Sõnale raske leiti 507 luuletust
Kuu varjus
Judinad, kui tulistan, muusika, mida igavesti võiksin kõvemaks kruttida,
juhtimas fookust, kuulsid sa hookus pookust, nõidus mis päästis mind kokku jooksust,
vaevu korduv, laenuks taeva tolmu, saatmas voolu, kasvab ootus, leida moodust,
naasta kus midagi muud polnud, vaid see jumalik, lubab mind, kui anuma puhtaks riimisin,
luhta siin, läinud ükski stiil, müüdiks hirm, süüdi sind, lavastati, vabaks lasin, et poleks masin,
riimide vabrik, südamega ühes taktis, pakkind ta lüürilisse mundrisse ja sulle andsin,
sa tasaselt tantsid, ma katsun täna pähe jätta maski, mitte ol .....
Rea järel rida
Pean ma, panema tiheda, Pean ma, vabastama hinge ja,
Su nime nimetan, sügavuse pealiskaudsust kirjeldan,
liigendan, iga sõna mille lasen liiklema, vinged jah?
Arvad, et ma ise tean? Piinlemas, iga päev mil elu kiirendab,
ennast mööda minust kihutab lendavalt,
eeldan ka, ei suuda meeldida, iga rida sündimas imena,
sest kes ikka suudaks seda seedida, mida ma teenimas,
teerist taas, kuhu suunda pean minema, silmad sulen,
imestan, et jälle suunas kus lilleõies kasvamas viljana,
kaua otsustati mind piinata, sellest valust kiirgan Ta,
pealt hoitu silmata, kirjeldan, mis soovib vai .....
Tavaline
Seltsimees kommunist,
Põhiline reetur tänapäevane kolumnist,
Kuulamast loobusin, inimkonnal lootust ega vist,
Nõnda mängin vaid tähelepanelikele kõlarist,
kuidas minujaoks lõkse eirata võimalik,
nii mõnedki eksinud mind põlgasid,
kuigi nende elu on vaid võla stiil, mõtte laad,
mis orjaks viind, sind uskuma ei kavatse panna,
juba eoses oma ürituses otsustati alla anda,
kui liisiti ja võeti laenu kasvõi pangast,
Rumal end alati targaks arvab, kui töö kaotad,
Siis näed mis su ahnus maksab, lend on madal,
kui terve elu vaid kogutud maist vara, nupp ei noki,
pea ei .....
Dr. Kuus [2]
Doktor Kuuel nii madal ei kehti, löön letti, peaga vastu latti, ehki,
küsimus kerkib, kaua me siin tühja vehkind, end vaesusega ehtind?
Mis saaks, siis kui vaid raskem tee meeldiks? Vajaliku kätte teeniks,
selle wismari palati tavades kahtlend keegi? Ei maksa kohaneda,
turvalisuses ei voha terav, vaid nüri koht, mis väga ei eland,
veidralt, peitmas, seda kes sa oled? Las naeravad, neil vaid seinad,
mille taga ei suuda nad allakäiku peita, vanglas nende täius,
tõde iial julgend vesta, ei kuulu ühtegi gruppi ismi religiooni,
doktoril ta oma koostis, miski mida taevas välja l .....
Loovuse Loovutus
Riimikunn, äratan su, Riimimis tund, pärandan uut, pätakad kasvatab pruut,
milleks on teadmatuse teadmised, headuse-kurjuse võrdsuse seadmised,
head teed ei soovi ükski mees, head meelt, saan kui kostub see,
Pühendatutelt, üle vaatusel, sõrme vahelt lipsaval vabadusel,
tõmbe muster, pükstest leian ideed, milleks on need, ammused,
mis kokku meid tõid, ok see oli raha ja õis, vast mitte see mida lõin?
välja rögastatud tõrv, kulissi taga peidus on sõim, kas ma võin?
Natukene riimida-pihtida, tasaselt skilli lihvida, igapäev aina,
kõrgemale sihtida? Kas võin? Kas luba .....
