Sõnale riid leiti 163 luuletust (copied)
Talv
Kui talv tuleb meile, siis säravad tulid,
ja päikese käes sädeleb lumi,
loodus on tardunud, oodates imet,
metsas ei kuulnud loomi ja linde…
Kõik vaikne… kuulda vaid tuiskute ulgu,
nad räägivad mulle kaunist lugu…
Sel ajal võib ärgata nõiduslik jõud,
mis kütkestab pilku ja iluga võlub ...
Talv, nagu ingel, on säravas riides,
ja lume valgedus on ümberringi!
Valged on linnad, põllud ning laaned...
helged ka unelmad ja mõttekaared…
Siin lumemetsas nauding elab,
ja talv minu saatusse suurt õnne põimib.
Siit leidsin ma muusat, innustust, ilu,
Südam .....
Ema
Ema on see, kes on alati toeks,
vaikselt, nii salaja mõtteid Sul loeb.
Õhtul sooja kalliga Sind unele saadab,
hommikul taas need kallid Sul kaasas.
Ta ei riidle, kui pahandust teed,
paneb ümber Sul käed, on pärlitest need.
Ta toetab, kui mure hinge sul matab,
Ema armastus suur Sind alati katab.
Hüvasti armas koolimaja!
Jääb maha kauge koolikella kaja,
armsad õpsid ja klassijuhataja.
Nii kalliks mulle sai ka koolimaja,
kus veetsin enamuse ajast.
Kulutatud koolipingid,
tahvel kriidijälgi täis.
Mällu sööbinud on õpetaja range pilk,
kuid hea ja õpetlik.
Koolisööklat armastasin väga,
seal käis pidev jutuvada
ja laual ootas soe pudrupada,
et kõht oleks rahul ja vaga.
Palju naeru, nalju
pähe jääb kummitama...
Nüüd on aga tõsi taga,
ja koolist saadud tarkust tuleb eluteel rakendada.
Hinges kurb on tunne,
seda tunnet pole tundnud enne.
Nii valutav on süda sees,
kuid s .....
Pidule
Pidule!
Torupilli kaunis hüüd kaigub üle Eestimaa,
kutsub noori -vanu tantsupidu pidama,
piduriide sätin kambris selga,
leivakoti haaran hõlma,
linna poole sihi sean,kaare poole kõndima.
Kaare all me noored -vanad,
kokku saamas tantsu tavad,
Oma sammud ritta seame,
rõõmsaks saame oma meele,
eha saabudes me kodu teele...
Jõulud metsas
Kuused saavad valged kuued,
kännud pähe mütsid uued,
väiksed põõsad talveunes
üleni on paksus lumes.
Kuid mis sagin metsa all?
Jõulud on ju lähedal.
Tuleb kaugelt jõuluvana
sõpradele jutustama,
et ta laste juurde läheb
ja et abi vajab vähe.
Laanerahvas rõõmuga
teda nõus on aitama.
Jõuluvana habet paitab:
"Kes mul koti selga aitab?"
Jänes sikutab ja tirib:
"Küll on raske!"
"Jäta virin!"
riidleb karumõmm.
Hoplaadi!
Kott on seljas jõulutaadil.
Võtab kepi, astub teele...
"Sõbrad, hüvasti, aidaa!
Pärast t .....
Ta ärkas.
Oi kes ärkas ,
nagu värske lilleke ta tärkas.
Taas uus hommik käes,
edasi magada tahaks ta kõigest väest.
Aga ärgata tal tuleb,
juba siis kui äratus kella kuuleb.
Ilus naine end riide seab,
vaikselt naeratuse näole veab.
Tõuse ja sära võiks sulle kõrva sosistada,
suure kalliga sind kostitada.
Ekstaas
Ah!
Toredaim on elamine maine
ja vägev vere surematu püüd!
Mind võidab Rõõmu ihar, hõiskav hüüd!
Ma iial polnud kaaluv ega kaine.
Ju jalgel maas kui kähar vahulaine
mu kleidi valkjasroheline siid
ja kahisedes langevad kõik rüüd,
sest riidetult on siiski kaunim naine.
Miks lõhnab ka nii helgelt heliotroop?
Kas muutub täna minu elulugu?
Ah, mina olen juba seda sugu,
et iga meel mul iga ilu joob.
Nii ahnelt tühjendan ma elulaeka
kui surmamõistetu, kel vähe aega.
