Sõnale rahvas leiti 227 luuletust (uued)
Masendav teada
Miks mulle ei meeldi, kui
tuleb rahvas ikka kokku
aga sellel kiiks, ütlen hui
pean idee võtma lahku;
eile oli pensipäev
alles siis oli näha vanakesi
kelle jaoks elamine vaev
jagavad samat toitu mitmekesi;
130 € pensionist maha
tahetakse ju arvestada
kõrge vanus teeb paha
ei lasta tulevikus lõõgastuda;
vanurid tulevad välja, sest
neil pole muud elus teha
poputatakse naist ja meest
1x kuus väikse rahaga oma keha;
muidu muudmoodi pole elada
kui väikese rahaga jälle uut
pensionit ajast aega kannatada
kui utoopiline see marsuut;
aeglane mädanemine, ma üt .....
Jääs karastunud
Kui vile on puhutud
hääled välja kodust kutsuvad
neid on kokku aetud
pole aimu mida öelda tahavad;
aga vene näost seda näha
öeldakse suurele ja väiksele
ollakse siin, et äraviimist teha
igale riigivaenlasele;
võõras veri seda loonud
nende vile puhub tänapäeval
teise maale ta roomanud
sp. on valu meenutada aastapäeval;
kevadel pääsukesed tagasi tulevad
aga mitte need hinged
mis lõuna asemel idakaarde kaovad
kus on külma ja lumehanged;
jäätunud põrgu ja haud
igaühele, kes seal sureb
läheb kuumaks veduri raud
vaguniukse sõdur suleb;
on nimesi, .....
Kodumaa
Kodumaa paene, siin tuuline taevas
sombused päevad ning jahedad ööd
kadaka jonni me rõõmus ja vaevas
kukega üles - ehk õndsaks teeb töö
eestlaste maa old see kivine pinnas
tuhandeid aastaid, ta kõikegi näind
aegade hämarast ühtsus on hinnas
võõrastel meeltel siin kehvasti läind
rannake paene, sel toimunud lugu
kindlalt meid toetamas, püsime teel
edasi homsesse maarjamaa sugu
Ela me rahvas, me kodu ja meel!
Pärast ETV uudiste vaatamist
kelle käest küsida
kes need linnad ja külad
ükskord terveks lapib
kui vihkamine rahvaste
vahel saab viimaks läbi
vaid surnuna kirstus
mööda tänavat koju
sõjast tagasi tulla pole häbi
miinidest põllud kes puhastab
mürsuaukudest teed tasandab
ühishauda kokku kannab
laibakotis surnud hakkab
ravima katki läinud hingi
leskesid emasid lohutab
aeg tuleb tütar uuesti hakkab
küsima millal kandma
võin hakata peokingi
Pedede dedektor
(HIP - HOP kärakas. Lugeda enda vastutusel)
I
Kui eelpubekas ma olin
mul kingiti üks masin
sageduse välja valin
"Imelik raadio" ma mõtlesin;
siis kui nuppu keerasin
hääli hakkasin kuulma
nii ma õue kõndisin
õppisin tundma maailma;
üks mees eemal rääkis
nimeks tal Sergei
imelik aktsent isekeskis
oleks teadnud, et ta gei;
Refr:
mul on pedede dedektor (pedede dedektor)
mul on pedede dedektor (pedede dedektor)
kõrvaklapid, antenn ja ekraani peal kaart
mis näitab ära igat nurka, linna ja saart
teadust tänapäeval kah tehtud
lausa on see ulme
saab uus .....
muud ei oota
talv otsatu hall
kuivanud kõrred lumes
silmapiirini nii
elutu taeva all
iga paik iga viimanegi
muud ei oota
päev mööduks kiiresti
soe tuba lahke pererahvas
õhtul tuisusel mida on tarvis veel
auraks tassis piparmündi tee
jalge all ei oleks kuhugile teed
keriks omasoodu jutulõng
ninna voolaks tuttav hõng
Eesti keel ja kirjandus
Eesti keel ja kirjakunst,
mõtte salapära,
luues kaunist kirjandust,
hoiad sõnavara.
Kandes endas suuri sõnu,
elulisi hetki,
naudid eesti keele võlu,
kirjanike retki.
Mina hoian oma keelt,
hoia Sina ka,
oma kodu, oma meelt
ühes minuga.
- Tarmo Selter -
2024
Kassi talv
Kiisu-miisu istub süles
peidus kõigest maisest murest.
Kõht on täis ja tuba soe,
ei ta enam õue poe.
Päike aknaruudust paistab
kiisu-miisu nurrub vastu.
Suleb silmad, varju poeb,
unes maitsvat silku sööb.
Tihane nüüd akna all
pekki nokib agaralt.
Kiisu-miisul uni läinud.
Küss: "miks pole õues käinud?"
Just nii see päev siis sai tal mööda,
lebotades ahjusoojas.
Õnn, et pererahvas töökas
nõnda silk ka kausis õhtaks.
