Sõnale retk leiti 123 luuletust (pop)
"Head ööd"
Mahe helesinine taevas
ees ootamas - ootamas me retk
just see sama hetk.
Päiksekiir kase väreluses,
su säravaid juukseid
paitab. Endale arusaamatagi
päiksele kaasa aitan.
Helesinine taevas end
sängitab vaikselt unne.
Aga ta teab, et minul
ja Sinul on aega nii
mitmeidki tunde.
Meid tervitab Kuu sel
tähisel ööl.
Ning sängitab Ta meid,
kui soovin sulle
"Kallis, Head ööd!"
Rõõm hetkest ilusast
Olgu rõõm, see tänasest päevast
Olgu hetk, mida nautida võib
Olgu ilu, mis säramas silmas
Olgu puudutus soojem see veel
Vaid seda olen oodanud
Seda hetke, mis nii suur
Vaid see retk, mida leidnud
Kuhu viinud on elusuund
Suurem on see
Vaid Su naeratus muudab kõik ilusaks
Saan ma tunda, et õnnelik ma
Unustada kõik mis olnud on valulik
Ja edasi minna vabana
Aktsiisivabad jõulud
Nii, nüüd hakkab jälle pihta,
paneme kõik klaasid ritta.
Vala lauakat ja muud,
kuivad on ju kõigil suud.
Kalla veel ja võtame,
jõulumehe terviseks.
Joome põtrade eest ka.
Neil ju pöidlad puuduvad.
Uksekella vali hüüd,
meie kõrvu kostub nüüd.
Kes võib see küll seal vaid olla,
loodame et pole pollar.
Hoopis on see naabrimees,
Kes on eksind veidi teel.
Uks on vale, maja ka.
Aga juua siin küll saab.
Too ka naine, lapsed ühes.
Meil on kingid juba süles.
Ootame vaid õiget hetke,
et saaks teha väikse retke.
Retke poodi, kuhu veel?
Käib s .....
Vana-aastal
Ma pole kurb, et aasta möödub.
ma pole üldse nukrusega löödud.
Võib kauniks mõelda iga tulevase hetke,
saab olnut võtta vaid kui vajalikku eluretkel.
Et saada tugevaks ja targaks, soojaks
või millegi ehk kauni loojaks,
peab sügavale hingepõhja vaatama
ja möödund päevad enda ette laotama -
sealt selgub tõde, mis on olnud väärtuslik, mis vähem,
kes olnud mulle kauge, kes on olnud lähem.
On igas päevas olnud oma õppetund -
jah, olen õnnelik, kui soovin kallitele rahulikku und.
Maren Toom 2013
Sina = Su elu
Sinu saatus on sinu teha,
Mõista, suunata, saata.
Pilgu eemale korra sa heida,
Enda elu sa algusest vaata.
Kui kord unistad millestki suurest
Lase tulla sel ellu just täna,
Näita väärtused välja kõik põuest,
Ava hiiglaslik kivistund värav.
Sinu ootused, tahtmised, nõuded -
Kõik on lähedal, hüüa vaid neid.
Kui vaid tahad, ükskõik kuhu jõuad,
Just su elu - on suurim leid.
Kõhkled, embad öös salaja hetki
Millest igatsed päevast päeva.
Meenub endiselt valusaid retki,
Sellest möödunud palju on vaeva.
Lase elada, rõõmu tunda
Ja las juhtuda kõigel - .....
Jõulumõtisklus
Kui sajab pehme jõululumi,
saab puhtaks iga hing.
Kui paitab kõrvu mahe jõuluumin,
pea täitub aastaring.
Siis süütan küünlad lahkunuile
ja mõtlen ühisele eluretkele.
Kui sajab puhtaid helbeid raagus puile,
ma mõtlen olnud õnnehetkeile.
Kui ümber jõulurahu, pere, kodusoe -
mu südamesse tänutunne poeb.
Ma tänan teid, kes olnud, kes on praegu,
kes seisavad mu kõrval kord.
Jääb ikka südamesse peitu kauneid aegu,
ka siis, kui homne päev ehk tundub morn.
Ma olen tänulik, et mul on sõbrad ja teekaaslased
- nii palju imelisi hetki olnud aastates.
Ei o .....
Elu kiirteel...
elu kiirteel ruttame ajas
annaks aeg hetke peatuseks
hüüda häälega mis kajas
ehk teeks me möödunud veatuteks
anda luba saatusel vaadelda
piiluda su teedel ja merel
kas mõistlik on õnne eest maadelda
seni kuni huuled ja rusikad verel
lollusest uskuda uskumatut
vihaselt võidelda vastu
eksides endale lubamatult
kes nii su kaitseks välja astus
anna aega ajal end sättida
ära hinda vaid tänast hetke
üle piiride vahest ehk läheb ta jaa
ainult selleks et kaunistada retke
Siis, kui sa läksid...
