Sõnale rav leiti 796 luuletust
Tegelikult talv on tore
Kõik teed ja rajad on valges lumes,
siin-seal kõrguvad lumehanged
varblane kükitab lumehangel,
varbad on külmast, oi kui kanged.
Tali ongi külma võtta,
külm see jätab vahel hätta,
piitsutab ja segab elu,
ei siis tunne talvest mõnu.
Õnneks talv on enamjaolt võluv,
täis ta jõulurõõmu menu,
üllatusi toredaid,
naeratavaid silmi säravaid.
Talv
Talv on mõnus.
talv on lõbus,
talv on ülepeakaela
valges lumevõlus.
Talvel on külma, pakasepoisse,
talvel on kauneid jääkristalle,
talvel on taevatähed valged,
talvel on jõulude tulek kindel.
Talv on lõbus,
talv on mõnus,
talv on küünlasäras õdus,
talv on ülepeakaela
valges lumevõlus.
Jõulud
Jõuluõhtul tähtede säras, Lumi sajab, maailm on kaunis kui maal. Küünlavalgel heliseb süda soojas, Kingituste pabereis peitub rõõm ja vaikus.
Puudutab õrnalt jõulumeloodia, Südametes tantsivad rõõmujoovastused. Pisar kaugest kingist rõõmu teeb, Lahkumisel käes on armastuse tugev meel.
Lapsed ootavad kingituste saatust, Jõulurahu täidab kogu maja laiust. Säravad silmad ja naeratused, Jõuluime, mis meid ühendab südametes.
Jõulupuu ehtes sädeleb säravalt, Nagu tähtede tants, mõttes lootusvalgust. Jõuluaeg on kingitus aastast aastasse, Armastust täis, südame .....
Väga külm talv
Külm keerutab lumehelbeid tuules,
Kõrvetav külmus, nagu jääs külmkapp.
Puud küürutavad raskete mantlite all,
Talv tantsib looduses oma külmavat tantsu.
Külm hammustab, kui sammud välja astud,
Igast hingetõmbest saab aurav nuustik.
Jõed tarduvad, jäätuvad, kui aeg peatub,
Valge vaip katmas maad, lõputu külmiku suutäis.
Igavene talveöö, täis tähti säravaid,
Külmakraadid madalamaks kõiguvad.
Aga südames soojust ja lootust peituvad,
Väga külm talv, kuid ilu ei haihtuvad.
Ta tuleb
II advent asunud on teele,
pikkamisi tuletab end meelde.
Jõuluvana kingikotte sätib reele,
valget lund taevast alla keerleb.
Terve advendiaeg säravad kõi tähed,
küünlasärast soe on hing.
Varsti II advent on päral,
taas rõõmustab siis terve ilm.
I advent
Valge lumi katab maad,
I advent nüüd saabunud taas.
Valge on kõik ilmakaar,
valguskiir on lähedal.
Hinges palju rõõmu, sära,.
advendiaeg lööb sörama täna.
Advendiaja sära
ei kustu iialgi ära.
Iga valge lumehelves,
mis taevast alla langeb,
on kui särav õnnetäht,
mis sinu hinge kulgeb.
Pimeduse kattel
Saabus aeg, - seda kaua oodati,
Pimeduse musta looriga,
On nüüd ümbritsev kaetud,
Kattus see kurnatuse koorega,
Mille peale vaevalt loodeti,
Nüüd on hing rusutusest üle aetud...
Tuiskab lund, tuiskab kurbust,
Varjub pime kattel üksik lootuskiir,
Paistab vaid norg, selle küllus,
Täistuisanud nüüd rõõmu piir.
Külmad käed, nii ka süda külmab,
Pimedus minus lausa vaeva külvab,
Pime kate mind valulooris hülgab,
Keltsane pind ning keltsane süda...
Päkapikud luurel
Päkapikud luuravad,
akna taga kuulavad,
kas lapsukesed kullapaid
ka luuletusi ja laulusalme pähe õpivad.
Päkapikud hiilivad,
aknast sisse piiluvad,
rõõmsaid lapsi näha soovivad,
hea kõik meelde jätavad.
Päkapikkude amet ongi luurata ja kuulata,
jõuluvanale ette kanda lastest,
kes kullapaid ja kuulekad.
Päkapikkudel veel on aega
kõik kodud üle kaeda,
ikka salamisi luuravad
ja maad kuulavad.
Rambi-krambid
Tahad julgeda, aga see tuleb.
Tuleb sala kui spioon.
Ei teagi, et on siin, meie seas.
Ja luurab sind, otsib oma hetke.
Lõpuks kohal: värisevad käed,
palavikus mõtted kui teod.
Otsused on lollid
ja ratsionaalsusest kaugel.
Poob, poob, poob. Ei saa hingata.
Aga kuidagi ikkagi.
Lamp süttib, aeg on käes.
Tuleb minna ja teha.
Päev säravaks ja korda.
Kui tead, millest see tuleb,
saab sellega ka rahu teha.
Anda sellele andeks,
et tuli aga jälle.
Kuigi - tegin sellega rahu
juba ka mitu korda enne.
