Sõnale rannak leiti 42 luuletust
Kodumaa
Kodumaa paene, siin tuuline taevas
sombused päevad ning jahedad ööd
kadaka jonni me rõõmus ja vaevas
kukega üles - ehk õndsaks teeb töö
eestlaste maa old see kivine pinnas
tuhandeid aastaid, ta kõikegi näind
aegade hämarast ühtsus on hinnas
võõrastel meeltel siin kehvasti läind
rannake paene, sel toimunud lugu
kindlalt meid toetamas, püsime teel
edasi homsesse maarjamaa sugu
Ela me rahvas, me kodu ja meel!
Jõuluvana jäi hilja peale
Et oleks iga hommik kink sinu ees
peab oskama maagiat jõulumees
ja tipptasemel on teadus
kõiki peresi külastada on seadus;
aga õnnetusi ju juhtub
mõni sureb, mõni töölt lahkub
ja kallid põhjapõdrad
on stressist kõik nõdrad;
andsid loomakaitsesse
enda nimed kõik sisse
nüüd pole ustavaid ratsusi
on mobiilsus läinud putsi;
ja nii häda on lahti
aga ei aja kõveraks rühti
Joulupukki, kellel häid ideid
täidavad päkapikud nõudeid;
paneb kõik 12 tüdrukut - poissi
saani ette ja silmad kissi
ta alamad ajasid
piitsahoobiga minema hakkasid;
kõva tepe .....
"Symphony of Souls."
"Symphony of Souls," kus helinad kohtuvad,
Iga noot jutustab, kuidas armastus loob.
Hingede sümfoonia, sügav ja lai,
Elu rännakul me koos sellel teel.
Noodid tantsivad, kõrvu paitavad õrnalt,
Südamete keel, mis kõlab igavesti järjest.
Symphony of Souls, igas helis peitub lugu,
Armastuse meloodia, mis kõigile kuulub.
Kodu on mu kainer
tulin koju üle kolme päeva-
avasin ukse ja astusin kotta
ninna lõi niiskete plätude
koera ja märja käterätiku hõng
midagi nagu oli veel,
mingi üllatav ja hoomamatu olelushõng
mis siin haiseb küsisin oma noorimalt ihuviljalt
kelle jalad on juba ammu karvased
see on ju kodu lõhn ema
kas sa ei tea
ütles ta nagu etteheitvalt
…et tema ju tunneb seda alati
oma ülitundliku ninaga
kui tuleb rännakutelt
kojutulekud on alati kainestavad.
kodu on mu kainer!
Puhastus*
valged riided kui pühaduse sümbol
nagu ingel või valge tuvi
kes mu aknale lendas
silmapilguks
Vene teatri lavalaudadel
ma tunnen taas, et see, mis on,
on tõde ja kuidagi sellest välja astuda
ei saa
Mu elu läks uperkuuti
tirel ette, tirel taha,
kui ma otsisin mooduseid
korraks siit eksistensist oma jälgi maha jätmata
näha uusi radu
nagu rebane, kes kaua istunud valvel
et saaks õhtuks magusa suutäie
jäi see loom ka minus valvele
et teada saada, et sünteetika ei võrdu iialgi
linase või siidise pehmusega
kõrge vibratsiooniga
või helidega, mis jäävad planeeti .....
Hing
Kus on hinge pesapaik, pesapaik, mis peidus?
Kas on hingel sünnipaik, sünnipaik on nõidus?
Miks on hingel oma hääl, hääl, mis Sinus peidus,
Kui see kõlamagi jääb, kõlab justkui nõidus?
Mida mõelda hinge väest, hinge väest, mis peidus?
Kas on hinge vägi see, hinge vägi nõidus?
Igal hingel oma koht, oma koht on peidus,
peidus Sinu südames, see ei ole nõidus,
Sinus räägib hinge hääl, hinge hääl, mis peidus,
kui see kõlamagi jääb, see ei ole nõidus.
Hinge vägi võimas on, võimas on ka peidus,
hinge vägi Sinus on, see ei ole nõidus.
- Tarmo Selter - .....
