Sõnale retk leiti 123 luuletust (top)
Tühjus
Tühjus vaikselt õhus ringleb,
kohtamata ainsat hinge.
Aeg, mil keegi ringi sammus,
on siin ununenud ammu.
Tuul siit kõik on ära uhtund,
mälestusedki on tuhmund.
Sulen silmad, seisan hetke,
püüdes ette võtta retke.
Sinna sügavikulisse aega,
Proovin kasvõi viivuks kaeda.
Seal, kus üle mitme maja,
kostus juhusliku naeru kaja.
Seal, kus justkui võluväel,
õnn end ilmutas su käel.
Tundes tuule kalki raevu,
Mõistan, olen siin ja praegu.
Avan silmad, taipan õudu,
tagasi mul minna pole jõudu.
Kõik, mis jäänud sellest ajast,
Mälestused naeru kajas .....
Tasa langeb valge lumi
Tasa langeb valge lumi,
kogu maailm ootab pühi.
Inglid valmistavad ette retke,
ootavad rõõmupäeva hetke.
Kuused rohelises rüüs,
jõuluroad, kõik on menüüs.
Jõulusoovidest pungil on kingikotid,
tühjad on veel päkapikkude sokid.
Jõuluvana uhket rege rautab,
põhjapõtrade kuldseid sarvi paitab.
Süda rahulikult ootab,
ärevat hinge küünlaleek maandab.
Siis, kui sa läksid...
VIHM VIBUTAB SÕRMI
JA KÜLM KAUNISTAB NEID
MUST HETK MINUS ENDAS
ÜMBER HELEDAID TEID
ÜHEL TEEKÄÄNUL SILMAN SU SELGA
LUMES TAMMUMISJÄLJED ON MAAS
HING AGOONIAS MUL VÄÄNLEB
SÜDAMES KATKINE KLAAS
PALVESSE KÄED OLEN PANNUD
LAPSESILMADE REBESTAV HETK
LUMMETUISANUD TEERAJA ÄÄRES
TAJUN - ALGAB UUS ELURETK
Eesti keel ja kirjandus
Eesti keel ja kirjakunst,
mõtte salapära,
luues kaunist kirjandust,
hoiad sõnavara.
Kandes endas suuri sõnu,
elulisi hetki,
naudid eesti keele võlu,
kirjanike retki.
Mina hoian oma keelt,
hoia Sina ka,
oma kodu, oma meelt
ühes minuga.
- Tarmo Selter -
2024
Meie ise
Vaikuses sõnu ei ole,
udus Sa miskit ei näe,
tormil on tormine pale,
on merel vaid külmunud jää.
Kui elus vaid oleks nii lihtne
seletus kõigil, mis meis
olemas on ju nii ehtne,
et lugeda neid lihtsalt võib.
On tunded ja hetked, mis meist
teevad need, kes oleme hetkel,
mil toimumas ühte ja teist
head meie ühisel retkel.
- Tarmo Selter -
verisulis tüdruk
tüdruk, verisulis ja õrn
peaaegu et inglitiivune
libiseb läbi linnatänavate tolmust
valgusfooride plõginast
heitgaaside vinest
linnavarblaste säutsudest
prügikastide lehast
neoontulede kumast
kõurikukampade lärmist
läbi ja läbi
ja keegi ei tea
kui palju tahma jätab see retk
tema valgele kleidile
ja haprale hingele
jääb üle vaid loota!
vol. 2
tüdruk verisulis ja õrn
peaaegu et inglitiivune
seisab maakoha bussipeatuses
katusealuse varjus
ja nokitseb lahti pragunenud küünelakki...
läheduses lösutava maakooli
raske kahe poolega uks
on ta .....
Ärevus
Inimesed rapsivad, rapsivad,
kuni mõistavad, et rapsimine ei too enam mingit kasu
Selle rongi pealt tuleb maha astuda
Aga kuhu poole?
Kuhu edasi?
Kas joogi, söögi või tablettidega tuimestada oma ülitundlikkuse taju, et olla vähem teadlik sellest, mis toimub ümberringi?
Sest nii me võtame ju maailma vastu:
läbi enda ja enese kaudu
Ärevus ei lase mul olla,
süda on rütmist väljas,
linnatempo ei sobi mulle
Kui kunagi saan endale kuldsed käed või
leian endale inimese, kellel on olemas need kuldsed käed,
siis kolin maale elama
Nii paljugi ärevust võib lihts .....
Südamest õnnelik
Jälle on kevad...
Memmed ja emad
töötavad põllul ja aias...
Lapsed need laiali
elude vagudes,
ilma peal
suures ja laias...
Jälle on päev -
emade päev -
võtta üks tõsine hetk...
Olla vaid tänulik,
südamest õnnelik,
et ette sai võetud
see retk...
/Mari*Uri/
Üks Kaunis Mälestus...
Mul sume suveõhtu ikka jälle meelel….
Mil elu laineharjal ükskord nägin sind…
Mitmeid lauseid mõtteid kõlas kohe keelel....
Su mõtteteravus ja tarkus võlus mind…
Nüüd läinud aega on mööda sellest hetkest…
Me teineteisest leidnud halba kui ka head…
Vaid mälestused jäänud meile sellest retkest
Võibolla alustame uuesti…….kes teab…
Me sulnis suhtlus käinud mööda kände, kive..
On olnud solvumisi...........palju mõistmist ka…
Hea tunne südames ma meenutan su nime…
Su peale mõtlen..........iganes kus oled sa….
Igaühe jaoks kuskil on keegi.....
Sina Üheööliblikas, kaunis kui ingel…
Sulle oodi ma tahaksin laulda…
Lasid tekkida armul ja kuhjuda pingel
Peaaegu viinud mu oleksid hauda
Tahan jälle tunda su kätt oma peos.
Me ainus kiivalt varjatud hetk….
Kahjuks kustus kõik juba eos…
Ennem algust sai lõpu me retk….
Unistada ju tohib ja uskuma peab.
Igaühe jaoks kuskil on keegi…
Kes just sind oma armsamaks peab
Ja sinu südames sütitab leegi….