Sõnale rist leiti 852 luuletust (parimad)
Vastlad
Varsti käes on vastlad,
see oli ka aeg,mil kanti pastlaid.
Madalad talumajad,
kelgumäel hõiskeid ja kilkeid.
Liugusid pikki mõõdeti,
kondivurre vuristati,
Õhtul seapea lauale toodi,
vaagna alt piilusid seajala-koodid.
Talumehed õllekappe kokku lõid,
sakuskaks silku ja ube peale sõid.
Noored hullasid tagakambris,
viisud ja pastlad kõik sängi all reas.
Niikaua kuni Eestimaa elab ja hingab,
ei anta iial traditsioonidele kinga!
Teil ka kuusk ikka püsti?
Kodulinnas keskväljakul
on endiselt jõulupuu
mis kõrgub ristmikul
olgugi, et ammu läbi jõulukuu;
teil ka kuusk ikka püsti?
2 nädalat tagasi pidi maha võtma
võis puu pühi teenida ausasti
aga on igal asjal lõpp tulema;
parem leida midagi muu
et talvemeeleolu hoida
kuivanud kuusk on ahjupuu
sest see silmi ei toida
Andsin Innocentius IIIle lõuga
Rändasin ajast tagasi
kaasas Eestimaa lipp
tahtsin kaitsta meie inimesi
ajamasin on mu nipp;
ristiusk oli fašistlik
Teutooni ordu kurjast
keskaeg oli ebainimlik
usuga jäädi kinni ajast;
leidsin selle paavsti troonilt
lükkasin käised üles
tõin tervitusi Eestilt
kättemaks ta surma ahvatles;
andsin Innocentius IIIle lõuga
siis haarasin mõõga tupest
torkasin ta läbi jõuga
ja võtsin ta bulla rüpest;
minult saab tunda eestlase viha
tulin koju tagasi lennuga
tükeldasin usuhullu liha
"Püha" Rooma Impeerium sai pika puuga
Sülje erutus
Tundsin puudust naisest truust
tema oma palitust
mille taskus peituv juust
segas leinatalitust
Juustutüki välisküljed
bakterite toodetud
pani jooksma papi süljed
nagu tootja loodetud
Papi süljelärakas
pisut pidu rikkus
Maandus peiekärakas
okse peale tikkus
Esimesed viinapitsid
ongi pisut kibedad
seekord papi süljepritsist
natukene libedad
Esialgu alla ei lähe
viin meil kõrist sugugi
natukene hakkab pähe
pole tatist lugugi
Hommikul on pohmakal
kummaline mekk
Altari ees rohmakal
laual süljeplekk
Laupäev Eestimaa külas
puudelt kadusid lehed
ja naiste põskedelt puna
garaaži taandusid mehed
naised hakkasid koristama
kraamisid kööke ja kambreid
seadsid kausse ja kruuse ritta
mehed poleerisid pampreid
ja kirusid palka sitta
lastel puudusid sõnad
et öelda, mis tunne neil on
istusid diivaninurgas
ainsaks kaaslaseks playstation
hõredaks lõigatud metsas
otsis Meeta veel hiliseid seeni
ta ei teadnud et tütrepoeg linnas
süstis lunastust otse veeni.
saunad pandi õhtu eel kütte
et maandada õlavöö pingeid
puuriita peideti pudel
kust raviti salaja hinge.
Kiusamine
Kuhu ennast kaotada
kui teised mind ei talu
kel südame saan paotada
kus peita enda valu
Miks taluda on teil nii raske
mu süütu rahulolu sõõm
miks minu pisar mööda põske
on teie igatsus ja rõõm
Kui keegi samuti teid suruks
maadligi oma talla all
kas poleks nii et läheks puruks
hing teilgi habras kui kristall
On kõigil maksta oma hind
kas kiusajal on äkki hea
ta käes on katkitehtud hing
kas parandada teab- ei tea
Miks on su käes kui pole loonud
mu õnn mu rõõm mu elulust
Kas lõhud sest liig vähe saanud
sa oled elus armastust
Jänku Juss värvib mune
Lastetegelane on pilves
lihavõtted teda koormab
tema mänguasi on kirves
kuurist selle haarab;
vaja mune värvida jälle
karu Oti ähvardusega koju tõi
pistis sõbra munad sahtli vahele
ja need pauguga kinni lõi;
kuis lillad sõbra munad
tuppa tiriti Oti väike vend
temal peksti roheliseks nagu õunad
sõprade elul on väike hind;
ema kaevu uputas
ja tüdruksõber sai kirvega
nende surm Jussi erutas
silmamunad värviti siniseks pintsliga;
ei salli enda väikest venda
ajas tema hakklihamasinasse
pole pereelul mingit hinda
visanud kehaosad kaminasse
Jussi isa .....
