on murelik.
Sõjamehel hing on soe,
kassinurr tal hinge poeb.
Kassijüts ei seda tea,
et sõjamees ta jätma peab.
Kassijüts nii armsake,
on võitnud sõjamehe südame.
On võitnud sõjamehe südame-
Nii kallis oled mu koduke!