Vihma nutt
Vihm nutab akna taga,
pisaratest märg on aknaklaas,
minul aknalaual küünal põleb
-igavene.
Ammu ladistasin nutta minagi,
kui akna avasin ja jälle sulgesin,
-ei näinud kedagi,
tige tuul vahest aknaluuki rebis
ja viis tantseldes räti minema,
mulle uudise,tõi paha endega.
Vihmake,kas minu pärast nutad,
ja valad raskeid pisaraid,
või kurbi mälestusi aknal,
tahad pesta vaid.
UNELM
Hiirekõrvul kikitavad pungad,
ojakene vaikselt puurib teed,
vihmapiisad rasked lehel kanda,
kaseke,miks värised sa veel.
Päike piilub pilvetekilt alla,
aeg teil ärgata on mets ja maa,
mahe tuul nüüd linnupoegi paitab,
nokad lahti-toitu ootavad.
Lummust,rahu, südames ma tunnen,
kümbleks kastemärja rohu sees,
oh,mis kõik ma võiksin ära anda,
selle kauni kevadpäeva eest.
Hiirekõrvul kikitavad pungad,
südamesse rahu leiab tee,
unest ära ärata mind täna,
kingi mulle viivukene veel.
.....
ÜKS SOOV
Lausun paar sõna,
et minna ära
kuna ei suuda näha sind iga päev.
Üks päev sa vaatad mulle otsa
ning ma olen lummatud su pilgust, mis annab mulle jõudu võidelda.
Teine päev möödud nagu tühjast kohast,
kuna kardad öelda tõtt.
Kolmandal ehk viimasel päeval,
sa püüad võita minu tähelepanu
kuna sulle jõuab kohale,
et ma enam ei tõsta oma jalga tööle.
Tahaksin jääda aga ei suuda,
sest valu rinnus on tugevam.
Sulgen enda järel kohviku ukse
ja kiirendan sammu, et saaksin elada end välja.
Jooksen, jooksen kiiremini, et tunda kergendust,
aga tunnis .....
purenud armastus
1)Üks päev sinu kallistuseta ja ma lämbun
sest ainult sina aitad mul hingata
sinuga tunnen ma midagi suurt
2)sinuga tunnen et ei vajagi muud
ei möödu hetkegi mu päevas
mil meelest sinu naeratus mul kaoks
3)Sa oled tõesti kallis minu jaoks
mis rebib mul hinge seest
Kardan et olen üksi kardan et suren üksi
4)Et keegi ei tule ja keegi ei hooli
Raske öelda kui palju sa mulle tähendad
kuid kas suudan kõik tunded panna sõnadesse
5)Ma tahan sind ja armastan sind
vahel kui ma vaatan öösel taevas tähti
ma hoian tagasi pisaraid enne kui nad voolavad mu põselt alla
.....
Daaaaa...
Nägin kord ühte punases kleidis tüdrukut
kellese kohe ma armusin.
Nägin kord ühte tüdrukut
keda ma jumalannaks pidasin.
See tüdruk teadis täpselt mida vajasin,
see tüdruk teadis täpselt mida ihkas mu rind.
See tüdruk usaldas ja uskus mind,
sellel tüdrukul ei andud põhust kahelda mind.
Olin aus ja tegin kõik et ta uskuks mind,
tegin kõik et ta usaldaks mind,
vaatasin teda alati alt üles kui usujünger rooma paavsti,
austasin teda kui Maleva Lembitud iga eestimaalane keskeajast saati.
Palju raskeid aegu üle elasime,
palju kurbust läbi kogesime,
me .....
Südamele kõige armsam oled
1)Sinule mõeldes tunnen et olen rõõmus
Kui ma tahaksin öelda et sa meeldib mulle nii väga
ja ma sooviks olla igavesti sinuga koos olla ja
ma hoolin sinust rohkem kui endast ja ma olen
kaisukaru sinu kaisus magamisest ja ma teeksin sulle
kõige ilusam kallistused ja ütleksin et me oleme armsad
ja tublid ja sama ajal tahaksin sinuga tantsida ja sa meeldid
mulle päris palju ja ma armastan sind ka kõige rohkem
2)ja sa oled nii kaunis ja oled kaunitar ka Sinule võin
anda enda südame ja ma hoolin sinust rohkem kui
endast kui sinuga väljas oleme siis mu süda tuksub
.....