Talv
Talv on mõnus.
talv on lõbus,
talv on ülepeakaela
valges lumevõlus.
Talvel on külma, pakasepoisse,
talvel on kauneid jääkristalle,
talvel on taevatähed valged,
talvel on jõulude tulek kindel.
Talv on lõbus,
talv on mõnus,
talv on küünlasäras õdus,
talv on ülepeakaela
valges lumevõlus.
Kevad ennast kõikjal näitab
Kevad ennast aina rohkem näitab,
mahe tuul puudelatvu paitab,
õrnas vihmas putukas end peseb,
lepatriinu turnib rohelisel lehel.
Linnud läbisegi siristavad,
karud mõmisedes unest ärkavad,
lumi kadunud on ammu,
talvetaadil pole enam rammu.
Kevad muudkui tipib,
tikib looduses,
ilu ellu kannab,
hingele rahu, südamele rõõmu annab.
Andrus Veerpalu
Sa olid minu lapsepõlve kangelane
aga nüüd Eestile teinud häbi
sinust saanud vastuoluline tegelane
konverentse sa enam ei läbi
mil Venemaa su pattu taga ajanud
uskusin, et sa olid süütu
olevat meelega nad halba rääkinud
neid kuulata oli tüütu;
aga tõde lõpuks süttis
ning ära kodumaalt põgenesid
hirm sinu vaimu nottis
materjale aastatega sagenesid;
nüüd jääd teenetemärgist ilma
sportlasi alati analüüsitakse
usu mind, kui saatus vaatab silma
et juurde vanglakaristust garanteertiakse
Kevad
Karu talveunest ärkab,
mullast lillekene tärkab.
Kuldnokk rõõmsalt vilistab,
põrnikas nüüd põristab.
Päevad läinud pikemaks,
meelgi muutund rõõmsamaks.
Kaskedel on hiirekõrvad,
pajuokstel pehmed urvad.
Rõõmsalt ojakene voolab,
taevas päike paistab soojalt.
Kõikjal linnulaul ja vulin.
Nõnda kevad meile tuli!
Tädi Sofia emadepäev
Elas kord üks töötu naine
tal 2 last, kes nii tüütud
Sofia on rooli taha, aga pole kaine
ja lapsed pole ka süütud;
see eriline päev Sofiale ei loe
kui poistel kogu aeg ADHD on
nendega suhe pole kuigi soe
mitte ei vaibu nende vali toon;
nad röögatavad "kas oleme seal?"
nii valjusti, et kõrvadest verd niriseb
üks poeg roomab teise peal
vanem laps valust viriseb;
elu sellistega on kole
tüütus Sofiat iga päev ahistab
emal epaatiat alles enam pole
poisse nüüd viimast korda karistab;
ja Sofia vastab:
"poisid öelge, mida te nüüd teeksite .....
Suur kevad
Õhk on kevade märkidest tulvil,
päike tiirutab taevavõlvil,
linnukene siristab rõõmsat viit-
ta pesakene pole enam kaugel siit.
Metsaalune lilli on täis,
õienupud noogutavad päid,
allikas puhta kristallina õhkab,
toomepuu nii magusalt lõhnab.
Õhk on kevadvõitudest tulvil,
päike võimsamalt tiirutab taevavõlvil,
linnukene siristab rõõmsat viit-
"Siin mu pesa, eal ei lenda siit!"
Vankumatu Ukraina sõdur
Ukraina sõdur viskab nalja ka rindejoone peal,
ukrainlasel on süda ikka
õige koha peal.
Sõjatandril tantsu vihub,
et ei nüristuks ta meel...
Kuigi pisar silma kisub,
siiski vaprust jagub veel.
Jalge all lirtsub pommitatud maa,
mustjas taevas raketid koledad.
Mõistus siiski terveks jääma peab,
TEENIDA ON AU
OMA KODUMAAD!
Ukraina taevas
Aeg nüüd tõmmata Ukraina taevas
pilvedele kardinad ette,
et ei lennata seal saaks
pommitavaid rakkette
Vanakurat müristab
piksenooli kogub
maa peal kanda kinnitab
Inimkond on ohus
Siin ei ole aega enam
vaagida ja kaaluda
Tuleb kinni püüda Vanakurat
ja põrgukatlas keeta ta
Nii saab maa ja taevas vabaks
Rahvad rahus elada
Ja lapsed, kes veel emaüsas
saaks rõõmus ja rahus sündida
elus hirmu tundmata...
Ainult inimene üksi
saab peatada Vanakuradi,
kel sarvede ja kõrvade vahel
pole ajuraasugi...