Sõnale raske leiti 507 luuletust
Pudel nagu kolb
Juhtus see kuu juba jama
kui vajasin objektil kusele minna
pidin privaatsust näiteks autos saama
seadsin sammud sinna;
ja tühja pudeli võtsin
kuhu ära tegin häda
istusin ja ukse sulgesin
koormakergendust ei anna häbeneda;
siis töökaaslane roomas hiljem
kes ära kärvamas janusse
tapab janu teda pigem
kui raske töö ise;
nii ta nüüd haiguslehel
ei lõpeta ta oksendamist
aru puudu sellel mehel
kui ei vaadanud kollast
Lapse valu
Võta lapse valu kuulda,
ära jäta mures üksinda.
Kuivata ta põsilt pisar,
räägi lahke häälega.
Lapse hing on hell ja habras,
puruneb, kui haiget saab.
Mõista last ja ole tema päralt,
anna andeks, andesta.
Laps ei tule üksi toime
oma suure murega.
Kui on lapsel raske hingel,
ära tal järgi käi ja tänita.
Võta pool valu ja mure enda kanda,
siis saab laps rohkem rahu tunda.
Räägi talle elust, olust,
oma lapsepõlvest,
see aitab üle saada valust suurest.
Lastekaitsepäev
Laps on meie kalleim vara,
armasta ja hoia teda.
Kallista ja pai tal' tee,
räägi hellalt asjadest,
mis tal raske on mõista veel.
Vaata talle hellalt silma,
uuri kas on muresid,
kas on rõõmus tema meel,
või kas kurbus on ta teel.
Ole lapse vastu aus,
kannatlik ja õpetlik.
Paine
Täida energiakeha augud,
ära ripu küljes,
ära klammerdu
Ütlen seda nii endale kui ka Sulle,
sest ma tean, kui raske
on ketravate mõtetega, mis on iha täis,
ennast magama panna
uinutada
Ja kui Sa hommikul ärkad,
on Su mõtted ikka samad
ja kui mõte on muutunud, siis Sa ei panegi seda tähele,
kui vaid teadvustad, oh, ma täna ei mõelnudki
keskendumine oli mujal
Energiakeha tahab visata nagu lasso või päästja nööri,
palun aita ja tiri mind tagasi Koju
Lähme veedame koos aega ja hõljume koos oma udupilve sees
Kõik ei ole nii ideaalne
Või siiski on?
The Cure - The Figurehead
Terav ja avatud
Jäta mind rahule
Ja magades iga öö järjest vähem
Päevad muutuvad raskemaks ja kaalukamaks
Oodates külmas valguses
Müra, karje rebib mu riided, kui kujukesed tõmbuvad kokku
Ämblikud nende sees ja tolm põrgunägemuse huultel
Naersin peeglis esimest korda aasta jooksul
Sada muud sõna pimestavad mind sinu puhtusega
Nagu vana maalitud nukk tantsuhoos
Mõtlen homsele
Palun laske mul magada, kui ma aknast alla libisen
Värskelt muljutud kärbes
Sa ei tähenda midagi
Sa ei tähenda midagi
Ma võin end kaotada Hiina kunstis ja Ameerika tüdrukutes
Kaotad .....
Liblikas
Aitäh liblika eest.
Hindan seda kõrgelt.
Metamorfoos.
Röövikust liblikaks.
Ära vaata nii nagu meeldiksin,
see loob mulle rida mõtteid, millele võin hakata vastuseid otsima,
ka öösel, kui keha peaks puhkama.
Ma olen alati öelnud, mida keegi peab tegema,
võib-olla seetõttu õpetaja amet ongi mulle sobivaim,
aga ma pole tahtnud neid juhtida,
vaid anda enda vigade kaudu neile võimalus neid vigu mitte teha,
et neil oleks parem, et mul oleks parem?!
Ka see võib olla ego peidetud mäng.
Ja kui ma egoga pidevalt vaidlen, keerlen ja tiirlen,
ennast peidan, kus .....
Milleks?
Ma vaatan Sind ja tasa mõtlen,
et olen alati valinud enda jaoks raskema tee
Mulle meeldis punnitada ja võidelda ja
ninast verd välja suruda,
sellest, et tõestada oma õigsust: milleks?
Ma olen oma jäärapäisusega haavanud oma psüühikat ja oma füüsilist keha
saanud matse vastu vahtimist,
nagu oleksin ma tänava kass, kes otsib ulualust
Ma pöördun alati kukkudes
Ma pöördun alati valudes
Ma tihti ei näita välja oma tegelikke tundeid,
ma tihti ei näita välja, kui valus mul on,
ma lihtsalt olen
Ilma kõneta ei teaks, kui valus mul on,
te peaksite seda taju .....
Räästas siutsub linnuke
Räästas siutsub linnuke,
vihmast märg tal suleke,
tiivad rasked vihmaveest,
päikest näha pole veel.
Pea käib vilksti siia-sinna,
kuidas talle appi minna?
Emalindu pole näha,
kössitab seal linnupoja.
