Sõnale raskuste leiti 25 luuletust
satelliit
jäi silma mulle miljonist üks valgusekübe,
kuid polnud see täht, vaid satelliit,
olla proovid minust kõrgemal, minust üle,
mulle ütled: "kao minema siit"
oled tundma mind pannud suurimat alandust,
ma polnud seda väärt,
kord palusid sa ka vabandust,
kuid ei ühtki kahetsuse häält.
nüüd abi paluma pean suuremalt väelt,
raskustega saan ma hakkama-
pean nüüd taas seal diivanil istudes
oma hingesügavikku lahkama.
kui oleksid veel siin, siis tean,
et teeksid endiselt mind maha,
ja survestaksid mind,
kuigi öelnud sulle, et ma ei taha.
kas sul endal ei hakka end .....
Raskustest
Ei vea !
Sellel kes pelgab vedu
Kes veab, sel veab
Just teda saatma saab edu
Kiusatakse taga !
Keskelpool nii väga mitte
Tagapool olijail tungi
On pürgida kaugele ette
Pagan võtaks !
Õnnistus oleks ju seegi
Puudujääk innustab töökust
Töökust ei võta sult keegi
Täiesti lõpp !
On millegi täiesti algus
Kord täiesti lõppeb ka pimedus
Täiesti algab siis valgus
Maal*
maal mul ei ole häbi olla mina ise
hoolimata kõigest
mis juhtumas on mu elus
maal ma tunnen, ennast tõeliselt vabana
ja võimalik, et see käänak
saada linnapreilist maatüdrukuks
on mu elus veel ees ootamas
ma ei unista uhketest korteritest südalinnas
ma ei unista inimeste sagimise vaatamisest
ma unistan hoopis rahulikust elust,
kus ma saan nautida hommikust kohvi oma kodu terrasil
mille ise olen lasknud ehitada
ma unistan sellest, kuidas männid vaikselt õõtsuvad
kui kiigel ennast kõigutades
proovin ajupoolkerasid tasakaalu loksutada
ma unistan sellest, et homm .....
Sõda minus eneses
Iga nädal, päev, tund, minut-
ma pean võitlust iseendaga.
Annan endast küll parima,
Kuid ikka kaotan neid lahinguid.
Mu peas käib sõda, mida keegi teine ei näe.
Justkui sõda iseendaga, aga vaenlasteks on hoopis- hirm.
Hirm ebaõnnestuda, olla hukka mõistetud, läbipõleda.
Liiga tihti selles nähtamatus võitluses, võidab hirm.
Hirm, et ma ei saa hakkama, muudab mu keha võimetuks, halvatuks.
Hirm ei luba mul proovida.
Ja pärast kaotatud lahingut tuleb-
Süütunne ja kahetsus.
Et ma ei proovinud, et ei kasutanud aega targasti.
Ma olen selles sõjas juba haavata .....
Traveling Wilburys - End of the Line
[Refrään: George Harrison]
No kõik on hästi, sõites tuule käes ringi
No kõik on hästi, kui elad elu, mida soovid
No kõik on hästi, tehes oma parima
No kõik on hästi, nii kaua, kui aitad
[Salm 1: Tom Petty]
Võid istuda ja oodata, kuni telefon heliseb
Oodata, et keegi sulle kõigest räägiks
Istuda ja mõelda, mis homne päev toob
Võib-olla teemantsõrmuse
[Refrään: Jeff Lynne]
No kõik on hästi, isegi kui nad ütlevad, et sa eksid
No kõik on hästi, mõnikord pead olema tugev
No kõik on hästi, kui sul on kuhugi heita
No kõik on hästi, iga päev on viimne .....
Hoian
Hoian pöialt süütutele
hingedele ilma peal,
kes veel elu raskustele
alla pole andnud seal,
kus on ülemvõimu ihas
valla päästet kurjajoon,
kannatamas mustas vihas
elud piirist kahel pool.
Hoian hetkes hinge kinni
lootuses, et tuleb võit
kaose üle riigipiiril,
mida juhib pime võim
kannustatuna vaid egost,
millel pole kindlat joont,
tuues ohvriks süüta elud,
neist teadmas tõde vaevalt pool.
Hoian hinges hingelindu
sinitaeva laotuses,
saates lootust, rahu indu
sõja poole mõtetes.
- Tarmo Selter -
2022
Avaral Tuksel [2]
et mu kaaslast ei lükataks kraavi, kuigi nüüd ta juba põgenes, mõistis ohtu mu tõdedel,
tõdes end, kui mu kõnes polnud tühi paljas keelepeks, hetkest hetke selgeks teen,
meetmeks pehme veste seest, leian eriskummalised teed, hinge südame kasvatamiseks,
taeva puhastus tulele tagastamiseks, pühendus neile kõigis mu salmides, Looja poole,
rallides, igas sõnas valmis keeb, hariv meede, taas siin tassin kergelt, kui lendlen,
tõsiduses, õpin tundest, kõnnin luules, tagasi terve mõistuse juurde..Võitmata kedagi,
ei tea küll miks meelelahutust nad minust eeldasid? See pole ju .....