2024 jaanuar
Hommikul
Hommikune kohvilõhn äratab vaikselt.
Õues on juba õdusat valge.
Rahvast ei ole palju, on vaikne.
Väljas on talviselt külm ja karge.
Märkasin sind aknast välja vaatamas.
Sa seisad püsti, pikk puuvillane mantel seljas.
Müts käes.
Sul on ilusad juuksed.
Rong kihutas edasi.
Ma polnud sind varem selles rongis märganud.
Sinu pilk peatus ka mulle.
Kui õrn tuulehiil paitas su pilk minu põske.
Vaatasin sind, sina mind.
Sa olid armsalt uje, aga võõras mulle.
2019.a. märts
Vrõnn - vrõnn, raha vedeldub
Saada kütust läinud nurja
hinnamuutus teinud minust orja
tanklates ma numbreid vaatan
omaette vaikselt nutan;
vähe sellest, legitiimseks saab automaks
uuel aastal mul juba otsas jaks
oma elamist räigelt haletsesin
lisaraha saamiseks keha müüma hakkasin;
püksirihma muudkui kokku tõmban
plaan tseed endale luban
aga tegelikult tühi on pea
sest midagi paremat teha ei tea;
hakanud jalakäiaks linna peal
ja raske olla tööl seal
kütuse eest raha säästan
iga kord end tööle hääletan;
käinud toitu vähe ostmas
ja edaspidi purki sittumas
olen siis pigem masina .....
Maa-sinine apelsin
Merre uppunud hinged,
tõusvad lained, pinged
vett täis valgunud ojad,
maha maetud pojad,
sügavas leinas on rahvas ja haual lilled on närbunud,
Õitsele puhkevad pungad valged,
näha on maailmale varem nähtamatud palged,
kruusane, liivane põrand jalgade all,
maailm-sinine apelsin-sinine pall,
metsad ja laaned ja aiad,
ja riigipiirid nii laiad,
unustuse, unistuse, uskumuse-lõputu tee,
kas kõik ongi lõppude lõpuks vaid see,
kas kõige alguseks ongi veed.
Mida me tahame?
Mida teha saab üks inimene oma riigi heaks?
Kes üldse meist keegi sobiks rahva arvates me riigipeaks?
Kes üldse kannataks kogu rahva laimu?
Kas nõnda üldse on asjadest võimalik saada aimu?
Kas leidub üldse keegi, kes kõigile sobiks?
Või kas riigipea ametit peab rahvas lihtlabaseks hobiks?
Kas otsime me perfektsust kaosest, kus kõik nii inetu?
Või soovime me näha kedagi, kes oleks rahvale tundmatu ehk teisisõnu nimetu?
Mida me üldse tegelikult tahame?
Kelle sõnu kuulda tahame me rahuajal?
Kellelt abi paluksime, kui eksinud oleme rajalt?
Miks keegi ei aita meil otsu .....
Norra sakib
Ma muudkui saan teada, kuidas Turjamaa
käitub, et saada taliolümpias kulda
nende suhtumine kunagi paremaks ei saa
ei võida, saavad oma perse mulda;
keegi nende dopingut kontrollib
või, kuidas nad suhtuvad teistesse?
Üks suusahüppaja vastuolu valib
võistlus viis Klingenthalisse;
šveitslasel jäi maha ta riietus
ja norrakas seda pildistas
ei toimuks nende maine langetus
kuidas Šveitsi koondis käitumas;
et mustada meedias vastaseid
ja veel Brathen mõliseb kaasa
spordidirektori teravaid lauseid
ei tee olukorra tasa;
norrakas jäi vahele spionaažis
ja välismeed .....
"Fenk juu, Eztoonia"
Jõulud on tulekul
ja andmisrõõm on suurim
see mõte peas ametnikul
kelle äriidee parim;
Keenia koputab uksele
rahvusvaheline arengutöö
vaja annetusi e - teenusele
neil probleem, et rahvas ei söö;
ja Kalevite maa osaleb
annab 300 tuhat €
misasja Välisministeerium kujutleb
kui meil on siin nagu pankrot;
niigi pigistatakse maksumaksjalt
pappi, et kriisiga võidelda
ju nii kröösus rahvas parajalt
et võib Šveitsiga võrrelda;
jahh, las meil olla kaup kallis
ja iga päev 50 tuhat nälgivat
aga neegri elu nii kallis
et ennast vaja ohverdada, vat;
on see mi .....
talv on tulekul
kui mitmes tuhandes kord
rahvaste vahel jälle
on vallandunud
see arutu vihkamine
üksteise kuulamiseks ollakse
kurt nägemiseks pime
kui taeva all iga pungki
oksal teab
karm talv valge
lumega jälle on tulekul see
üle elada olgu vaid mureks
vist siis see hullus alles lõpeb kui
maa peal pole enam inimest
nagu Marsil elutul Päikegi
Maa kohal üksnes tõuseb
ja loojub ümber kosmose
jäine pimedus