Sõnale ratas leiti 119 luuletust
Punnita-Punnita!
Kõik suhteline; pussitab ikka sisemine;
iga flick elus mis kujundab pilte;
nõuab, et elu mängiks neile pille;
Mööda nende kujundatud piire,
egas muidu on see Halb ehk kurjus;
ebameeldiv, kui kõik mööda kujutlust ei sujund;
Kontrolli friigid jah maniakid; oled sa ment arst;
või lõõritav laululind vanaema köögis monomakis;
Vahet pole; ikka mõõdad-võrdled;
Sest kasu tahtsid! Eks Maru Vastik;
-kui sinu taktis nad sulle ei tantsind;
iga üks; kes ei ole ütlemiselt kehkenpüks;
Asju asunud uurima; kuratlik naer mis
manipuleeritud aju uuristab; vallutajate tava
sind p .....
Vaatenurga Turist
Tuld teen;und veel; näen seni kuni kustub leek;
untsus teel; jumbul sees;hea meel; sest peatselt;
lõppeb see kohustus;ajupesu saaga jobudus;
mille peale iga probleemi lõpus oli vaja vanemlikku lohutust;
peredes kus sellest loobutud;seda lohutust tänavatelt otsitud;
virtuaal domeenid; kanep alkohol ja keedu pelmeenid;
kasuisa pakist sigaretid;salaja samal ajal kui teler vigast peksis;
nii nende täiskasvanute maailma vaated tehti;ehki;
meie generatsioonile pooltki sellest ei kehti;lampi ei vehkind;
teie elu elades lendaks inkasso enne 21te letti;su probleemid;
ükskõikseid ikka .....
Hamass
Analoogia: mu vanakool hakkas lõpuks looma;
Alles siis kui enamik tahavad vaid hoora;
Ma ei mõistnid ennast ega kedagi teist;
Seisin püsti ja ees avaral vaateväljal kui sein;
Kõigile vennaks kuid ego aurudel see reis;
Kirjutan kuigi sillutan: mind ta pillutab;
Kedagi ei liigutand; kui see silmeni täis laev:
Selle maksufarmi poole tagasi kihutab;
Kuulen neid seljataga kirumas;
Vaesus nad ära hirmutas: nende joogi sisse;
Samakat tilgutas: mul sinust nii kahju;
Sest iga päev tunnen ennast kiindumas;
Sa justkui elaksid minuna; ega ei pidurda;
Osates vaid liduda; turvapaigast .....
Kodu
Kodulinna rohtunud tänavad,
grafitiga kaetud seinad
ja varemetes majad...
Laudadega kinni löödud aknad
ning lahti vajunud uksed...
Raagus vahtrad ja kased
heites varje lagun'd aialippidele...
Kord pilke püüdnud roosipeenrad,
alles vaid surnud varred,
mis paraku keelduvad alla andmast.
Ajast räsitud kuuri najal
seisab nukralt mu lapseea jalgratas...
Ta sadul vihmast vettin'd
ning pedaalidel sõtkub vaid tuul...
autoportree
Olen joonistanud miljon
visandit oma hingeolust
varesejalad on katnud
sõnadega elu olemasolust.
Jalajäljed kaunistamas
südame alleed millel
ringiratast käidud
rohkem kui küll -
leidmata õiget suunda.
Kus on minu peatuspaik?
Kus on minu rahuolu?
Mis on minu elumõte ja missioon?
Olen joonistanud miljon
visandit autoportreest
igaüks erinevat nägu
õhkumas neis tunnete
kogumiku õrn hägu.
kootud koidikud
kahekesi koome koidikud
tähistaeva ōhulaevastiku
kahepeale saabuvad hommikud, päevapikad ōhtutunnid
tasatargu tarkus meeli köidab
meena kütkestab magusamaiguline
teeäär
plekkkatusel trummeldab vihmapangena sügishommiku
katkematu saatus
vaikusest tekkinud hoovamatu tuulehoog räsib esimesi värvilisi lehti
oma meelevalda etteteatamata suunatajutujudega tujutsedes ajaringi
ümmargust ratast
süda pulbitseb pihlapuupunevärvilist punast verd laitmatu lakkamatu
lojaalsusega läbi kōikide nähtamatute organite, pulseerides randmetel,
näpuotsa kaugusel närvilōpmetest
li .....
Eluheidik
Nii kaugele kui silm näeb.. on postkastid ja prügikastid..
Ma usun jumalasse ja kapitalismi..
kuid kui ma seda ei teeks..Mind ei saaks olla..
Jooned..
Värvi nende seest,
Värvi nende väljast,
Värvi kuidas tahad,
su mõtlemine defineerib kogu tõe..
Kas need tööriistad mida te inimesed kasutate,
on võimelised mõõtma mu tekstuuri,
eww ta on maaväline! Pange mind vaatamiseks puuri!
Ärge puudutage või laske tal enda kõrvale istuda,
Olen sulam su kätel, vormi mind, nagu vormid
kõik koleda ilusaks! -Ausus peaks olema parim poliis...Kui kõik vaid oleks nii lihtne.. .....
Ulmeline Vend
Kas see on nüüd luuletus,
või see on unetus,
mis edasi veab seda pummelust,
kummaline päev uurida unarust,
keegi oli siin pussanud,
aga ei kõssanud,
kas tuli see sõbra suust,
või sai võimalik just võimatuks,
võigas tuul, lehk läbi luude lõiganud,
paistab, et täna ei tulnud kõva junn
ekskremente terve elu uurind,
Eureka!