(1.8.2022)
Anaalsaatan
Kui oled mees, siis tead
see on sinu kuu
tervist jälgima pead
see tähtsaim, kui ükskõik muu;
mõni ütleb lahti suitsust
alkoholist või onamisest
tehakse oma kehale austust
ja jälgi oma kaalu, sest;
see põhjustab igasugu jama
mõni on põie ori
häda peal, sellega suur draama
vaja leida inspektori;
sest sul perses elab saatan
kogu aeg sarv turritab väljas
naine ütleb: "Oot, las ma vaatan"
see haigus on näljas;
järgmisega käsi haarab
teisest ohvrist, kes kiljub
nägupidi tuharate vahele tõmbab
ja pikali maha vajub;
ainult uroloog seda saab ravida
p .....
Hirm eksida *
hirm eksida
iga kirjutatud sõna pärast
vana harjumus
kontrollida iga oma sõna ÕS-ist järgi,
mis meile tambiti ülikoolis nii pealuu sisse
et sellest harjumusest raske loobuda
"Kas ma ikka kirjutan õigesti?"
Rööprähklemine
ja inimesed, kes soovitavad mul loobuda
oma unistusest,
valida kergem ja lihtsam tee
ning mitte üle mõelda asju keeruliseks
kunagi keegi ütles,
et selgita ennast enda sõnadega,
mitte ära otsi igast raamatust aforisme
"Mind on nii õpetatud"
õppisin rangelt kahe õpetaja käe all
panustasin ja panustasin
kuni leidsin ennast reiki laualt
.....
Sa lõid mind
Sa lõid mind kõvasti
vist armastusega
sa lõid mind käega
korra jalaga
Sul oli miskit rasket
miskit külma oli käes
mind lõid
jah miskit tuima oli jalas
Sa lõid mind keelega
ses oli miskit teravat
lõid meelega mind
katki küllap lõid
Mus oli auk
küll vasakpoolses sääres
kuid veri südamest
must voolas tilgatuks
Must veri voolas- soontesse jäi jää
sel hetkel naersid esimese naeru
kuid ma ei naernud
mind ei olnud siin
Veel ikka naerad
mina olen talv
veel ikka naerad
mina olen jää
veel ikka naerad
mind ei ole enam
sa naerad- ikka veel
mind õnn .....
Otse Taskusse
Linnas nagu Tartus on rullnokk
ja see 40 - aastane
ratas pöörleb all nagu vokk
oled neljapäeva öörahu vastane;
Volgswagen sinu metallist ratsu
millega südaööl lendad madalalt
aga läks see kihutamine untsu
reetis su masin haledalt;
no, tra, kuhu sa kihutad, värdjas
sul homme jätkunud töönädal!
Sai su molu olema turvapadjas
sõitsid nagu oleksid sitahädal;
või nagu sünnitusvalu sind
ajab isekalt kuhugi põgenema
sa ei tea, mis on hind
kui keegi sinu pärast surema;
otse Taskusse sa panid pauku
see hoone nimelt püüdis kinni
tehtud poe sisse auku
ja si .....
Kallis kodu
Koduväravani on jäänud veel üks samm,
juba eemalt paistab tuttav tamm,
tuttav linnulaul mul paitamas on kõrva,
pisar ikka ja jälle kippumas on silma.
Kodu kallist ei unusta ma iial,
ka võõrsil olles,
kõik mõtted koduni mind viivad
ja koju tagasi toovad.
Oma kodule au ma annan,
tema eest hoolt kannan,
armastan ja ei vaheta teda iial luksuse vastu-,
Kodus on mu hing ja mu süda,
hea, et ta alles on täna.
Ajatu armastus
Aeg elukillud kokku korjab
ja põimib nendest mälestuste kee.
On heledamad kooliaja värvid
ja säravam on nendel käidud tee.
On meeles veel üks armastuse tunne,
mis läbi elu on ju saatnud mind.
Kui mõtlen koolile ja kõigele mis oli,
siis alati ma meenutan ka sind.
Me lapsepõlve poolehoid siis lõppes
kui sina lõpetasid koolitee.
Me polnud hingesugulusest kuulnud miskit,
nii elutundmatusse sukeldusime.
Pool sajandit on möödas tollest hetkest,
mil teineteist me pilgud riivasid.
Nüüd viimaks kohtudes me kindlalt teame,
et elu algab meile kahele just siit.
Tasakesi sügis läheb
Tasakesi sügis läheb
välja koduväravast,
puudel on veel mõned lehed,
raagus oksad pudedad.
Sügissaak on salve saadud,
põllul muld vaid mustendab,
linnulaul on vaikseks jäänud,
kõrvus tuul vilistab.
Pilved rasked mõjutavad
ängi südamel,
mõtteid nukraid tuleb juurde
pimedatel õhtutel.
Hing on kurb, et läheb sügis,
mis nii soe ja lahke on,
miskit rebeneb küljest,
miskit sureb hinges.
Carmolis kommid
Kapteni pilt mingil produktil
peaks tähendama õiget kaupa
Carmolise meditsiinilise objektil
kuid ei mahu see laupa;
kuidas nad maiuseid teevad
kui see halvasti välja tulnud
vanavanemad neid ostavad
piparmündi maitset tahtnud;
aga, kui mina proovisin
siis ebameeldiv kogemus olnud
pärast ära viskasin
sest keemiasõda suus alanud;
maitsevad nagu rohi
millega ravida infektsioonis jalgu
arvan, et neid osta ei tohi
tuli pisar välja, kui tegin silmapilgu;
nagu keelel oleks toksiline ülejääk
et määrida mädanenud haavasi tallal
toppinud neid mitu tükki suhu - öà .....