Sõnale rikkus leiti 79 luuletust (pop)
Õnnesoove
See sünnipäev, sinder, on selline päev,
kus õnnest sul kokku kantakse mäed
ja suurima rõõmuga ulatab käe
ka see, kes sind iga päev näeb.
*****
Olgu sul päikene südames,
tulgu, mis iganes tuleb.
Saatjaks olgu sul eluteel
tuli, mis südames põleb
*****
Ta tuli ja ta silmis naer,
kukkus kildudeks lillede sisse.
Ühe aasta tõi juurde see aeg,
jooksis sellesse hommikusse.
Täis õnne ja armastust süli,
veripunased roosid ta käes.
Läbi lume nii kahlates tuli
naerdes – su sünnipäev!
*****
Ole õunapuu õite valgus,
mitte lõpp vaid alati algus.
Ole kastanikà .....
Suvel läbi kodu Eesti ...
Rattad veerevad ja ees maailm,
uus avaneb kui seni näinud silm.
Vastu ruttab taevas ,mets ja tee,
sild, mis üle läheb sillerdava vee.
Nüüd , erinevad ridamisi - majad,
tänavail , nendevahel askeldajad.
Tüdrukud , tulbi kirjud seelikud,
elurõõmust , naerust ülemeelikud.
Lõpeb tänav puud, sirelite põõsas,
pleekinud õite lilla , päikeselõõsas.
Lai rukkiväli , mustamulla - rikkus,
silmapiiril järveni , põllul - pikkus.
Nii sõitnud läbi poole Eesti maast,
näinud kodukanti, selle - rahvast.
Maa meil väike piisab päevaajast,
sul seespool teha ring, pi .....
Koolivend
Tal olid kõrvalised silmad,
loomulikud lokid,
loomuldasa leebe maine,
paksud kirjaplokid.
Ta ei toksind arvutisse
uut identiteeti,
aga teisi ka ei sarjand -
miks tast lugu peeti.
Haruldaselt madal ego,
meeletumalt heitlik,
uskumatult siiras nägu
lõõbi taha peitlik.
Nagu väike Juhan Viiding
sebis kõigil jalus,
igihaljalt oodatuna
sisselaskmist palus...
Oli tihti, väga tihti
ingliks kõrvalistmel,
hoides alal tundekihti
ellujäämis-ristsel…
Lugudel on lihtsad lõpud,
õnnelikud ikka -
hommikusse õhtud veavad
inimhinge rikka.
(Pühendus: Ott Kilusk .....
Lõpp
Meie suhe oli määratud hukule
nagu pole elu loodud nukule.
Oli ilus see aeg, mis meile antud
ja me saime ka selle vaevuse kantud.
Sinu armastusest ei piisanud.
See oli põhjalikult mind piinanud.
Rikkusid sa mu tuleviku teisega
ja seega saabus lõpp "meiega".
Neist koosveedetud hetkedest jäävad mäletsused
on unustatud kõik mittevajalikud jälestused.
Tundsin sinu vastu sõprust vaid,
kuid sina tead, et minu armastust tunda said.
Ei soovi, et teaksid - ei tundnud ma midagi.
Soovin sinu jaoks teha vähekest sedagi.
Ei hooli, kui arvad minust paha .....
Rõõmurüü
Ma ei pritsi roosidele
rohelise seebi vett.
Ma ei paku kassidele
julma palderjanimett.
Ma ei võta varjatut
ja ma ei anna järgi.
Ma ei hooma õnnetut
ja ma ei rooma järgi.
Ma ei mõtle pikalt,
ma ei tunne süüd -
elan ülirikkalt,
kandes rõõmurüüd!
/Mari*Uri/
Ma nägin und ühest Maast
Ma nägin und ühest maast,
mis oli ilus.
Seal vaba olla ma saaks,
sest seal lihtsalt nii ilus.
Ei vaesust, ei rikkust,
ei nälga, ei himu.