Naiste elu
Riided, kombed, etikettid..
Suurte õitega bukettid..
Paelad, lipsud, kaunid kleidid,
Kotid, rihmad, kallid ketid...
Klambrid, kätised, baretid...
Muuseas - ilusad korsetid,
Kingad, küüned, suured letid,
Tagaotsa veel banketid...
Kaunid kübarad, brasletid..
Kreemid, maskid ja žiletid,
Sukad, pitsid, hooldus setid..
Mantlid, sõrmused, manžetid,
Igasugu saapad, ketsid..
Reisid, unelma paketid,
Sussid, madalad baletid.
Sõrmused ja kivid kallid,
Igasugu moodsad sallid..
Sport ja suured fitnesspallid,
Trenažöörid, shopingrallid.
Emotsionaalsed kallid.
Kuidas naine kõ .....
Vastlad
Vastlapäeval süüakse;
kukkleid ja hernesuppi.
Kuklivahel palju vahukoort;
kausi sees hernesterohke supp.
Kõigil näod kuklitest;
on vahukooresed.
Hernesupist aga;
kõht punnis kui pall.
Mäest kelguga ja suuskadega;
kõik vastlaliugu lasevad.
Paksult riides;
nagu eskimo.
Näod kõigil vastlapäevast;
on rõõmsad ja põsed punased.
Galaktika
Kas on universum kaos või on hoopis kord?
Igast põrkumisest tekib uus reaalsus
Täheseisust määratud on olukord
Me pole ainsad kujundamas oma saatust
Kui eksisteeritakse ühises galaktikas
tuleb arvestada selle lihtsa faktiga
mis teoorias on kõige parem taktika
ei pruugi töötada niisama lihtsalt praktikas
Oma rõõme, kuid ka muresid ta jagab
Vahel mossitab, kui põhjust, siis ka pragab
Igavesti nüüdsest sinu kõrva taga
Nüüd su abikaasa nohisedes magab.
Küll sa näed võib vahel tühjast tõusta riid
Sõnavahetus või vaikimisprotest
Oled haiget teinu .....
Enne kui sain emaks
Enne, kui sain emaks,
tegin ja sõin sooja toitu.
Mul olid ilma plekkideta riided.
Mul oli vaikseid telefonivestlusi.
Enne, kui sain emaks,
magasin nii kaua kui tahtsin ega muretsenud, kui hilja magama läksin.
Kammisin juukseid ja pesin hambaid iga päev.
Enne, kui sain emaks,
koristasin iga päev.
Kunagi ei komistanud lelude otsa ega unustanud unelaulu sõnu.
Enne, kui sain emaks,
ei mõelnud, kas minu toalilled on mürgised või mitte.
Ei mõelnud kunagi vaktsiinidele.
Enne, kui sain emaks,
ei olnud minu peale kunagi oksendatud,
kakatud,
sülitatud,
.....
Aastaajad
Kevadel lumi sulab
ja lill õitseb.
Muru läheb roheliseks
ja puud õitsevad kauniks.
Suvel ilm kuumem
ja rannavesi soojem.
Vihma harva kallab,
teinekord kasvõi kõrvetab.
Sügis on kirju värvitest,
soe vaikselt hääbumas.
Loomad rasvakihti koguvad,
meie aga soojasi riideid koome.
Talvel pakane külmetab,
karvalistel kinni on silmad.
Lumesõdasi peetakse
ja lumelosse ehitatakse.
esimene lumi
langeb taevast valgeid tähti
liuglevad tasakesi nad alla
esimene lumi seda aknast nähti
päästis lapsesuul rõõmu valla.
riidesse kiiruga pani poiss
sokid - saapad tõmbas jalga
paistis välja nagu kubujuss
kes külma üldse ei karda
nõnda lumesõda isaga algas.
ehitas oma kindlusele valli
seal oli tema kuningriik
hiljem tegi lepitava kalli
isaga jäi rahulik viik.
Olen sügis.
Vihmaga ma kastan tihti,
värvin kirjuks puude lehti.
Küpsed pirnid,õunad ära korja,
randa ära enam torma.
Otsi välja soojad riided,
suveasjad kappi viige.
Vaikselt talveks valmistuge,
pakun selleks mina tuge.
Pehmendan külma tulekut,
veidi veel annan loodusele jumekust.