Sõnale raske leiti 507 luuletust
Uni
Vahel ei taha ma ärgata,
olles unenägude kütkes,
nähes kõike, mida märgata
ärkvel olles on raske.
Vahel tahaks vaid magada
nii kaua, kuni kutsub maailm,
et ärgates minuga jagada
kõike, mida seletab silm.
Vahel ma tahaksin vaadata
unes veel rohkemgi ringi
teadmata, mida on oodata,
kas näha saab teisigi hingi.
Vahel ei antagi valida,
on äratus koidiku eel,
tõuse ülles ja veidike naerata,
jõuab õhtu, saad magada veel.
- Tarmo Selter -
2022
Suurim tunne
Sulle, kes sa oled minu suurim tunne.
Sulle, kel mõeldes iial taha mõelda muule.
Sulle, kes kurvastades naerma ajab.
Sulle, kes päikse välja toob, kui sajab.
Sulle, kel tooksin tähed, kuu ja taeva.
Sulle, kes kergeks muudab raske vaeva.
Sulle, kes on minu salajane hingerohi.
Sulle, kel naeratan, kui isegi ei tohi.
Sulle, sest sa oled lihtsalt parim!
Agressor
Sina, "Venemaa agressor,
kes sa tungisid meie maale,
kaasa tõid miine ja kurjade kavatsuste iile."
"Mine minema siit, kas kuuled?"
Meie maa rahvas nii rahulik on siin,
nüüd tuled sina ja rahu ära viid...
Su jalg on liig raske,
et sind jõuab kanda,
su süda liig kiskjalik,
et sind suudab mõista.
Ei kuulda võta seda,
ma võitlusjanu täis
ja vallutada tahan
just sinu-Ukraina maid!
Kõlab plahvatus
ja väikse lapse alin
ja jälle plahvatus...
Ära küsi haletsust.
Ära püüa öelda teistele, et vajad abi
kui oled nii valuvaigisteid täis topitud,
paned enamuse lihtsalt muretsema
Valu sinu sisimas
on tegelemata tunded ja
rasked mõtted,
lapsepõlvest, emast, isast,
kaotatud sugulastest,
kaotatud elust.
Elamata elanud elust.
Seega ära küsi palveid, haletsust ega tähelepanu
oma haigusega,
see pole selleks
see on su enda äratuskellaks
mitte teiste jaoks
Aeg
Ajal ajatult on raske,
aeg see peatuda ei saa,
ajal elus minna laske,
ei tea vaid, mida oodata.
Ajal üllatusi mitmeid -
häid ja halbu, halvimaid,
aeg teeb elus omi lükkeid,
suunda leida vaja vaid.
Aeg on peatumatu jada
sündmuseid me eluteel,
luua hetki, armastada,
üksteist leida elus veel.
- Tarmo Selter -
2022
Uus hommik
Uus hommik käes on juba,
milline rõõm teda tervitada.
Taas üks öö on jäänud seljataha,
painavad unenäod teistpoolsusesse
maha.
Kuid uudisteankur ei maga,
aina uusi uudiseid rindejoonelt
jagab.
Kui meie peade kohal sinitaevas on vait ja vaga,
on siiski kuskil taevas must
ja õudustäratavad.
Ma siiski rahustada püüan oma südant,
kuigi vahest see nii raske näib.
Igal hommikul ma kohvi endal keedan,
kohvipaksult ennustusi loen.
Uut ja helget hommikut ta lubab,
veel ei ole otsas kõik.
Varsti sinitaevas kõikjal päike särab,
siis rahuhommikut me tervitame kà .....
...Oli aeg...
Oli aeg - kui oli kaugus me vahel - sundseis,see polnud me tahe...ja yle ei jäänud muud - kui saata ja oodata kirja uut...oli ootus nii pikk aga kui kirja ma sain - oli just,nagu paistaks päike,tean kyll,et Kodumaa kutsus sind - aga mina...meil syndis ju väike.Ma hakkama sain,olin kyll veel noor - pidin leppima,et olen yksi.Möödus aastat 2 ja koju sa tulid kuid mu hing oli seest nagu tyhi,sind nähes ma ytlesin tere ...yksel seisime hetkeks siis tajusin,koju tuli ju lapse isa...Oli raske harjuda ja vana tunnet tagasi saada.Tuli abiks meie väike tytar ja tema see osav oli..aga olime .....
