ärgata toas üles kus linn supleb üleni päikeses õitseb aias sidrun sinitaevas kõrgub iga tänava ja maja kohal see igatsus enne ei lähe üle kui istud Lissabonil ükskord süles
Minemised, tulemised paigalsamm ja spurtimised nagu usinad sipelgad või talveunest virgunud kärbsed kõik on vajalik, oma ajas ja kohas. tri:nu
Ma kui kana pesal, mõtteid haudun, üks ilusam kui teine. Igal mõttel oma mõte, julgust on ja argust, iva ja tõeteraga sees.
ära ütle sul elus on olnud õnne et sinust see karikas mööda on läinud käest kätte mis paljudel käinud surm ääreni täitnud päeva põrguks taevani läitnud
Tule, lähme mäele. Siit näeb maailma. Öös on seal ilu. Vaatame kõrgustes tähtede ridu. Päikesetuul sekka teeb värvide sära. Tule, lähme mäele. Usu, see ei unune ära.
nagu lapsel pead käsi silitada tahtis kulu sees esimest rohelist rohtu hing millest kaua oli olnud lahus saaks otsa see talv läbi kurgus olnud janu
Pealkirjad pettuseks Kõrguste kartusteks Kurbus lootuseks Tugevuse kestuseks Rõõm kingituseks Õnnelikkuse ringutuseks Elu elamiseks Surm põnevuseks 25.03.2019
Ma põlen nagu küünal,mil puhumata leek Järkjärgult lühemaks jääb käidav elutee Siis kui kustub leek on ära põlend taht. Ma mõtlen,miks nii väike on selle küünla maht.
muud endale ei palu jääks hinge alles me armastuse hellus õrnus Su kuum sosin kõrvus mõnel kuuvalgel ööl see verre nõrguks elu kohal kõrguks
Kiirgub mälestusi valu tuksel kallist südant mattes kalmu alla. Tühjus ootamas mind koduuksel, valgeid leinalilli paotub valla...
Su otsaette kirjutatud oli memme musi puudutus su silmadesse kirjutatud oli tormihoiatus su juustesse kui sulavaha nõrgus päikese kuumusest kullatud sära.
Keset kuuma suve ma aasal hõljun, täiesti alasti. Sinine taevas mu pea kohal kõrgub. Püha taevas, täiesti alasti!
Allpool taevapiiri valitseb maapealne põrgu. Taevas pole kuulda, ega näha välku, ei müristamistki kõige vähemat... "Kus oled sa nüüd," Kõigevägevam!
Põrgukatel veel täie auruga keeb, Vanakurat istub poolenisti seal sees. Pole kaugel päev, mil ta katla põhja vajub ja tast järgi must aurupilv vaid jääb, mis kaugustessse hajub
Põrgukatel keeb ja sarvedega Saatan lisab halge juurde veel ...
Tõstkem klaasid kõrgele! Las paha pageb põrgusse! Saluudivihinal nüüd me Head uut aastat soovime!
Olen armastanud Elu Miks siis tõrgub ta? Minu vastu on nii valus alalõpmata...
Su silmis helgib pisar nii hele,nii särav Tunnetele avatud on Jõuluvärav Su hinges on kergus ja ohked nii tasad Tunnetele avatud on Jõuluvärav
Ämbliku elu ripub niidikarva otsas Niidikarva vedamine tema elutöö Niidist võrgu punub õhukese, õrna Nii habras ongi eluke...