Sõnale ras leiti 2278 luuletust
Kallile vennale
Mu reaalsustaju rebenes.
Ma ei pea midagi tegema,
ma tahan ja soovin.
Kardina taga kumab parem mina.
Kui pole telefone ega ekraane,
saan rahulikult kirjutada ja teha plaane.
Ka teistel on mulle häid ideid.
Mu vend on mulle kallis,
tal on vaja oma puhkeaega,
muidu süsteemid ei toimi.
Jah, võin alati helistada ja,
kuid pole vaja kõiki süsteeme minu pärast seisma panna.
Süsteemid töötavad.
Minu süsteemid ka.
Vennas on alati kullatükk!
Koledik
Ühel päeval metsa tuli õudne koledik.
Välja nägi üsna hirmus ja pisut imelik:
Jalgu on tal lausa kuus ja kihvad teravadki suus.
Keset pead nii suured sarved, seljas kasukas, mis soe on talvel.
Silmadki on kurjad tal - kaks on ees ja kaks on taga.
Vastu maad käib sahinal ta pikk ja okkaline saba.
Miks tuli siia metsa ta, ei seda keegi teada saa...
Kus on kõigi kaitsja karu? Sellestki ei saada aru.
Kõik loomad justkui kadunud - nad oma urgu pugenud.
Hirmutab neid võõras koll - äkki hoopis mingi troll?
Koledik teeb metsas ringe, trambib jalgu, kisendab.
Mitte keegi pole k .....
Elus on lõbusat, aga ka kurba
Üks ei välista teist….
Ma ei karda saabuvat surma….
Mis ükskord jagu saab meist….
Elus on palju, valskust ja valet…
Miski ei välista neid……
Meeldib eluga mängida malet
Ja läbida raskemaid teid…
Elus on ilu ja armastust ka….
Lootus leida on sindki…
Öelda sulle sind armastan ma….
Ja loota et armastad mindki..
Hetkes
Täna päike kõrgel taevas säras,
soojendades metsi, karjamaid,
varsti lehepungas oks see tänab,
loodus armastuses õitseda see võib,
luues päiksekiiri peegeldusest vetel,
jäätund' järvel, mis on sulamas,
täna see kõik toimumas vaid hetkes,
on kevad varsti meile saabumas.
- Tarmo Selter -
2024
Ööpimedas
Universumi seest puhuvates tuultes
ühtäkki sees on midagi sa tead
su poole pöördund silmades ja huultes
on sulle miskit olulist ja head
Hetk oli sulle armuks mitu tundi
need käsivarred salliks ümber põimind
siis miskit üsna tavapärast sündis
siis tuli saatus tavaliselt lõi sind
Sa ärkad mõru pill on maitstud süljes
end väänad kiirelt kaisutavast kaenlast
need käsivarred vaenajal on küljes
ja sina oled magatanud vaenlast
Ööpimeduses lamad- puudub uni
öösisemuses kõnnid- kannad risti
miks puhata ei lastud hommikuni
miks soojast sülest külma kätte ki .....
Adjöö, Stalin
Mängisin jänest ajamasinaga
võtsin marsuudi minevikku
põrutasin Venemaale irvega
et päästa Eesti tulevikku;
vaatan, et musta karva kuju
pöörab pilgu mulle
ei mõista ta mu tuju
selles mida teen talle;
sini - must - valge lipp käes
ja teises piinariistade komlpekt
sööstan ta kallale täies väes
kättemaksu janu on efekt;
mägede poja kabinetis
pöörasin kõik pahupidi
hoidsin teda ketis
ja toppisin perse dünamiidi;
jätkates diktaatori vuntsidega
mille raseerin küüntega maha
ja muude kehaosadega
ei tee samuti eemaldamine paha;
õigus ja vabadus ta .....
Kaks mul päeva toredat
Mul kaks on päeva toredat,
mul kaks on sünnipäeva.
Eesti Vabariigi sünnipäeva eel,
sündisin siia ilma.
Siis taevas oli sinine
ja päike säras uhkelt.
Siis Eestimaa süli sai lilli täis-,
Ema mind oma rinnal häiutas,
kuniks magama jäin.
Iga päevaga sirgusin pikemaks,
Eestimaa mulle sai armsamaks.
Täna jälle rõõmu tunda ma võin-,
kaks mul päeva toredat!
