Sõnale rand leiti 426 luuletust
Päike, rand ja meri
Ütlema ei pea me headaega,
sest veel on aega,
nautida seda mis meil on,
võtta kõik mis on siin ja praegu.
Mäletada kõike hiljem veel,
et see kannaks meid kaugele.
Päike, rand ja meri,
ei sellest me ära ei väsi.
Lähedased inimesed, kes selga ei pööra,
nendega koos saame nautida,
seda hetke kui kõigil on aega,
suvele anduda.
Lõputult pikk on päev,
ja kui koos sinuga
saab seda mööda saata,
nii võiks alati minna.
Aeg on nautida kõike,
mida tal meile pakkuda.
Päike, rand ja meri,
ei sellest me ära ei väsi,
meeletu suvi
ei saa see niipea läbi.
Ainuke soo .....
Hüvastijätt suvega
Juba jätangi hüvasti suvega,
miks kõik nii kurb peab olema?
Jätan hüvasti suve iluga
ta sooja päikest täis südamega.
Naudin veel laksuvaid merelaineid,
heidan pilgu sinitaevasse,
korjan pilliroost hundinuiasid endale.
Püüan leida linnupesi,
kas näen mõnda lindu seal,
askeldamas oma kodus,
oma armsa pesa peal.
Eemalt kostub kõrvu sädin,
kõik linnukesed traadil hoos.
Klu, klu, klu,
kureparve kolmnurk taevas,
lendab piirideta pilvepiiri peal.
Nüüd kössi vajun ma vähekene,
sest kurvaks muutub meel.
Kõik linnud minna lasti,
mul südames on kipitus sees .....
Tädi Sofia rannapäev
Lahkus kodust ema
perest tüdinenud jälle tema
poisid vigisevad, et varsti kooli
aga Sofia nende murest ei hooli;
kui on kuumapühad iga päev
olla toas nagu saunas on suur vaev
päike ise kutsub meid ujuma
saab augustikuus sujuma;
liivarannal viskab isegi pesu seljast
naiste blääžil ei tehta välja temast
otsis üles päikesekreemi ja rohtu
et peavaluga ta ei satuks rannas ohtu;
veeres küljelt külili ja pikuti
joonud tableti, ajas end kõhuli
tunde möödub kaunil päeval
ühtegi pilve pole pakkuda taeval;
tunde hiljem leitakse punane keha
millega pole muud teha .....
Pistke perse!
Ilmad jälle soojad
päikesega päevad ilusad
saab aiast korjata marju
kuid ühe pasaga ära ei harju;
kui jälle kooli provotseeritakse
lastele orjaaega propageeritakse
meedias juba augustis
on iga lehe peal Eestis;
isegi mulle tuli reklaami
ja kõike muud kraami
aga veel suvi ees
meeleolu lastel sees;
koolile mõeldes tekib ajuturse
omale reklaamid pistke perse
te müügimehed ja ärikad
olete parajad satikad;
sest rannas käia veel jõuab
ja üritusi rahvas nõuab
saab öö otsa ringi kolada
ja palle taguda
See heinakuu
Alles viimane päev
selleks 31. juuli pühapäev
see heinakuul ilu
muidu ülejäänud ilm vilu;
ainult lõpp ja algus
püsis soojus ja valgus
kõigest 3x saanud ujuda
sest ei saanud vihmaga sujuda;
või siis tuules rannal seista
sõpradega liival hõista
kui see heinakuu meenutas sügist
nüü pääsesime septembrikuu vangist
Ilmataadil pohmakas
Jaanid jäänud pea kuu taha
nüüd teeb ilmataat paha
nii palju õltsi kaaninud
et heinakuul palju kusenud;
tal lausa pohmakas
selline kõva latakas
et isegi ropsib rahet
mis mõju suvele, tal pole vahet;
ja nii see aastaaeg rikutud
puhkus ja rannailm nussitud
peaks ilmataat potile ka istuma
siis ei tea, kuidas suvi hakkab olema
Suvi on!
Vedelen liiva peal rannas
elu keeb kodulinnas
kohvkutes saab hästi süüa
toitu ja suveniire on alati müüa;
kuid lapsed saanud teada reklaamidest
ja nende meel läheb norgu, sest
kapitalism kooli propageerib
sügise tulekut provotseerib;
aga ei tea midagi
ja kool ei tohikls huvitada kedagi
kui august alles alguses
ning päke paistab suvesoojuses;
tibid ja naised on Eestis ilusad
ning soojad ööd on magusad
kondame õues hilja ringi
alles kl 6:00 saab koju sängi;
tulemata on veel riigi 30. juubel
rannalaval esineb duubel
kõik ootame järgmist kuumaperioodi
sell .....