Ei suurust, ei pikkust
ja vägivallale ei kisu.
Ma istusin majas, kus soe ja hubane,
ja päiksekiired langesid tuppa.
Ja aknalaual suur roos punane,
ja kõik on nii ilus, et kuhugi ma ei rutta.
Taavi Järv
Inimloomus
Ajas tagasi vaatamine ei näita sulle reaalsust, ainult möödunuid ja moonutatud pilte näha sa saad, oma tühist algust.
Langev täht sulle ei sosista ega ütle "tule, kanna mind oma kätel, sest lõputuna kõik algab taas".
Pika ja talumatu ajavoona elu paljudele vahel tunduda võib ja sageli endilt me küsime "kas elasime kingitud elu pikalt ja põnevalt, mida muuta me suutsime, kas tulevased põlved ka mäletavad meid kunagi olemast"?
Mis on saanud meist nüüd, kui meid jälitab vaid kõle ja külm materiaalne hüüd, kuhu on kadunud meie hoolivus ja head .....
Jõulutuli
Koduaknas paistab
jõulutuli.
Kust see soojus, valgus
sinna tuli?
Seal ei ole vara, rikkust
kapi kaupa,
säravat ja krõbisevat
mapi kaupa...
Soojus tuleb südamest, mis
oodanud.
Silmadest, mis aknast
välja vaadanud.
Küünlast, mille keegi
sulle läitnud
ja terve maailma nii
valgusega täitnud.
/Mari*Uri/
Südamedaam
Kallis Südamedaam, Sa loodad, et saan öösiti magada
Ehkki pole seda võimalik kuidagi teostada
Eriti siis, kui minu mõttemaailma ränduri
Nimi on identne Sinuga, kes rikkus mu anduri
Sest turvamehed olid lummatud Sinu võlust
Ja mitte keegi ei saa Sind kuidagi oma mälust
Kuid mis seal ikka, oma vaimusilmas Sa teadsid seda niigi
Et andsid lisaks kaasa ka oma sära, mis kukerpallitab ringi
Kuigi see pole enam Sulle uudiseks, mu hinges valitseb kaos
Süümepiinad, tunded, emotsioonid, mõtted - kõik on hoos
Kaitseressursid selle peatamiseks on kah tarduma jäänud
Uus elu olek .....
Valu on varjus
Valu on varjatult
heidus,
välise vaate eest
peidus.
Salaja südameid
söövib,
unede rahusid
röövib,
päevasid lühemaks
veab,
elude rikkusi
neab…
Valul on tuhat palet,
miljon tõde ja valet,
triljon mõtet ja mahtu,
mõõtu, sõna ja vahtu!
Ära sellega silmitsi astu –
vaid valulik tuleb seal vastu…
Lõpmatult aega sult küsib
ja ikkagi alati püsib…
/Mari*Uri/
Tunnel
Tunneli lõpus on valgus
sinna viib vaid üks tee.
Ühe maailma lõpp. Teise algus.
Ãœlim kiusatus on see.
Mis ootab seal?
Ehk tervis. Või hoopis haigus.
Kes ei proovi, see ei tea.
Tõde raske leida neis paigus.
Ehk rikkus või vaesus.
Kumbki suhteline mõiste.
Ehk uues maailmas pole aegu
vaid Olemine. Ei kaotusi ei võite.
Ma seisan ikka siin lävel.
Seljataga tuttav, ees vaid ere.
Siin ei taha. Siiski veel ei lähe.
Kõhklus meil veres.
Tahan küll ju uut
kuid vanast loobuda ei raatsi.
Anna korra veel suud.
Siis ehk rahu saangi.
Maasikavälude süles
Olen sündinud südasuvel maasikavälude süles.
Mu juustes on heinahõngu, neist pääsuke lendamas üle.
Â
Olen mänginud lilles ja rohus, lombivees ja liivas
Kuigi väliselt küll porine, seestpoolt siivas
Â
Aeg tõi ellu uued mängud, prooviaeg ei kesta kaua
Ununesid kassi, lindude ja hiirte hauad
Â
Looduse täiuses pisike tita räägib lindude keeles.
