Sõnale ras leiti 2278 luuletust
Impulss
Võtan asja suurelt
Taban mõtteid aju juurelt
Abstraktne maailm mida pole olemas, selleks kasutame luulet
Et jõuda kuule tuleb lasta vaakumis end tuulde
Kuni leian ma pointi miks üldse seda teen
Ema kodune toit maandab pinge ja riimide võrgustik ringena hakkab hingama
Tekitan kõlu
Lausun rütmiliselt sõnu
Liiga raske et näha
Aga tunda lihtsalt saab
Mõtleja valib oma tee
Uskuja las ta olla rahus veel
Olen sama pikk kui romaan
Mis kunagi lõppeda ei saa
Keegi ei mõista kunagi intelligentsust mida oman
Silmad kinni kirjutan ja lõppu panen koma
JALAJÄLJED IGAVIKUS LUMES
PIME METS OOTAB MIND,
ERKSAL JA VAPUSTAVAL JÕULUKUUL.
HELISEV VAIKUS MUL KÕRVA LÖÖB,
ÜKSIK TUUL MUL KANNUL KÄIB.
OLEN ÜKSI SELLEL TEEL,
AINULT VÕÕRAD JÄLJED LUMETEEL,
ON MINU KAASLASEKS,
SIHTPUNKTI,
MIDA MA EI TEA VEEL.
TAEVAS SINAKASKOLLANE KUU,
VALGUSTAB MINU TEEKONDA.
METSALISTE HÄÄLT TEEVAD PÕÕSAD,
PUUD MINUGA EI RÄÄGI.
MÄEAHELIK MULLE VASTU VAATAB,
LUMEHULKASID ALLA PAOTAB.
PÕTRA MA SILMAN,
AGA LÄHME OMA TEED.
KÜLMUNUD ON KÕIK VEED,
LINNULAULU MA EI KUULE,
MÖÖDA ON SIIT SÕITNUD REED,
KAUGELE, KUULE.
INIMTÜHI KOHT,
VÕI LIHTSALT MULL .....
Päkapikud on rõõmuga täidetud
Väiksel päkapikul suured rõõmud
jagada neid lastega.
Jõuluajal koos olla
nii suure, kui ka väiksega.
Üksiolemise tunnet
ei taha päkapikk jagada.
See päkapikul võõras tunne,
päkapiku rõõm on otsata.
Päkapikul on sära silmis,
suu alati naeratav.
Päkapikk tuleb unes ja ilmsi,
ilmub välja kaunil jõuluaal.
Kadunud olla... pole ette nähtud
Virvatuled
sohumeelitajad
ilmeksimatuse eksitajad
kus olete nüüd kui teid on vaja
miks kustusite
grammigi pole teist tolku
Ma soovisin kadunud olla
tulin ise te juurde
end tahtsin te juurde ära eksitada
ära siit ära tulge mind võtke
aga ei ole teid
Ikkagi leian end
pärast üürikest enesest äraolekut
sellesama argipäevase
meelt muserdava tõelauka äärest
oleviku ebakindel soopind
jalge all õõtsumas
enese hinge alastus rabaveest
silmnäkku peegeldumas
Ma tahtsin siit ära
tahtsin teise maailma
teise reaalsusesse
veidi kadunud olla
aga ikka ärkan h .....
SUUR TÕLL
"SUUR TÕLL,
SA ÄRA MULLE VASTU TÕRGU
SINA MINUGA EI VÕRDU!"
SEE JUTT EI HEIDUTANUD AGA SUURT TÕLDU,
VASTAS, SEISTES KESET PÕLDU:
"KUULE MEHIKE, MIS SA TAHAD, MA EI OLE SULLE JU VÕLGU?
MINE OMA JUTUGA PAREM PÕRGU!"
"JA VAATA, ET SU HOBUNE EI LEVITA SIIN NÕLGU,
MUIDU PEAN TEMA VISKAMISEKS KASUTAMA OMA TUGEVAID ÕLGU!"
MEHIKE EI USKUNUD OMA KÕRVU,
KUID TÕLL JUBA LÄKS, SÄTTIDES OMA RINNAL SÕLGU,
NÄOL, TAL OLI TÄIS PÕLGU.
OBESE TA VISKAS MINEMA JA HAARAS TASKUST VÕRGU,
KUHU MEHIKE VÄGA EI KÕRGU.
VÕRGUS OLID ERINEVAID SÕRGU,
MILLEL EI OLNUD PEENET HÕRGU.
KOJU .....
