Taas üks hingekene lahkus noorelt läks ta taevateel Kas ta taeva minna tahtis aega olnuks küllalt veel kuid koorem raske südamel
Päevadesse tõid Sa juurde valguskiiri, oma tarkusega aitasid Sa mindki. Suured tänud Sinule ma saadan teele veel, olid abiks minule neil raskeil hetkedel. T. S.
Hommik äratab elu, vahest seda ei soovigi. Nii raske on südamel koorem kanda hommikust õhtuni. Nii pikk on hommikul ohe, tuleb minna ja elada kohe.
Lobasuul on elu raske, lobiseda ta ei saa. Maski taga kinni loba, piin on olla lobata. Lobiseda on nii tore, kuulajaid mul enam pole. Millal ta lobises viimati, enne kui lobisemine piirati.
sajab sajab laia lund karu magab rasked und kaugel kaunid suve kuud säramas on jõulupuu
Hevimehe elu ongi raske töö laksutada ööbikuna fuajees...
Võimlus olla elus valida omale alus millele rajada koda hoida ja kanda teda oma õlgadel- südames kummas kanda on raskem?
Vahel millegisse kiinduda võid Kuid selleks pead olema nõid. Nii palju mida vaadata Ja nii palju mida salata. On raske kõike mäletada. Kui tahad adekvaatseid mõtteid säilitada.
soome keel Lota Lisete8aastane Mina õpin soome keelt aga soome keel on väga raske minu isa ja ema oskavad väga hästi soome keelt.
Suvi küps on astund aeda, näe pihlal kuis veretav toon. Nii raske endasse kaeda, kui allikast sõõmu sa jood.
Pisikese pinna peale pane väike vaas. Suured lillehoiuämbrid hoia pigem maas. Tasakaalu pole raske välja nuputa: taevas kõrge, maa on madal – siruta, kummarda. /Mari*Uri/
Ole see, keda oodatakse. Kelle juures on alati soe. Kelle jaoks pole miski raske. Kelle käsi on alati toeks.
Raske lumi, Matmas mind. Jäätumas, Mina ja maapind. Valge maailm, Vahelduvalt pime. Vaikuses, Ma sosistan su nime. Tühi tuba, Karje kajab. Üksinduses, Isik oma elu rajab.
Ole alati see, keda oodatakse,kelle seltsis on külmaga soe,kelle jaoks pole miski raske,kelle käsi on alati toeks!