Sõnale revus leiti 72 luuletust
Armusin Su eksistensi
Armusin Su eksistensi
kuuvalgel ööl,
kui üheskoos pimikus ilmutasime pilte
möödunud aegade ärevusest
on meil seda taaka üldse endaga kaasa vaja võtta?
Lõhutud tundeid või
saaks me võtta kõik hea ja laduda selle
ühise elu vundamendiks?
Arglikud nagu kaks põldhiirt,
kauged, kuid samas lähedased,
kumbki oma põllu ääres...
Üksildasi jalutuskäike tegemas...
Tean, et oled muutunud,
aga mu hing tantsib koos Sinuga.
Ühenduses
Mis ma oleksin ilma Sinuta mu kallis, mu kallim
Ühildudes vertikaalaja teljele
Me näeme, et horisontaalis on vaid mineviku jäljendid
ja tuleviku ärevus.
Oleme parem Kohal.
Ja oleme.
Ühenduses.
Ühenduses enda ja oma südamega.
Südamega koos on alati turvaline ja soe.
Koputus
Iga koputus aknale
nüüd võpatuse toob
Ehk on see päkapikuke,
kel kinkimise soov
Või on hoopis postiljon see,
kel raske kandam kukil
ja jõulukaartidest
kott on pungil
Äkki hoopis külla tuleb
sugulane hea,
kes ammu juba võõrsil elab
Hea, kui meeles peab
Vahest linnukene toksib
aknalauale
Jõuluajal viin ma kuusepärja
Ema hauale
Ingli puudutus
Igal aastal üht ingli puudutust sa ootad
ihkad tema järele
On üks lootus,on üks ootus
Ingli puudutus
on väljapääsu tee
Kui tuleb ta,siis valgust toob
su hinge
Hinge paitab-ja see on imehea
Ja kui sa oma elu nimel võitled
ilmub Ingli puudutus-Sa tea!
Juba kuuledki
kui kuulatada oskad
õrna helinat ja tasast sahinat
Kõik lööb särama
su sees ja su ümber
Ingli puudutus on avand väravad
Midagi muud peaks olema minu jaoks veel…
Midagi muud peaks olema
Seal kuskil minu jaoks
Midagi suurt ja head
Kuigi seda olema ei peaks..
Maisete mõtete ringist välja
Keerleb mu südame soov
Sinna kus olen ma vaba
Ja mis mind sinu juurde toob.
Sinu juurde mu kallis…
Ma ei tea veel kes sa oled
SInu juurde mu armas
Aga ma tean, et tuled…
Ükskord ikka
Kui ma leian endas piisvalt jõudu
Et märgata rada
Öös või päevas..mingu neid kasvõi sada.
Sa tuled..ma kuulen su samme
Ja hingelöökide kaja
Sa oled ja mina su süles…
Kus, tunnete vihma sajab
Meie peale, märjaks valgub mu keha..
Sinu peale, voolab .....
Armastades kuud
Ma igatsedes ootan loojangut,
et päike kaotaks oma ülemvõimu.
See saabuv hämarus toob ärevuse hinge
ja öö mind võtab oma hõimu.
Su tulekust öölind ju juba huikab
ja kastemärjal rohul kuulen sammu…
Mu süda rinnus meeletumalt tuikab,
sest ootan sind. Jah, ootan juba ammu.
See hetk on lõpuks siin,
kui läbi pilvevaiba paitab minu põske
kuuketta kaame kiir,
ja öö ei tundu enam rõske...
See öö on imede oaas
ja sinu pale vaatab minu üle.
Su tähetolm mu jalge ees on maas
ja sinu kiiri täis on minu süle.
Oh, kallis kuu, sind igatsen ja vajan,
s .....
Ta tiirleb minu ümber...