Tallipoisi pihtimus
Olen tallipoiss, Jussi
ja mu töö on karjas
päkapikk toob kommi sussi
aga mina teises nimekirjas;
mu töö on põtrasi poputada
olen suur sõrber kabjalistele
et saaks Joulupukki koputada
heade laste ustele;
aga töö on nii rutiinirikas
12 lojust iga päev sööta
erinevus tallis nii rikas
mõnda vaja ka lüpsta;
vahest vaatan pr. Klausi
saunaaknas teda istumas
õhtuti, kui pean pausi
naise ilu mind võlumas;
üks õhtu juba voodis
Joulupukki naise kaisus
tallipoiss rindasi mudis
ja ka tutti tal lakkus;
või siis glögitan teiste
päkapiku närakatega
kõik o .....
Advent
Esimene küünal särab, lootust endas kannab,
Advent algab, süda rõõmust täitub rõõmsalt.
Teine küünal süüdatud, armastus on siin,
Lähedaste seas, tunned soojust südameski.
Kolmas küünal leegib, rahu toob endaga,
Särav rahu, nagu tähed öisesse taevasse sa.
Neljas küünal helgib, rõõm nüüd laias ilmas,
Jõulutunne südames, kui kingitused avada võib.
Adventiküünlasäras, loodetavasti leiad,
Igal hetkel ilu, rahu, armastust südamesse kanda.
küünla aknalaual süütan
ei mingit rõõmu
nii paljudele see
viimaseks õhtuks jääb
jah elu edasi läheb
ka siis kui ees ja taga surm
jääb nägemata pärast
talve kevadhurm
ja küsida pole kellegi käest
miks ema poja
armsam mehe pärast
olema peab veel talle
antud ajas nüüd
hauani kurb
ma elu valu ilu
milleks sulle ometi
teada on vaja mis
on kevad suvi sügis
talv toomeõis lume hang
kui ise oled praegu toa vang
ma elu valu ilu
juua näha mõista tahan
mis närtsib temas
on igavesti kähar vahel
hõisata ja nutta tema pärast
joobuda ta kõrvu
lukustavast kärast
Talv
Talv on mõnus.
talv on lõbus,
talv on ülepeakaela
valges lumevõlus.
Talvel on külma, pakasepoisse,
talvel on kauneid jääkristalle,
talvel on taevatähed valged,
talvel on jõulude tulek kindel.
Talv on lõbus,
talv on mõnus,
talv on küünlasäras õdus,
talv on ülepeakaela
valges lumevõlus.
Jõulud
Jõuluõhtul tähtede säras, Lumi sajab, maailm on kaunis kui maal. Küünlavalgel heliseb süda soojas, Kingituste pabereis peitub rõõm ja vaikus.
Puudutab õrnalt jõulumeloodia, Südametes tantsivad rõõmujoovastused. Pisar kaugest kingist rõõmu teeb, Lahkumisel käes on armastuse tugev meel.
Lapsed ootavad kingituste saatust, Jõulurahu täidab kogu maja laiust. Säravad silmad ja naeratused, Jõuluime, mis meid ühendab südametes.
Jõulupuu ehtes sädeleb säravalt, Nagu tähtede tants, mõttes lootusvalgust. Jõuluaeg on kingitus aastast aastasse, Armastust täis, südame .....
Maksutõusud
Maksud kerkivad, nagu päike tõuseb kõrgele,
rahakott tunneb koormust, raskem on kanda rõõme.
Numbrid tõusevad paberil karmilt,
taskust kaovad münte, kui maksumaksja kannab.
Riigi eelarve januneb täiendust,
maksukoormus kipub muutuma suuremaks tõesti.
Ent lootkem, et need maksud loovad teed,
parema homse suunas, kus õitseda võiks elu õnnest.
Väga külm talv
Külm keerutab lumehelbeid tuules,
Kõrvetav külmus, nagu jääs külmkapp.
Puud küürutavad raskete mantlite all,
Talv tantsib looduses oma külmavat tantsu.
Külm hammustab, kui sammud välja astud,
Igast hingetõmbest saab aurav nuustik.
Jõed tarduvad, jäätuvad, kui aeg peatub,
Valge vaip katmas maad, lõputu külmiku suutäis.
Igavene talveöö, täis tähti säravaid,
Külmakraadid madalamaks kõiguvad.
Aga südames soojust ja lootust peituvad,
Väga külm talv, kuid ilu ei haihtuvad.
Ootus
Sõber hea, sa teretulnud
alati sul valla uks
tõbras teab, et pole old mul
pahatahte tuksatust.
Ainult hea must piilub õue
aknaklaasil vihmapeks
tuled kui - su peidaks põue
ihnsalt - üksi - imetleks
Pole, pole halba hingel
midagi, mis rinnus taob
ainult sinuta - mu ingel
kole hakkab, tuju vaob
Ootan sind mu hingearmas
igatsedes algab päev
tule, tule – ole varmas
igavikku aeg vaid läeb.
Teeme nii, et jäädki siia
oled kohal - ma su aed
päevad sinuta, mu piiga
mõtetu - kui tühi kaev
Pole, pole halba hingel
midagi, mis rinnus taob
ainult sinuta - .....