Ometi ilma paberita ei püsi kõik vajalik meeles.
Â
Tsivilisatsioon too beebi haarab oma embusesse,
Südasuve-igatsus kuid alati jääb südamesse.
Â
Veel olla päris rikkumata
Veel tundmata häbi
Veel vaesuseta, r .....
Glamuuri karp.
Ooh,pärlid,teemandid, kuld.
Loodan, et keegi ei märka minu parukat.
Glamuur,glamuur,glamuur.
Miks sa küll ei taha tarbida mind?
Mul on sisu,mul on glasuur.
Ooh, versace, briljandid,raha!
Tahan ainult kõike!
Tahan rikkust,kuulsust,ilu hinge taha.
Glamuur,glamuur,glamuur.
Kuulen öösiti enese südamelööke,
ma olen üksik, mul on glasuur.
Ma elan valede maailmas.
Ma elan glamuuri vangistuses.
Sa pole mulle midagi
Sa solvasid mind,
see ei teinud haiget,
kuid ma ei solva sind,
ei näe mõtet, õiget.
Loodan et oled nüüd rõõmsam,
sul meeleolu võimsam,
sest rikkusid minu oma,
aga mul on ükstapuha.
Küll ükskord vitsad peksavad,
sinu solvangud maksavad.
Kui teinekord satud hätta,
siis pole hullu sind sinna jätta.
Ära imesta kui ei tee sust välja,
sest vabandada sul on liiga hilja.
Nii et pööran sulle lihtsalt selja..
Valimised !?
EI OSKA TEHA OTSUST MA
KUID VARSTI PEAN MA VALIMA
KUI VALIDA ON HALB SEL TEEL !
JA TEINE KAHJUKS HALVEM VEEL ! !
KUI RAHVAS, KES PEAKS HOIDMA KOKKU
EI MAHU ENAM ÃœHTE VAKKU!
KUI RAHVAS JAGUNENUD NÕNDA
ET RIKKUS PUUDUTAB VAID MÕNDA ! !
KES VALIMA PEAKS NENDE EEST ? ?
KES VALINUD ON VÕÕRA TEE ? ? ?
NII TULEBKI SEE AASTA UUS
MIS SEST;ET V I L E T S MAIK ON SUUS!!!
KUI NII - - - KAS SIIS ON RAHVUS SEE
MIS MÄÄRATUD ON H U K U L E ? ? ?
Orja armastus
Ma käitun nagu polekski ori
nagu iial poleks teinudki tööd.
Kortsus kleidis paljajalu tulin,
sassis juuksed puudutamas vööd.
Sa arvasid, et petan sind tulles
justnagu oleks magatanud meest.
Ei teadnud sa, et töötan ka surres,
vaid maltsaga sind petan kõblates.
Ma ei saanud öelda: "Olen ori."
ja purustada vale rikkusest.
Nägin kuidas miski sinus suri,
nii palju haiget said mus pettudes.
Sa vangutasid pead ja lahkusid,
ma üksi tamme alla nutma jäin.
Kõik pisarad mu silmis ohkasid,
mu vale väärtus mulle selgeks sai.
Sellest õhtust sai öà .....
Sülje erutus
Tundsin puudust naisest truust
tema oma palitust
mille taskus peituv juust
segas leinatalitust
Juustutüki välisküljed
bakterite toodetud
pani jooksma papi süljed
nagu tootja loodetud
Papi süljelärakas
pisut pidu rikkus
Maandus peiekärakas
okse peale tikkus
Esimesed viinapitsid
ongi pisut kibedad
seekord papi süljepritsist
natukene libedad
Esialgu alla ei lähe
viin meil kõrist sugugi
natukene hakkab pähe
pole tatist lugugi
Hommikul on pohmakal
kummaline mekk
Altari ees rohmakal
laual süljeplekk