Meie isad ...
Õnn see kui isa , sinu kõrval on veel,
tema kogemus, õpetus abiks eluteel.
Rasket koormat oma õlal ta kannab,
pere nimel , endast ju parima annab.
Kodumaa kaitse vapraid mehi vajab,
isamaa piiril , pidava kindluse rajab.
Isad ja vanemad pojad , esireas seal,
et kurjus ei tallaks , kodupinna peal.
Koduseid hellitab ka neile , leiab aja,
kui vaja veel õhtuti uut ehitab maja.
Pole isadel kerge , täita vägilas rolli,
tema päev austa võimalusel tee kalli.
Hansi!!!
Hoog
Oled väsinud ja istud
Raskes paanikas põrandal
Nagu miljoniks tükiks kistud
Hingetõmbed lärmakalt kõlavad
See hetk ei tundu reaalne
Süda rinnus vihaselt taob
Proovid sügavalt hingata kord veel
Kuniks pilt jälle silme eest kaob
Alateadvus tõmbleb kui spasm
Mille mõjul on lõputu kaugus
Paneb küsima endalt, et kas
Ükskord lõppeb viimaks see õudus
Liiga
Liiga lihtne on
kaduda iseendasse
Olla seal kinni
Mitte asuda võitlusse
Liiga lihtne on
Võtta kõik hea
Jätta kõik vaated
Ja kaotada pea
Aga raske on
Tulla sealt välja
Ilmvõimatu näib
Täita kurbuse nälga
Ja seal sa nüüd oled
Külmunud, üksi
Nad tahavad mõista
Kuid mitte keegi ei küsi
Ning sina ei räägi
Ainult mõlgutad mõtteid
Et oleks vaid keegi
Saabuks ometi lõpp sel
On sind..
On sind armastada üsna raske
kuid sind veelgi raskem on vihata.
Ma toetan selja vastu vana kaske -
sinu nimi paberilegi ei tule ilma ihata.
On keeruline sinu kõrval käia
ja veel keerulisem käia ilma sinuta.
Ja nii pikad-pikad päevad näivad -
su naeratus on kevadestki ilusam.
Pool pätt
Vahi kretiini; Närviliselt imeb koni; nii, et juba jooksevad tiitrid;
Läbi põlenud; mõtte lennu nõmedus; isalik kaardikepi õpetus;
pikki sõrmi; jämedast armujuurest mokk on lõhki; pane põkki;
risti ja põiki; selle kolba lööme mõlki; jommis lirva täis sõlmi;
enda arvates vaatab otse;tegelt täitsa kõõrdi; raske hõõrdumine;
kostub sealt kust ukse vahelt imendub tihe; suitsu vine;
turumuti sündroom kellel ammu enam pole neitsi kile; halb
ja libe nagu laste vorst; rappub volt; raske morsk;
Nii, et all lämbub jorss; Pange jooksu; printsessist sai osside boss;
poole t .....
Ekskrement jätkub
Rumaluse tunnistamine oli mu parim omadus; suur kahtlus su kottide pihta nagu obadus;
mida oleksid justkui terve elu oodanud; hirm meid kõiki oli moondanud; tõe eest jooksma pannud;
mootsalt üksteise kannul; naerdes selle üle kes ennem alla vannub; siht olla ees teistest lasub;
jooksid enne kui kõlasid stardi paugud; nüüd igal sammul kardad selja taha vaadata; igakord
kui vitsalt tulevad laksud; higisena enneaegselt porises meele mürgi mülkas maandud;
ja üle jäänute kombel valesti mõistmise tõttu mandud; kui kurb ja kahju; kui julm: ta karjub;
sul junn tardus kui vesi len .....