Lugupeetud Professor Punnsilm!
Õhus on gaasi! Jah! Mina seda esimesena tundsin!
nõnda said tehtud esimesed sammud-uurida eeterliku olematut,
taevalik ilming alati mu näos asub, kui keegi rõveda käraka
peeru mu akna all pannud, kui hais kadu .....
Nimetu peatus
Juulikuu ilusal päeval
Päike silmis naeratas
Kauguses vikerkaar lehvitas
Lootus südames naeratas
Sel kevadel sa tulid
Õrn ja kõrvetav
Stopp, punane tuli
Tuli peatus –nimetu peatus
Mul maha minna paluti
Kaasas polnud midagi
Valgust ei paistnud
Värve ei olnud
Peatuge, võtke mind kaasa
Hüüd tühjuses kajas
Pimedus valitses
Hingata ei saanud.
Pisaraid ei tulnud
Mu kaev oli tühi ja kuiv
Hirm vallutas keha
Samm lühikeseks jäi
Näidake valgust
Näidake teed
Miks keegi ei kuule
Õiget suunda ei juhata
Kus on lubatud .....
Mäng südamega
Me olime kui liblikad, kes lendasid ümber tule
Nii valgete ja vabadena
Et olla koos- olla sinuga
Hommikune kastegi maas veel lamas
Päike meid kauguses äratas
Õrnalt avades silmad, sind suudlesin
Tõustes üles – sirutades end su poole
Vaid hetke seda õnne tunda sain
Keeristorm end kauguses ilmutas
Kaasa meid rebis
Vana udupasun
Kaugel udulooris hüüdis „Tuli põletab!“
Torm keerutas mind hetke ja rauges
Maha jäin, vaevu jalule sain
Hetkeks toibuda ma jõudsin
Uus keeris mind taas endaga tõmbas
Lõputus sügise sajus, räsitud rajus
Tahan pääseda- lahti rebi .....
Avatud silmad
Meil avatud silmad
Aga vaatame mööda
Näeme kõike
Aga ei näe
Kas me silmad kohtuvad kuskil mäel
Kui ma just ei maga ja und ei näe
Ei näinud ma sind
Ei vaadanud sind vaid - seda teist
Ei märganud sind vaid - seda teist
Teiselpool mäge kumas tundmatu maa
Miks keegi ei raputanud mind - ei ärata
Mööda vaatasin või läbi
Ehk vaatasin sust läbi
Olin pimedaks tehtud
Öös kumas kuu
Keegi raputas, tõmbas mind kaasa
Käskis ärgata, valguse poole vaadata
Avasin silmad, et vaadata
Kartes ise silmi avada
Öö silmist oli kadunud .....
Kaootiline ilu
See on nii ilus - lehed lasevad
end lihtsalt tuulel kanda.
Autod kihutavad -
koguaeg on neil kiire -
lompidest läbi
ja see vesi sõidab
nendega kaasa,
lendab igale poole
ja sahiseb rataste all.
Õhtu on pime ja ainult
kollaselt vilkuvad foorid
valgustavad seda
kaootilist kulgemist.
Keegi ei märka seda ilu.
Ilu varjatud kujul.
Ainult tumedasse riietatud
tanksaabastes neiu,
kes seest küll ainult
säravamaks muutub.
Üks läks, teine tuli.
Kalts toolilt maha,
Hari lükati taha,
Põranda pesu algas,
Rahvas valvas.
Veerema sai Ratas,
Parempoolsed kettas.
Vasakul puhtus,
Kiirelt luhtus.
Piruka puru maast,
Pinnu asemel laast.
Anname tervise,
kergitame koormise.
Kui tahad tagasi,
Annad ,lähme edasi.
Algus
Mul põues lõõmab hele valgus.
Kas on see lõpp või hoopis algus?
Veel ihkan päikest kinni püüda
ja nutta õnnepisaraid...
Ja kaugustesse rõõmsalt hüüda,
Veel laulda, ikka naerda vaid.
Veel tahan tunda hingesoojust
ja loodusega lähedust.
Veel jälgida kuis päike loojub
ja merest saada soolasust.
Nüüd alles tunnen seda valgust,
mis äratas mind elu algul.
Nüüd ma tõesti tajun valgust....
Ja see on ikkagi vaid ALGUS !
Teadmatusega homsest...
Ma kõndisin ääretus tühjuses
Pimedas linnutee serval…
Otsides valgust, janunedes soojuse järele.
Nagu mäng, mil keerutad õnneratast
Astusin galaktika tolmus.
Ainult valikud on meie ees…
Õiged-valed, kas on sellel üldse tähtsust?
Kas on vaja mürgitada meelt
vaadates kõverpeeglisse…
Otsides olemasolevaid vastuseid-
Gravitatsiooni poolt väändunud tõest.
Kas on mõtet ekselda kaugel
Püüdega lahendada mõistatust,
mis on elus tähtis?
Aeg voogab läbi mu elu
Viies kaasa tükke mu hingest.
Lammutades hetke, milles olen ärkvel.
Ma ei näe und selle .....
eks
pool päeva pingutad
siis oled
nagu laip
ei liigu emm ei enn
ei pee ei pea
va raip
ei koti seks
ei peks
ei kaine ega
parm
oh kunas aitaks
mälu-multipleks
eks
siis alles juhtuks
hirm ja vast
ka arm
siis vedeleda saaks ka
ratastoolis
ei istuks iial
koolis
ega roolis
siis alles tuleks meelde
vana uni
et elama
peab
surma tulekuni
Sanya