Teadmised
meie hingel on tegelikult teadmine,
kes me oleme
ammu enne seda, kui oskame endale nimetust anda
kas oleme manifestorid, generaatorid,
projektorid või reflektorid
kõik on enne teada
kuidas suhestume oma profiiliga
tingimuste kütkes, on küsimus
kuidas rändame seda rännakut
läbi elu
otsides küsimustele vastuseid
ja leides vastuseid, et täiendada oma küsimusi
usk ei ole seotud
tähtis on see, mis kõnetab
mis paneb ennast endana tundma,
mis paneb ennast Koju jõudnuna tundma
Toksilisus*
süda kiilub kinni
võlts headusest
mis inimeste jaoks võib olla tõene
hetkes
aga laialivalguvat armastust ta ehk ei sisalda
niivõrd et selles
ekselda
valed ootused ja lootused
murtud lubadused
harjumine inimese miinuspooltega
surmaga vaidlemine
ja taidlemine uuel elurännakul
ma ei taha sind oma lähedusse
sest sa oled toksiline
sest ma ei tea, kas mõtled nii või naa
kas su sõnadel on päris alus
või on see mänguline fantaasialend
mida lihtsalt kasutad sõnade ütlemiseks
suurustamiseks
see teeb mulle haiget
ja samal hetkel kommentaarid argusest
mis ei ole .....
Reisin täna
Reisin täna kohvrita,
seljavalu ohvrita...
Rändan ringi meigita,
seljakoti, kleidita.
Mul on kaasas sinu silmad,
sinu pildid, sinu hääl...
Väljas soojus, kevadilmad,
avarused kõrgel mäel.
Lähen lõppu loojangusse
päiksetõusu algama,
segamini sisemustes
valguskiiri valdama.
Reisin täna kohvrita,
tee ja juhi, sohvrita...
Rändan ringi sinuga,
sest armastad
koos minuga.
/Mari*Uri/
Emakeeletu
Mis ma peaksin tegema,
kui vaikus vaatab vastu?
Kui kõik sõnad kadunud on
keelelt ja mu ajust...
Läinud ära rännakule
jahtima muud smanti,
jätnud minu ilma oma
taipamisest, tajust.
Tõesti, kas pean ootlema
uut emakeelepäeva,
et ma saaks taas mälupangast
mõistlikuma varu?
Seni olen määratud siin
tundlema ja vaema...
Asju, millest ainult beebid
saavad selgelt aru.
/Mari*Uri/
Romantism
jah, mul on autunne
ja võimalik, et elan kuskil romantismi ajastul
kus püstoliga oma au kaitsta oli normaalne,
et mitte langeda häbiposti
surra või mitte surra
aga iseenda au määrida elades tõekuulekat elu
ma ei lubaks
võimalik, et liiga palju vaadatud neid sarju
kus korsett tõmbab hinge kinni
ja lõputud armastuskirjad nõrestavad pisaratest pabereid
aga
ometi on see kaunis ja ilus,
kui tunne vallutab kogu su meeled
et sa võiksidki sellesse uppuda ja sukelduda
iseenda au kaitstes
sellepärast ehk ka minuga ei mängita
nüüd aastate jooksul on arusaam tekkinu .....
"Suur Kohtumine"
Suur Kohtumine nagu filmis või?
Ma enam ei jaksa jooksta Su järgi
mööda konstellatsiooni töötubasid,
kus vaikselt ennast rännakuks valmis sätid
Iga asi, mida teed on perfektsuseni lihvitud,
vähemalt nii ma arvan,
et oled ideaalne
aga ise seda ei tea
Sa oled mu Kodu tunne eelkõige rõhk sõnal
tunne
Kui oled kogu maailmas rännakutel
siis ühel hetkel tajud ennast üksikuna
aken on lahti kardin vaikselt lendleb
ja siis mõtled endamisi, et kus on mu Kodu,
millal olin viimati Kodus
kui on mu tuttavad, sõbrad, kaaslased
Eelmises elus olin vana ätt vanas majas
aga .....
Kas...