Sõnadega mängimine
See on siis kui peatselt kaotamas olen kurssi;
Põhja nagu kurskki; Kinni keevitamas uksi;
kinni kruttimas luuki; seljast võtan mundri;
ja valmistun viimseks hinge tõmbeks;
enne kui reaktor lõhkeb; redaktor mu mõõtmeks;
pea pöörleb; meenuvad õide puhkenud köömned;
Võrdlemisi lihtne; kõne sisse pistes;
mõnel mehel lips on ees; kõverikel sihver;
põles silmes silpe; põdes mihkel kirvest;
pihus ihus oma irves; kaduma läksid ihnel;
täpsed kirjed; näha vaid liigne; lärmab;
ja välja köhib pilve; röhib viise; kuulnud ammu;
Kuu ulgund-kulg auku; kuhu kuus matnud l .....
Valguse poole ...
Üksi triivid saatuse merel.
eluraskuste tormides seal.
Otsi varju me kodusaarel,
või hukkud ta karide peal.
Leia - sõber , teekaaslane,
mõte kel ergas karsklane.
Abiks hinged sul armsad,
käija kellega ühised rajad.
Koos lähete valguse poole,
nii tahtejõud kurja võidab.
Tasud perele vaeva, hoole,
õnne randa , elulaev jõuab.
Hansi!!!
Veel lootes ...
Kustub lootuskiir murepilve avaruse taha,
kirkad unistuste purjed, kadumas on uttu.
Helge mõte olnu , pimeduses hävib ruttu,
kõik ligidased kallid jätmas sind on maha.
Kui hävitad ennast ei taju sa pooltki häda,
mis valu , lähedased kannatama - peavad.
Ja jälle raskustest , su omad välja veavad,
lootuses et järeldusi tehes , mõistad seda.
Hansi!!!
maailmale vastu
Ühel hetkel kasvame
sipupükstest välja -
peame tegema sammud
seisma sellele maailma
raskustele kindlalt vastu.
Mänguonni nurka jäävad
puidust treitud püssid
ühesilmaga kulunud
kaisukarud ja tinast
koos isaga valatud
mängusõdurid valvama.
Meid saatmas päiksekiir
kaitsev silmapiir siis -
vaata ometi ema minust
on viimaks saanud mees
kelle üle tunda uhkust
ja kes Sinust lugu peab.
kevade algul
Kevade algul longin
mööda pargi teid
iga mööduja naerab
maailma ideaalsus -
muutnud mind õnnetuks.
Mina ja maailm
üleliigsena tundub
mõistev arusaam
auahnes ühiskonnas.
Sülitame näkku
ligimeste tunnetele
vaikivalt vaid
elu hääbumas
endasse hoitud
murede all.
Iga mööduja naerab
sammude raskuste
all vajun...
üksildusse.
igavene armastus
Esimesed pilgud -
kui nägime teineteist
armastuse tuli vilgub
leidmaks pimeduses teid
kuhu ühine rada viinud
avastama tundeid meid
südamega nägema üksteist.
Sametiselt pehmed ja soojad käed
soojendamas hinges üksilduse jääd.
Hoida Sind -
läbi kõigi raskuste
mõtetes alati lähedal
muredesse sattudes
pisarate vihmas astudes
koos meid üheks lähendab
tervet maailma mul tähendad
pannud tundma igavest õnne mind.
Igavikuks loodi -
meie koosolemise aeg
inglite poolt Su naer
särad tähena kui pime
minu suurim unistuste ime
unenägudena tunduva .....
vanapaar
Vanapaar võttis istet pingil
ootamaks saabuvat rongi perroonil
läbi elu saatnud kindlalt on
kahele kuuluv armastuse ekspress.
Erinevas peatustes on kogutud
ilusaid hetki - mälestusteks
erilisi sündmusi meenutamiseks
elu on elamist maailmas väärt.
Lapsed keda kasvatatud armastusega
Lapselapsed keda oodatud igatsusega
hoiavad neid kullana nad südames
läbi saatuse raskuste minnes.
Ma vaatan nende silmi.
Näen imetlust pilkudes.
Näen õnnelikuks olemise valemit.
Näen vajadust teineteise järele.
Vanapaar võttis puhkamiseks istet pingil
olid just viimase rong .....
unistuste linn
Sinna kuhu teeviidad ei vii
maad mõõta ei saa miilides
ega ka kilomeetrites
üle põldude ja kraavipervede
hüpeldes jääb mägede taha
imeline Unistuste linn.
Murtud ja üksildased varjud
siin enam igavest pimedust
pelgama enam ei pea -
lööb särama alles jäänud
lootuste valgus näitamaks
teed peatuspaigani kuhu
oodatud vana või noor
väsinud eluraskustest
räsitud hing.
Sule silmad kui tunned
et enam ei jõua...
Unistuste linna siis tasa sõuad
teadmata et varsti hoiavad nemad
turvaliselt ja hellalt kuniks
paraned ja tugevana saatusele
taas Sa vastu vai .....