— ElisabethVihmane öö
jalutan
vihmasel ööl
keset betoonlinna pimedas
kive vihaselt löön
hinge valutan
ma ei tea miks
süda vihaselt lööb
ma ei tea kuhu lähen,
ent sealt uuesti alustan
näen vaeva ja töötan
riskin ja panustan
kannan halli massi taaka
mida raske on kanda
egoist nagu olen
raske alla on anda
Isa õpetus.
Laula mulle laulu,
mida ma enam ei mäleta,
aga ometi kumiseb mul kõrvus,
sest nad on lähedal,
nad on toeks ja olemas ja nende kaudu,
ma võin öelda sõnu ja lauseid,
mida ammu igatsed kuulda.
Olen loodud Sulle kanaliks, Sulle vahendajaks,
et Sa looksid iseennast veel tugevamaks, ent oma õrnuses
leiaksid ka oma väe.
Et Sa ei trotsiks sulge,
kui see Su nahka puudutab
ega liialt meelitaks
ennast eluteele raskeid kivisid tassimast.
Ole kerge.
Ole mänguline.
Ole vaatleja.
Võta kõike, kui mängu, mis kestab vaid seni, kuni Sa ise otsustad seda mängida.
Mängi .....
Pisikene ahne mees
Kuidas nii pisikene mees
jaksab kanda kurja südant enda sees?
Tal raske on, kuid sellest ta ei hooli,
missest, et tagumiku all istus katki
oma tooli.
Süües aina kasvab tema isu,
varsti lõhkiminekul on va' risu.
Silmadega tervet maailma pugib
ja näljasena nagu hunt,
saagi poole rühib.
Kurb tõde muidugi on see,
et ahnus ajab ikka upakile...
Ema ja poeg
Ema saadab läbi kardinapisarate
teele oma ainsat poega,
poega,kel aastaid kaheksateist vaid
Sõjakoledusi vaatama ja mõõtma,
mis täna nii uskumatu näib.
Reaalsus vaatab mõlemale näkku,
ema pead noogutab vaid.
Rahu ajal minna päriselt lahku,
normaalne see küll ei näi.
Poja rasked sammud astuvad teele,
tal rüht on sirge ja kindlameelne.
Huulil Ukraina hümn nüüd kajab
ja tuttavad on kõik kodurajad.
Ema soolasambana
jääb koduõuel ootama...
Vaba Ukraina
Igaljuhul hoian Ukraina lippu ma
südame all kõrges
Elan kaasa selle rahva murega
palvetan hommikuvalges
ja öös mustas-pimedas
Küll varsti saabub vabaduse tund
ja taas ärkab maa ellu
Ja rasked kirsad,
mis võõrast maapinda tallanud on
vajuvad sohu,et seal vajuda kängu
Kindel meel ja kindel tahe
usk endasse
paisutavad rinna suureks
rajades teed - Vabadusele
Võit tasakesi hiilib
Ukraina pinnale
Kui sport ravib haavad
Et tunda elust rõõmu
mine õue, hinga sõõmu
värsket õhku ja kõnni
kasvõi korra suleb halva kinni;
pead puhastab
sport paljusid rõõmustab
ja kui emotsioon ongi hea
siis vaenu pidama ei pea;
Oleksandr Abramenko - ukrainlane
ja Ilia Burov - venelane
neid fotograaf pidlistas
kuidas paar kallistas;
sellel ajal, nii raskel
mis on kahe riigi vahel
ei püsinud vigursuusatamisel
nii toimus kallistus meestel;
kui sport ravib haavad
siis kõik seda teavad
et seda lisada enda ellu
siis pole midagi hullu
Armastus ja sõprus, ikka käsikäes
Me kahekesi käime koos,
ikka käsikäes
Seljataha jäänud on ajavood-,
kerged,rasked...
Siiski me armastus õitseb kui roos
ja elu on olnud kui õnneloos.
Seigeldud palju,
nii merel,kui maal
Elus meil leitud on tasakaal,
ühine meil hingamise rütm,
kõrvust lastud mööda
on tühijutt.
Nutujorugi aetud, ikka üheskoos,
kui laud vaid kahele on kaetud,
juttu jätkub ses loos.
Armastus on kui õhk ja vesi,
mida vajad Sa!
Ära lase sel armastusel,
niisama närtsida!