Kas vaba ja puhas eneseväljendus
On teise ruumi rikkumine
Mingil hetkel saavad õpilastest hoopis õpetajad
Ja nüüd jääb inimese enda otsustada
Kas ta tahab olla õppija rollis või
Tammuda ego rütmis
Ja tõendada ja tõestada ennast õpetajana
Paljud pagevad varju selle eest
Kui keegi tuleb
Veelgi geniaalsema ideega
Ja neil tekib tunne, et
Nemad on tühised
On mitte keegid
Keegi ei teadnud, et seda tunnet me otsimegi
Olla Mitte Keegi
Sest siis hakkad alles mõistma
Et jääd alati õpipoisi rolli
Isegi kui arvad, et oled väga tark
Aga pead olema painduv
Muidu ei .....
Kukkudes....
ma kukun kehast välja
et ärgata taas iseenda uues kehas
selles vanas, mis on räsitud
vajab pesumasina puhastust
vajab tsentrifuugi
ja transformatsiooni
nagu ikka kuuvalgel ööl
käisid naised pesemas oma heledaid juukseid
veekaldal kivil istudes
armasta ennast ja maailm järgneb sulle
igale su teole ja sõnale
kui armastad, siis nad usuvad ja see loob pinnase
usaldusele
usaldusele,
mida on väga kerge murda
nagu teatritükis, kus aeg lihtsalt kaob
kui pole usaldust pole armastust nad väidavad
aga armastada võib ka ilma usalduseta
armastus lihtsalt on
ilma sõ .....
Tädi Sofia jaanid
Tädil juured Võrtsjärve lähedal
Viljandimaal rannakaldal
kus peeti jaanituld
õhus udu ja taevas kuu nagu kuld;
külamehed kõik lakku täis
igaüks sauna läbi käis
ja kui Sofia kord minna
tulid mehed akna taha sinna;
külakuhi eksisteerib
kui naise keha meeli manipuleerib
meestel, kes kuningannat otsisid
nagu gigiolod seksida tahtsid;
nii Sofia väljudes sai nõelata
mesilaste asemel vorstiga tuulata
sõnajalaõis sai eoseid
igas suuruses seemneid;
vägistati niikaua kuni tuli eha
nagu päikesekreem katmas keha
tädi Sofial, kes ööd tahtis unustada
ja seda e .....
Metsmaasikad
Mulle maitsevad metsmaasikad,
nad on väikesed ja nii magusad.
Soe päikene neid küpsetab,
vihmasagar hellitab.
Ja kuidas nad veel lõhnavad,
mmm, kuis suu nüüd vesistab!
Ootamist suu ei kannata,
metsmaasikate rännak võib alata.
Metsmaasikad väikesed, magusad,
puhta looduse süles-
Lõhna järgi leiab nad üles,
puhta looduse sülest.
Vaikuse hääl
Kuulata vaikust nõnda, et See hakkab paistma!
Selgineb meel ja ärkavad tajud,
ka sekundi seier tundub nii valju.
Just see sealt edasi, justkui rannakarbis
merekohin!
Mõtted kui laused, laused kui sõnad! Seegi
tasapisi sulab!
Ega's keskkondki nii vaikne pole, räägib lihtsalt
teistsugust keelt.
Nõnda kui puud kasvavad üles- nõnda vaikust
kanda endana ühes.
Mõtetes olemine, ka see seal on müra!
Tädi Sofia isadepäev
Kui mobiil heliseb
siis tädi teab, kes helistab
haarab selle ja lobiseb
sest oma isa austab;
pole ammu näinud oma vanemat
olla kahekesi kortermajas
polegi vaja midagi enamat
see on kui rännak tagasi ajas;
võtab kaasa pudel viina ja lilli
kange jook on mida telliti tütrelt
lubatakse isa juures grilli
nii läheb Sofia kohale kiirelt;
tädi papal külas terve päev
lõpuks siis on unine
olla ärkvel on ta vaev
sest ta nii napsune;
hommikul mobiil jälle kutsub
ning mida Sofia kuuleb
see teda rusub
nüüd eilse üle mõtleb;
kui isa otsib tütart taga
siis, ke .....