Suve bluus
Õitsevad kibuvitsad ja muud õied
rahval seljas napid riided
see aastaeg sobib mehele nagu mina
ajan rannaliivale maha lina;
lapsena olin täis naeratust
kui on 7 päeva nädalavahetust
ärkvel terve öö
ei seganud mind töö;
isegi on tänapäeval seda rõõmu
hingan rannal värsket sõõmu
Pärnu koht, mis elab
turist hotellis pappi annab;
et ta saaks üritustele minna
rüütli tänaval on pidu, minge sinna
ja mööda jõge saab sõita
mälestusi saab suve pealinnas võita;
naiste blääžile ronivad poisid
miks nad sinna läksid?
kui lõpuks vahele jäävad
siis .....
Jaanivana
Pole see mees põtradega
ega kanna ta punast
ilmub kohale oma tibidega
jaanipäeval väljub maasturist;
ees tal päikeseprillid
ja õllekõht ees
päkapikud tema vasallid
ta maika ja šortsidega mees;
head ja halvad lapsed võtavad joondu
head need, kes joovad ja lõket ületavad
kõik isikud tema silmis ei seondu
halvad need, kes kaklevad ja kurjustavad;
halvad lapsed võtab kaasa sauna
ja annab kasevihaga
nii kaua, kui särab õhtupuna
saavad pealekauba päkapikkutelt jalaga;
head võtavad ta habemest õlut
ning aega lüüa lulli
söömaajal saab soolast ja suhkrut .....
Lootus
Seisan merekaldal,
sina teistpool merd,
lained laksutavad,
kajakad kisavad,
ei kuule sinu sõnu,
tuul ära kannab nad
ja silmapiiri nii kauge,
vaid virvendust näen ma.
Viipan sulle käega,
tasa sosistan,
lahkumise päeva,
siin veel meenutan.
Iga päev käin rannal,
lained laksuvad,
kajakad on merel,
paati pole seal,
kas teistpool merd sa oled,
või ikka virvendab?
Oh,ole kuidas oled,
lootus kerge südame peal.
Õhtune promenaad ...
Vaatlen rannal kuis tuul lainetama tõstab vett,
kaldal rebenemas vahuks laineist voogav kett.
Uljad kajakad , neil tiib merepinda puudutab,
plinkiv majaka valgus ööpimedusse sähvatab.
Üksi päris promenaadil , minu kohal ilmaruum,
päike mere taga koitis uus seal hommik kuum.
Sinu üle miljon tähte , kuusirp selge helendab,
lõppmatuse ees meil hing härdalt kummardab.
Siin kõiksus ta looja universum koos teie ees,
kaugele pole tulla asud võimsa süsteemi sees.
Planeet Maa meid hoiab , kosmilise ohu eest,
meie rajada jääb maailm vaba turvaline seest.
Hansi!!!
Vaba maa ...
Meid ühendab sünnimaa püha, kannab hoolt,
säilitades rahva , kauni keele milles suhelda.
Ta randa , kõrguvaid metsi , viljakast mulda,
vaba meri embamas mitme ilmakaare poolt.
Iidsed veel seisavad linnad , kaitsnud meid,
linnuste ahelad , külad mis toitnud rahvaid.
Talud, kus täna veel tütreid, poegi vahvaid,
õitsengul püsivad , harivad esiisa põllumaid.
Saabunud vabadus tasa unest äratab isamaad,
aastaid elanud võõrvõimu all , eksinuid rajalt.
Kulgeb kust õnnele tee , pärime tuleviku ajalt,
lipp seni sinimustvalge , ehtimas kodumaad.
Hansi!!!
Valguse poole ...
Üksi triivid saatuse merel.
eluraskuste tormides seal.
Otsi varju me kodusaarel,
või hukkud ta karide peal.
Leia - sõber , teekaaslane,
mõte kel ergas karsklane.
Abiks hinged sul armsad,
käija kellega ühised rajad.
Koos lähete valguse poole,
nii tahtejõud kurja võidab.
Tasud perele vaeva, hoole,
õnne randa , elulaev jõuab.
Hansi!!!
Suvi
Suvi istub päikse sülle,
lillepärjas pea,
pistab varbad sooja järve -
sulistada hea!
Laseb lapsed jälle lahti
mõnulema randa:
nad ei jaksa terve aasta
koolikotti kanda!
Suvi külib aias, metsas
igat sorti marju,
katab põllul kauni laua,
pakub lehevarju.
Suvi mängib ilmadega
vahvat pilvekeeglit...
Vihm ja tuul ja sinitaevas
tunnevad ta reeglit.
Suvi pakib rännukohvri,
milles kõige algus,
täidab päevad rõõmudega,
naeratuseks valgus!
/Mari Uri/
Kui kuu unistab
On kivid, on meres
Vesi, lained on meres
Liiv alati seisab vee ääres
Linnud tavaliselt ka taeva ääres
Seisan siin ja ootan
Kui tuul ma hoogu võtan
Vee lainesse puhun
Vastu kive lained uhun
Seisan siin ja mõtlen
Kui päike ma põletan
Liiva kuumaks soojendan
Lindudele erksalt helendan
Mõtlen ja ootan
Et oleksin kui torm või suvepäike
Et oleksin taevas hoopis maru äike
Mitte kuu mustas pimedas nii väike