Sõnale retk leiti 123 luuletust
Tühjus
Tühjus vaikselt õhus ringleb,
kohtamata ainsat hinge.
Aeg, mil keegi ringi sammus,
on siin ununenud ammu.
Tuul siit kõik on ära uhtund,
mälestusedki on tuhmund.
Sulen silmad, seisan hetke,
püüdes ette võtta retke.
Sinna sügavikulisse aega,
Proovin kasvõi viivuks kaeda.
Seal, kus üle mitme maja,
kostus juhusliku naeru kaja.
Seal, kus justkui võluväel,
õnn end ilmutas su käel.
Tundes tuule kalki raevu,
Mõistan, olen siin ja praegu.
Avan silmad, taipan õudu,
tagasi mul minna pole jõudu.
Kõik, mis jäänud sellest ajast,
Mälestused naeru kajas .....
Pühad
Naeratades kohtumine,
kallistused, rõõm ja naer,
ühes hetkes hingamine,
kui nüüd pere üksteist näeb.
Hoolivus ja headus koos,
ei loe, kas toas on kingimäed,
armastus neid kokku toob
üle ilma võluväel,
luues maagilised hetked,
kaunimad koos nendega,
kes neid saatmas eluretkel
hoolivuse andega...
- Tarmo Selter -
Võta aega
Võta endale aega,
veidikeseks laena
endale hetk,
et teha üks retk
iseenda sisemusse,
vaikivasse olemusse,
leidmaks end taas
eluhetkede seas,
nautides rõõme ja ilu,
mida vaid peitumas Sinus,
kuid mis on vajunud alla,
kõik olemus päästa Sa valla,
leia end ja ole Sina ise,
nõnda endas leiadki Sa ime -
iseenda tunded, olemuse,
oma rõõmuhetked, andekuse...
- Tarmo Selter -
Vanaema õhupalli sõit
Kuidas vanaemale meeldib taevas
ja kõrgustesse reisida
nüüd lõbust ilma jääda vaevas
kui surivoodil sai vedeleda;
matustel avastati, et kirst on kadunud
peiulaualt haihtunud kange naps
Matilda viimasena vanaema näinud
nii seletab lapselaps:
"olen vanaemale lubanud
kui kedagi teist ei huvita
et ta viimast korda tahtnud
reisiks õhku sõita
see hetk kui palus mindki
võtsin ta soovi südamesse
ja nüüd siis ta seal lendabki"
suunates näpu taevasse;
kirst on kinnitatud õhupallidega
on tee pikk välisilma
kaob laip ära tuulega
on alanud retk ümber .....
Head teed mu väike Viiking
Mu kallis väike vapper hing,
Mu väsimatu, rõõmus Viiking.
Sust tunnen puudust, nutan.. ning
I'll never stop for You to seeking
Neid rõõmsaid hullumeelseid hetki,
Neid metsraja kiireid retki
Ma igatsema jään forever!
You were so smart, so quiet and clever.
My love, sind igatsen! Too much
I want to be with you intouch ❤
Sind lasen vabaks emmates ❤
Head teed, sa lahkud lennates ❤
Paari minuti vältel
Selleks kulub vaid mõni sekund,
et oleksin endast leidnud, olemuse,
mis ennast ei petnud, hiiglaseks tehtud,
ei löö keksu, viskan korvi, lasen vett vetsus,
taban teie morni, ja austan omapärast veidrust,
see seiklus, välja mu vedru, keeldun,
kui pealkirjaks on arengupeetus,
varemetes lõpetav lendur,
enamik kadedad, et elu neile heitlus,
muusikast see rütm tehtud,
algab uuesti, mu luule stiil,
milles puudu hirm, suur su silm,
kui paberid aina täitusid,
imelikult käitusid, vibalikud äpud siin,
läheb kärmelt märuliks, ole tänulik,
et üldse edasi täiiust viin,
ei .....
Alati just siin
Tundmuses, kus ei kustunud leek,
Uutsuse teeb, muutusest meel,
puhkuses, ei luhtund ideed,
samm sammu asemel sisenen,
jälgides tasaselt ise end,
mõtte keerd, võigastest,
hoidudes, lootuses,
et kooruks loovus ise enesest,
neis vestetes, kus nautlevalt ekseldes,
siiruse meetmetel, aususe retkedel,
sõnadel nii rasketel samas pehmetel,
tervenen, tões mis mehest mehe teeb,
Vaatlen kuidas liugleb linnuke,
Aates puudu hirmudest,
Ihutud kirves liiga teinud su pihule,
massi hüpnoos tõmmanud pingule,
seina ääri pidi liikudes, higist tilkudes,
arengupeetusest leidnud viiruse,
.....