VIHM VIBUTAB SÕRMI
JA KÜLM KAUNISTAB NEID
MUST HETK MINUS ENDAS
ÜMBER HELEDAID TEID
ÜHEL TEEKÄÄNUL SILMAN SU SELGA
LUMES TAMMUMISJÄLJED ON MAAS
HING AGOONIAS MUL VÄÄNLEB
SÜDAMES KATKINE KLAAS
PALVESSE KÄED OLEN PANNUD
LAPSESILMADE REBESTAV HETK
LUMMETUISANUD TEERAJA ÄÄRES
TAJUN - ALGAB UUS ELURETK
Sinu teisik ...
Hing sinus vestab keeles , mida veel pole loodud,
kannab armastust kallist teise hingest sul toodud.
Lohutab kurbuse ajal , toetamas raskustes retkel,
vaimu vaprana hoiab , vaenlase rünnaku - hetkel.
Aju oled sina tema loob , vahel ka tekivad vead,
sinu teisik hing siluda püüab , eluraamatus read.
Sind alati hoiatab ette , jälgi teda hoolega - teel,
seda kõike vahendab süda , kui tundlik tal meel.
Hansi!!!
Kirega põhjendatud
Kui ometi puudutaksid mind kirega,
langeksin su käte vahele ja sulaks.
See kõik oleks põhjendatud selle kirega
ning vahel südamehäältki kuulaks.
Sinuga koos tundub aeg ilus -
ilma sinuta olen kui õnnetu lilleke vilus.
Vajan armastust ja hoolt,
mida ei saa igalt poolt.
Kirglikud, romantilised hetked
las tulevad tulevikus otsingu retkel.
Elu
Elu,see kui ilmaratas käib
tõusud,mõõnad vahest künklik näib.
Tahaks tagasi kerida aega,mõnd hetke
või minna edasi,olen tugev,ette võtan selle retke.
Elu tore,sellest joobun
paljudest asjadest tihti peale loobun.
Takistused,mured need ületa ja võida
kui pole jaksu,kuskile kaugele ära sõida.
Ära ütle,et sa ei suuda
oma suhtumisse usu ja seda muuda.
Elu,sinu tegemised,olek ja keha
Ära lase kellegil,endil liiga teha.
Marko Vaima
Pealkirjata II
Rändur ilma kaardita
kaardistamata maal.
Puudub siht sul,
puudub koordinaat
Paljasjalgne rajaleidja, õnnekütt:
mõlemas peos peidus
tükk põlevat sütt.
Isegi kui keegi haarab
su kaelust - ses hütis
kus käinud on vähed,
ei suuda sa seda lõpuni -
rebid end lahti ja lihtsalt..lähed.
Ah, miks järjekindlalt eitad
sel eluretkel neid teisi,
kes oleksid silmapilkselt sinu eest
nõus oma elu ära andma ja
sind lahingus kokkuvarisemiseni
seljas kandma?
Ning lõpuks ajaga võitu jooksta
kas on sel üldse vahet?
Kas ilma vahetumiseks on
vaja vaid head tahet?
Üks on ki .....
Vaade minevikku
Minevik,elus möödunud ajastu,
see kuskil ei kajastu.
Hinges avanevad mälestuste kraanid,
kaugeid hetki aitab süvendada alles jäänud maalid.
Pilk tagasi eelmisesse ellu,
meenutad vaarvanemate sõnu hellu.
Pisar vaikselt silma nurka poeb,
need armsad hetked,minu jaoks palju loeb.
Süda,just see mis kogub hetki,
elus olnud radasid,piltilusaid retki.
Kõik tunded,meened mu peas,
nad on järjest,kõik kenasti seal reas.
Marko Vaima
Minevik. Olevik. Tulevik.
Puudutades külma, juba jäätuda jõudnud aknaklaasi, tunnen ma esmapilgul vaid kehast väljunud soojust, ent mu pilk, mis langeb Kuule, paneb mind mõtlema hoopiski muule.
Pöördun mõtetes tagasi sinna, kus maailm oli meie ees avatud ja me teadsime, kuhu tahame minna. Pingutused ja püüded, tahe ja energia, ühtsus, sünergia...
Peatselt purunesid meie unistused, lootused ja soovid, ei omanud siinkohal tähtsust ka meie praktiliselt olematud elukoolid. Taipasime, et meie soovitud ja ihaldatud, fantaasiaid tulvil tulevik ei saabu eal, kui endiselt me viibime kaugustes kusagil seal ja .....