Mul on seljas vihmakeep,
kaitstud olen vihma eest.
Siiski kisun seljast selle,
lasen vihma enda peale.
Vihm on mõnus, pehme, soe,
linnupoju mõtteid loen.
Pilvist piilub päiksekiir,
linnupoju lendu viib.
Kõrge sinitaevas
Kõrge sinitaevas
ja särab päikene,
kuid kuskil maa on vaevas
ja ilm on nutune.
Oh, kuidas tahaks saata
üht päiksekillukest
ja tüki sinist taevast,
mis tuleks südamest.
Ma hinges saan vaid loota
ja mõtteis soovida,
et särama lööks päike
kogu maailma.
Sinitaevas kõrge
ja kuldne päikene
on ikka sõbraks meile,
kui raske südamel.
Tule tagasi mu kodulind!
Tule tagasi mu kodulind,
kuulen, kuidas Ukraina hüüab mind!
Nii valus on ilma Sinuta,
ei ole siin ilu ilma eluta!
Tule tagasi mu kodulind,
kuulen, kuidas Ukraina hüüab mind!
Valus on olla ilma Sinuta,
kurbus tapab, süda tahab lõhkeda.
Tule tagasi minu kodulind,
kuulen, kuidas Ukraina hüüab mind!
Ei ole päikest selget säramas
ja sünged pilved taevas sõuavad.
Kus oled Sa mu kodulind!
Nii raskelt hingab Su kodumaa pind!
Sentimental
ma ei taha vanaks saada
ja ei taha sõltumist
see pole tore
kui sulle öeldakse
et sa ei saa enam
oma vanemaid süüdistada
ma leian
et on raske
tähe küljes rippuda
ei taha
ei taha kunagi vanaks saada
pahuraks ja igavlevaks lapsed jäävad
sel moel enda päevad veedavad
pilvespäi kaubanduskeskuses hängivad
ja sel moel enda päevad veedavad
ma tõesti ei tea
kas mind üldse huvitab
et mis on normaalne
ja mina?
ma pole päris kindel
et tabletid mida võtan
üldse aitavad
ma raiskan oma elu
valutan seest
ma tõesti ei tea
ja ma pole päris kindel
pahura .....
Normal
siin on minu auto
telefon ja telekas
mul on see kõik olemas
aga näed minust läbi
kas olen siin?
seda on kuidagi raske öelda
jäljendan end päris hästi
aga mis on nüüd üldsegi normaalne?
pahuraks ja igavlevaks lapsed jäävad
sel moel enda päevad veedavad
pilvespäi kaubanduskeskuses hängivad
ja sel moel enda päevad veedavad
ravimid aitavad mul päeva üle elada
ja see lähenemiskeeld hoiab mind vaos
aga mis on nüüd üldsegi normaalne?
pahuraks ja igavlevaks lapsed jäävad
sel moel enda päevad veedavad
pilvespäi kaubanduskeskuses hängivad
ja sel moel .....
Kevad
Pahupidi pööratud on jälle kevad,
rasked pilvekoormad peal.
Päikest näha pole enam,
uduvine hiilib mööda maad.
Sügise näoga vihmalombid,
laiutavad tee peal ees.
Eemalt paistab silma mulle,
toomingas, mis õiteseb veel.
Soe tuul on alles jäänud,
kevadesse kisub meel.
Pilve tagant miskit liigub...
Oleks päikene vaid see.
Ly-le tänus, hilinenult
Sa lähed kindlasti
mööda seda hommikust tänavat
suur kohmakas maja vari põiki teel
aga peale astuda on imelik
inimesi pole päike on külm
ja valus liiga raske
lillede varjudest tohib üle astuda
aga selle maja varjust ei saa
hommikune udu jookseb
põõsaste vahel on värinateni külm
lavendlid aias on mustad ja külmetanud
nende jaoks pole sügisel enam lõhna
Sa lähed kindlasti
mööda seda hommikust tänavat
üks pool päikses teine varjus
oled sa näinud kuidas tuul
tantsib uduga kergelt väga kergelt
tol hommikul käisid Sina
päikese pool mina varj .....
Mõtte piin
Mu mõte kisub ikka sõtta,
nii päeval, kui ka ööl.
Ta unenäoski ringi kondab
ja piinab terve öö.
Uudised kõik täis on sõda,
vähe kuuleb häid.
Maailm aina oigab ägab,
mõtted hulluks läind.
Kuid ma siiski mõtteid kogun-
kannatlikke, häid...
Püüan endas leida rahu,
kuigi see nii raske näib.
Ootus
Vaatan ringi ja mõtlen, et istuks,
peatumaks sündmuste rajal,
tekib tunne, et kohe vaid viskuks
korra varju sel raskemal ajal.
Viskuks sinna, kus peidus on lootus
kõigi muremägede taga,
nii kannustamas mind ootus,
ehk veidi veel oodata vaja.
Ootus, et murdub see miski,
mis südameis loomas on jääd,
lootus, et kunagi siingi
kõik hästi ju minema peab.
- Tarmo Selter -
2022