Milleks minna
See on see
kuidas see tundub siit ....
kauge ja võõras on see kõik
mis pole siin
siiski vahest
hing igatseb eemale siit
Ilm on heitlik
talv on pime
või pole midagi uut enam siin
Samas see kõik võlub
nagu kergem suvi
päike
meri
lumine talv ja
vananaiste suvi
Või hoopis meeles vaid vilu tuul
lörts
vihm
või rikkis lift
.... küll kevad kõik tasa teeb
mis vastu veel.
Kodumaa
Kodumaa paene, siin tuuline taevas
sombused päevad ning jahedad ööd
kadaka jonni me rõõmus ja vaevas
kukega üles - ehk õndsaks teeb töö
eestlaste maa old see kivine pinnas
tuhandeid aastaid, ta kõikegi näind
aegade hämarast ühtsus on hinnas
võõrastel meeltel siin kehvasti läind
rannake paene, sel toimunud lugu
kindlalt meid toetamas, püsime teel
edasi homsesse maarjamaa sugu
Ela me rahvas, me kodu ja meel!
Vabariigi aastapäevaks.....
Vabariigi aastapäevaks kaunid luuleread…
Tekivad kui seened…..metsas pärast vihma…
Tundub, et vist sellest…..kirjutama peab…
Muidu tähtis pidupäev mõnel läheb kihva…
Olen lihtne eesti mees,.....kiidelda ei taha..…
Korra aastas riigi ees, mütsi võtan maha
Nagu õigel eestlasel…..lihtne on agenda…
See on nõnda tähtis päev, et kärbes ka ei lenda…
Eesti Vabariigi sünnipäeval
Vabariigi sünnipäev!
Päike kõrgel taevalael,
tõuseb merepiirilt üles,
taeva kulda ketrama.
Maapõu liigutama hakkab,
sinililli sülest tõukama
rõõmupäeva õitsema.
Eestimaa peab õide saama,
rõõmusäras hiilgama,
südamesoojuses kiirgama,
hinges rahu säilitama!
Valimiskõne
Tõde on, et tõde pole
tõeta elul etem mekk
tõde oleks - liiga kole
tõeta unel paksem tekk
tõde luusib nurki mööda
tõega söönuks napilt saab
tõeni jõuab raske tööga
tõega valituks - ei saa
tõde sageli teil jalus
tõde närib, hinge sööb
tõega elu oi kui valus
tõde ainult näkku lööb
tõde on, et ilmast ilma
tõde - ainult raha eest
tõeta lahe paistan silma
valige mind, Rahvameest!
Hommikukohvi rüübates
Kas leiduks üks hörrasmees mulle.
kes oleks mu vastu hea.
Kes kingiks mul punaseid roose,
kes südamesoove mul teaks.
Kas leiduks üks härrasmees mulle,
kel samad soovid, kui mul.
Härrasmees, kel head kombed,
tema vastaks mu nõuetele küll.
Ehk tulebki kunagi see härra,
kes punaseid roose mul toob.
Härra, kes südamesoove täidab
ja mu silmisse naeratuse loob.
Hommikukohv toob pähe mõtteid,
aeg- ajalt soovegi.
Kastan ära potililled,
nii ilus päev mul algabki.
Armastus
Ta on kui kevad, nii kaunis,
nii habras kui kevadlill,
ta naeratus on kui päike särav,
ja hing kui puhas allikavesi on.
Ta hääles on armastust palju,
kõlab õrnalt kui ööbiku laul,
käed nii pehmed on ja hellad,
elujõudu silituses on.
Mõtlen Sinu peale mu armas,
Sinust kujutluspilt ees mul on.
Talvest saab kevad mu armas,
taas õitsele puhkeb siis rind.
Loojang
Loojangutes peitub ilu
õhtupäikeses,
luues hetki Sinus, minus,
hetkes väikeses.
Loojangus võib ette näha
kuumalainet just,
talvel suure jäise külma
varast ennustustust.
Loojangus saad purjetada
silmapiiri taha,
päiksekiiri silmitseda
kuni pole näha.
Loojang vahel peitumas
on Sinu südames,
kuni tunded koidikuna
tärkamas Su sees.
Loojang loomas õhtu ilu,
mälestusi, hetki,
mida leidub Sinus, minus,
kui neid hetki nähti.
- Tarmo Selter -
2023