See hetk...
Nii pikalt ootad,
et unustad,
mida edasi teed,
Sa enam ei looda,
oled leppimas -
olid alles ajad need...
Kui kuuled vaikust,
vaikset lärmi,
oled üllatunud veidi,
hetk see kaikus,
hinge värin,
kõik mälestuseks saigi...
Iga hetk, silmapilk,
koos oldud ilu,
mida kaunistamas helk,
on elukarikasse tilk
lisanud veel võlu,
nüüd rahus jätkuda võib retk...
- Tarmo Selter -
Ristil
Sittuge ruttu, Jeesus tuleb
ta võtnud mingi puust asja kaasa
üles Kolgatta mäkke läheb
aga mingu pigem enne pesema
retk on Jeesusele tüütu
temasugune hipi väärib muud
ei tea kuidas sündis, kui Maarja süütu
pole end pilve tõmmanud mitu kuud
roomlasi oma hipijutuga ära tüüdati
ta oleks pidanud minema tööle
lunastaja ristile nii naelutati
et ta persega rahva poole
Mõtlen...
Ma aeg-ajalt mõtlen Su peale -
Su silmad, Su naeratus, nägu,
oled seisnud mul tunnete reale,
ausalt, mitte nagu võõras, vaid oma,
naeratan, kui meenutan kordi,
mil reaalselt ma nägin Sind hetkes,
tunne mul parem nüüd ongi,
sest tean, Sa elad õnneretkel...
- Tarmo Selter -
Mõttemajake...
Ei tuul see suuda murda
hetke, mälestust,
muutes veidi suunda,
elutunnetust,
kuid ei kao need hetked,
mis ajas tuhmuvad,
meil jäävad mõtteretked
ka kõige kaugemad,
luues taas kord ilu
mälestuste kambris,
hetke melu, võlu
mõttemajakeses kaunis...
- Tarmo Selter -
Kolmteist täiskuud ja üheksa sammu
Kolmteist täiskuud ja üheksa sammu,
Päikese rammul, käimas su kannul,
Teadmised taevasse vaadates saanud,
Massi hüpnoos igavesel retkel ei saatnud,
Reaalsusest ja tegelikkusest saanud saatus,
Kui tehti mida õigeks peeti, mitte mida tahtnud,
Häält kostumas seest tasaselt kuulatan,
Kriban värssi ja ta sulle puhtana ulatan,
Midagi muutmata, Minasid tundmata,
Nähes Midagi Enamat kõige tuumana,
Midagi Elavat, vaatamas meid ja Ta kurvastab,
Nii palju valesid, Nõnda palju endale te lubamas,
Kui su silmad näeksid sama mida mina; sa kurvastaks,
kuid nüüd tead, mida ei saa j .....
Mõtlus
lõpp ennast kuulutab, suunda pole kuhu suunduda, nõnda jutustan,
oma kurbust ma enne kui enam ei saa midagi teile öelda, jätan viimased memuaarid,
pühendumuse, sellest mis mu maailma maalis nõnda kalliks, nõnda südame lähedaseks,
Nõnda tähendades, vaid häälestades, kuid mu lümfisõlmed öelda ei lase, mida ritta panen,
ei saa olla kade, ei saa valetada, nõnda ma langeks, enne õntsust, ehk mul pole iial olnud õigus,
ehk vihisesid kõik Ta juhatused siiski mööda mu kõrvust, ja paradiis oligi tegelikult põrgu,
kuid see ei takista mu sõitu, miski mis meeltes mõlgub, an .....
Hingerahu puudumine ehk hetkesse uppumine
Meid mõjutab reklaam
Ja hetkeemotsioon
Siin kurval maal
Igaüks on loom
Vaid väike valu
Endast viib välja
Näiliselt vaikses kasesalus
Hingerahu näljas
Arvamus kõigub
Kui keegi ütleb halvasti
Kaotused ja võidud
Lõpuks kõik ikka halvasti
Kohe kui Kukume
Kisa juba lahti
Ego sisse upume
Suitsu vaikselt pahvin
See on hea
Hetkeline nauding
Ei tea
Miks peetakse kauniks
Tunded on head
Aga hingerahu pole
Me ei tea
Kui kaugel oled
Ehk ise tead
See oli nali
Mõtteid pole väga peas
Me ei ole väga salliv
Mõjutatavad hetkest
Oleme kõik
Eluretkel
Kõ .....