Ta tiirleb minu ümber,
õhk ärevusest paks,
minu peale langeb,
kostub hele laks,
eemaldub ta kiirelt,
kuid ei jonni jäta,
taas mu ümber tiirleb,
ei suuda jääda vakka
kuni tuleb taas,
õhk see vaikseks jäi,
minu kaela peal
ta lõpuks surma sai,
olles ise süüdi,
see sumiseja parm,
kes hammustada püüdis
ja nii ta põrmuks sai...
- Tarmo Selter -
Aspergeri sündroom
Ühiskonnas on mul raske
ning rääkides ei vaata ma silma
suurde seltsi ärge mind laske
ja vahest ei mõista ma maailma;
mul tekib kergesti ärevus
isegi, kui võõrastega telefonis räägin
tööl valitseb mind sõnatus ja segadus
ei saa jutust aru, mida kuulasin;
elu põhikoolis oli kõige halvim
teised klassis mind piinasid
saada vaikust oli ravim
erinevust teised vähe austasid;
kogemata lõhun asju
ning ärritun kergelt
jääb lõksu mul taju
vahest ei oska rääkida selgelt;
vähe jälgin enda väilmust
vahest olen kohatu
puudu jääb tähelepanust
mu naer on .....
Vallatu päkapikuke
Päkapikukene väike,
ringi tiirutas,
vahest kukerpallitas,
lumehanges püherdas.
Tippis oma jalajälgi
jälgedeta lumele,
piilus igast aknast sisse,
ei jätnud ühtegi vahele.
Jõuluvana päkapiku
saatis praegu luurele,
kallistused,kingitused
väheks ajaks ootele.
Varjupaigas kassid, koerad,
olid väga ärevil,
päkapikukene väike,
jõudis lõpuks nendeni.
Jõulueelset ärevust,
on kõikjal tunda taas,
üks väikene päkapikuke,
tast lumel jäljed maas.
Jõulumure
Jõuluvanad kokku tulid
ühel suurel Lapimaal,
kunagi nad pole olnud
nõnda,nõnda ärevad
ei või ise otsustada,
kuhu lähevad.
Sõiduplaanid jõulu-ajaks
aina muutuvad,
valmis pandud reed ja saanid,
lapsed ootavad.
Päkapikud sosistavad,
kihin,kahin nende seas,
jõuluvanad külla minnes,
peavad kandma maske peas.
Ma ei tunne end nii, nagu varem
Ma ei tunne end nii, nagu varem.
Pole ärevust enam mu sees.
Ma kui vaataks, mis tuleb ja läheb.
Ma kui teaks, mis ootab mind veel.
Aastad need mööduvad ruttu
ja varsti kõik lõppenud on.
Ma ei hala, ei aja ma nuttu.
Ma vaid mõtlen, mis oli, mis on.
Kõik mu teod, kas õige või vale.
Kõik mu aastad, mis raisku on läind.
Need mu lõputud, mõttetud valed.
Need mu sõnad, mis kaugel on käind.
Asjad, mis nägin ma ära
ja kõik tunded, mida tunda ma sain.
Kõik see jutt, see oli vaid plära.
Vaid üks asjatu, valelik laim.
See on jama, sest olen veel elus
ja palj .....
Hambaarsti haigusleht
Sai ajapikendust tarkusehammas,
pikendust vaid, mitte asüüli.
Koduselt tunneb end vennaste kambas,
püksid siiski sõeluvad püüli.
Tahaks olla kauemgi omade juures,
mitte kokku tõmmata otsi.
Tangid tohtri kämblas nii suures
tõmbavad varsti välja ta hopsti!
Saatusega koos ...
Kokku saatusega kui ühendad käed,
sind juhtimas , tema - tahte väed.
Tehtud vigu ,teel korduvaid näed,
oma kaaslasi tunne , kellega lähed.
Kas saatja musta sulgne varju ingel,
põhjus siis temas , ärevus - pingel.
Või tal õnne - rahu ,valge tiivapaar,
elumerel sul koduks saab lembe saar.