Sõnale retk leiti 123 luuletust
too mulle
too Lissabonist mulle
kulunud nurkadega
kohvris kaasa Pessoa
pildiga tass
hommikuti kohvi
millest juues meenuks
plagisevate purjede all
ookeanile pääsemist
kaldal päevi kuis ootasin
silmapiiri tahagi minemist
näha tahtsin avarust
kus sina ei lõpeks
iga päev jätkuks ärgates
see hullutav retk
täitus millest pilgeni hetk
sadamas üles otsisin laeva
mil krigisedes tõuseb
dekile ankrukett
öösel mulle peale koikus
laotub ennegi laeval
kaasas olnud paigatud tekk
Maha pühkida...
Uuel aastal alata uuelt leheküljelt
pühkida aknaklaasilt maha kõik
mahasadanud lumi
ja vaadata ennast
ja enda kaudu teisi enda ümber
kas see täidab või raiskab mu ressursse?
ja kui raiskab,
siis kas on sellel mingi tasakaalupanus, vahetus,
midagi, millega ennast taastada?
Tühjaks ja valgeks lüüa kogu plats
ainult nii saab selgust
kui oled aastaid põgenenud iseenda valu eest,
siis ühel hetkel mõtled,
kas valusam on olla suhtes ja jätkata
või nutta aasta agoonias, aga olla
raske otsuse juhul mõistuses selge
igal asjal on piir
ja kui me endale piire ei teadvus .....
Tasa langeb valge lumi
Tasa langeb valge lumi,
kogu maailm ootab pühi.
Inglid valmistavad ette retke,
ootavad rõõmupäeva hetke.
Kuused rohelises rüüs,
jõuluroad, kõik on menüüs.
Jõulusoovidest pungil on kingikotid,
tühjad on veel päkapikkude sokid.
Jõuluvana uhket rege rautab,
põhjapõtrade kuldseid sarvi paitab.
Süda rahulikult ootab,
ärevat hinge küünlaleek maandab.
Ilus vaikne hommik
Täna taas võin rahus tõusta,
unigi polnud hirmutav.
Akna taga ilm on vaga,
veidi vihma vaid tibutab.
Kõik toimetused, askeldused,
täna hästi laabuvad.
Mõttedki on jõuluretkel,
kaunid pühad saabuvad.
Kohvimasin vurab tasa,
ubade aroomi üles keerutab.
Hakkan mõttelõnga veeretama,
heietama nii, et küllalt saab, võtan päeva korraga.
Hommik
Vahel hommik on targem õhtust,
luues värvides loomingut, ilu,
mis päevades argiselt lahtub,
viies varajase värskuse, võlu,
luues õhtusse loojanguvarjud,
ehavalgusse mõnedki retked,
kuni jälle Sa homsesse astud,
Sind tabamas kaunimad hetked.
- Tarmo Selter -
2023
Tundmatu vaikus
Rahvas haistab õhus tõrva
seal kus rinne jookseb pikuti
peetakse eemalt massimõrva
kahte leeri vastakuti;
ära ütle, et sind pole hoiatatud
tundmatu vaikus peidab kurja
mis alati kaasa võetud
rahuaeg läinud nurja;
susisevad leegid maine jäänus
seistes orkaani silmas on hetk
ja see pole juhus üksainus
aeg teha põgenemisretk;
keset tundmatut vaikust
ohvrite päevad on loetud
pea meeles tarkust
tapa, või saa tapetud;
on elu pärast surma olemas
mõned riskivad sellega mõeldes
seniks, kui veri pole otsa saamas
käib see sisse-välja liigeldes;
see on rahva .....
Kiik
Üles-alla, üles-alla,
silmad kinni, tajud valla.
Kiik läheb üles,
kiik läheb alla.
Ent vahel on hetk,
mil gravitatsiooni pole olla.
Nii vaba, tore, nooruslik
vaid korra kestev retk.
Kui alla langeb,
juba vanem näib.
Ja jälle üles, üles,
et olla, lihtsalt olla.
Korra veel kogeda,
vaid igatsevat võdinat.
Taas olla rõõmsail ail,
mil inerts ja kõdi,
ainuke nauditav detail.
Kui tuleks nüüd uni
Kui tuleks nüüd uni,
viiks unedemaale.
Seal seikleksin kuni,
näen kullatud saale
ja ilusaid hetki,
mis päriselt pole.
Teeks mõnusaid retki
ja unustaks kole.
Mis ärkvel on ärev,
see unes on lust.
Seal sinagi särav,
mul selleks on usk.
Ehk tunduksin mina
seal vajalik sulle.
Ei vala sa tina,
hinge raskuseks mulle.
Peas õpitud viga,
nüüd puhas on leht.
Ehk olingi siga
ja mehena kehv.
Kuid unes saan olla,
kes ilmsi mind näris.
Õnnekaevu soov, dollar -
tahaks olla ka päris.
Küll vahel
Küll vahel on olla raske,
luua ootusi enda ümber,
olles kaotanud viimase tahte,
saates ära viimsegi tunde,
mida loonud on hetked me elus,
meie lähedased, armsamad need,
ma lähen, enam polegi valus,
olles üksi oma tunnete teel.
Küll vahel on meenumas ajad,
mil´ tundsid end hästi ja elus,
siis oli Sind teistelgi vaja,
elu tõesti oli nii ilus,
olles läitnud südames leegi
armastuse ja tundmuste tahil,
kas nüüd veel on hoolimas keegi
küsimata: "Mis vahid?"
Küll vahel on tugevust vaja,
olla ise iseendale toeks,
luua endal oma tunnete maja,
kus oma hingeraamatus .....
Mul meeldinud see nödal
Pealkiri ära ütleb
mida poisikesed nagu mina mõtleb
seoses pühade tulekuga
kostitas ilmataat maad lumega;
Eesti oli selleks ajaks tagasi ilus
valgeks kõik talv silus
tagasi nagu olema peab
kalamees jääle end seab;
davai, lähme ka sinna
tahaks jõele driftima minna
oma naised ka peale võtke
lähme teeme bemmiga retke;
mäest üles ja alla
vastlaliud olnud alla
ning eile reedel püha päev
sellinne tunne, et täna ongi pühapäev;
aga, eip, alles laupäev
puhanud läbi nädala töövaev
vedas see aasta, et 4 p. tööl
palju ärkvel tunde ööl;
Tänutundes oma esimesele õpetajale
seesama aabitsavalgus
igas klassitoas
seal kus elu algus
hommiku koldses joas
seismas keset aega
õpetaja
vette juhtimas laeva
purjesid hõbetamas
kuis plagiseb vastu poorti
sinimere laine
tuul rebib purjesid hooti
hing tormist aimleb
krigiseb randudes kett
millega ankur lastakse vette
valgeid pilvi lagedat vett
kui küllalt oldud retkel
seesama aabitsavalgus
mis oli rehetoas
tema kuldne malbus
ülal aja kohal
Maitsva ranniku kamikaze
Samuraide laevastik läks ookeani
lad. - ameerikasse retkele
ulatades kaugele riigini
nimega Maitsva Rannikule;
aga, oh ei, tuul tõusis
ju siis jumal neid ei taha
oma karistajad teele saatis
et teha võõramaalastele paha;
1:0 tico - indiaanlaste kasuks
kes asjatult ootasid mürginooltega
et nendega torust paugutaks
ja matta sinisärgid kaldale oma katanadega;