Sõnale roheline leiti 79 luuletust (pop)
Ekstaas
Ah!
Toredaim on elamine maine
ja vägev vere surematu püüd!
Mind võidab Rõõmu ihar, hõiskav hüüd!
Ma iial polnud kaaluv ega kaine.
Ju jalgel maas kui kähar vahulaine
mu kleidi valkjasroheline siid
ja kahisedes langevad kõik rüüd,
sest riidetult on siiski kaunim naine.
Miks lõhnab ka nii helgelt heliotroop?
Kas muutub täna minu elulugu?
Ah, mina olen juba seda sugu,
et iga meel mul iga ilu joob.
Nii ahnelt tühjendan ma elulaeka
kui surmamõistetu, kel vähe aega.
Novembri lõpp
Nii roheline muru jälle
On paljaks poetund üürikese lume alt
Ja sina tundud äkki külm ning kauge
Su huuli tunnen võõralt lõhnavat
See on novembri lõpp
Just kadripäeva hõngu õhkab
Sest sinihämarusse mattund
sügavsumbest varaõhtust
Jah veel on vara
Igatseda taliharja karget külma
Kuid liigselt hilja
Et võiks tunda suve sooja hõlma
See on novembri lõpp
Mu hing ei enam suuda
Vaid taluda su külma võõristust
Mis elu jälle hellaks muudaks
Maren Toom 1983
Käes on kevad
Käes on kevad
Viimane kooliveerand veel suveni.
Päike,
roheline muru,
õrnad lumelaigud veel maas
Jälgin, kuis kõik sulab ümberringi,
koos sellega loodan unustada mured.
Mured, mis päevast päeva,
kuust kuusse piinavad,
kuid kõik peab jääma reaalseks,
ei tohi muredest eemale puigelda,
ei tohi olla nagu lepatriinu, kes lendab ära ohtu sattudes.
Tuleb vastutada enda ja enda tegude eest
Olla ise ka reaalne.
Kevadeutoopia
Päike kõliseb taevas.
Veed karand püsti kraavides,
lõhuvad joosta mis hirmus.
Iga lomp saanud peegliks:
tuleb üle hüpata taevastest
nii ja nii mitu korda.
Rohi ju krabiseb mullas.
Põõsad pritsivad rohelist,
kus setunaistena
leelutavad varblased.
Kassidki öösiti katustel,
kuukiired vurrudes,
kiunuvad džässi.
Laulikud aga –
hulguvad ligunud kingi
kõiges ses uhas ja uputuses,
vahivad Aadama uudishimus
sesse sinavasse
aurukatlasse,
naeratus huulile torgat
nagu nööpauku lill,
ja on nagu tahaksid
silmad neil nutta:
justkui sünniks mi .....
Sündmus
vahutav lehemere küllus
jahedalt tumeroheline oleng
kõik januneb ja möllab
tormised lained on tuules
pekslevad linnud ja see
kõrvu lukustav mürin
pihlakas jääb vait
eemalt kannapöördest
lehvib kask oma vihmatantsu
välgust lendavad kolm lindu
puhkev roos, puhvis põõsad
teravad torkeid plekikirin
värske mattev õhk ja juba
ta nutab oma nuttu
kõik sai vabaks
see valu mis lööb hetkeks
läbi lihast luust
hullud üha rohkem
pigistad viimsegi mis su sees
vaikselt kerib nututantsu
ärkab valu mis su sees
nagu süst närvi ja juba
tantsingi selles vih .....
Maast lahti
ühel hommikul sajab lund
keset sinu kõhust kõrbet
nabasse moodustub oaas
määvärin hingab regulaarselt
stabiilses jonnakas rütmis
uni norskab kurje unenägusid
keset sinu harimata aiamaad
rehin saetud karvad maha
mureleb roheline rohi
kuhu upuvad karikakrased silmad
armastan või ei armasta
ennast maast lahti
Koolis
Koolis...
Tihti mõtlen ma ennast koeraks,
kes jookseb tihedais tihnikuis,
haugub suu vahus siili peale ja hammustab vöödilisi kasse.
Siis tahan olla kaelkirjak.
Kõndida pea pilvedes, vaadata teiste peale ülevalt alla,
NING SÜLITADA.
Lennata kõrgel taevalaotsil, rasvase lohemaona
Röövida Vassilisasid, elada seitsme maa ja mere taga
SUUDELDA LUMIVALGEKEST.
Tunnikell!
Õpetaja võtab minu tühja lehe,
vaatab mulle kaasatundvalt otsa ja ütleb
Saa ükskord meheks!
Mina aga ei märka teda, sest olen väike nõiutud roheline konn,
kes ootab tiigipõhjas oma päästjat.
.....
Kohtumine
Otsin ööst mõtet,
rõdu all kiljatamas lapsekari
kes õhtuhämaruses emasi ootavad.
¿Tule, Pekka, hüppame lompi.
Püherdame nagu põrsad,
aeleme nagu alligaatorid,
sipleme nagu sipelgad,
mürame nagu maod,
trambime kui tarakanid.
Viskame teineteist mudaga silma
ja naerame kahekesi.
Tume pilvemassiiv peade kohal äkitselt helendub,
UFO maabub.
Taevast triljon tuld peegeldub.
Uduloorist ilmub hattussilmadega ema,
nuttes taga aegu
mil anaalsondeerimisest miskit teadnud.
JUMAL AUTA !!
Maa-alt kargab mullapilves välja sinine ninasarvik.
Seljas ratsutamas roheline .....
-
Sinine oli su silm
sinine vine toas
taevast mustikaid langes
surm peegeldus sinu palges
Ja taevas kumas rohe
muru seal küll ei niideta
homme kuuldub sult raske ohe
nõnda ammu sind pole kiidetud
Ja ma seisan punases vihmas
keegi üleval nuga sai
maitsev sai küpses hommikul ahjus
vaid kõrb temast alles jäi
Nii need õhtud meil möödusid vaikides
ka tilkumishääled on jäänud
verest ammu sa tühjaks said
nüüd metallilõhn õhtuid mul saadab
tsüklist 16.a.
ära vaata mulle silma
kui mu meeltes
alles hägus käärib
õrnroheline kevad
lehed okstel mis
värelevad tuules
veel kasvada
pole jõudnud suureks
avarus taeva all
alles ise mu huuli
suudleb veel endas
helisema panna ma
ei taha armastuse sõnu
nad kiirelt
lihtsalt kaoksid õhus
ära vaata veel
mulle silma palun
roheline elustiil
mis on roheline elustiil
kuhu see meid üldse viib
kas peame palju ohverdama
andma ära osa oma mugavustest
on see seda väärt?
nii hea on ju oma paksu perset
oma tuhandese diivani vastu kleepida
et televusserist uudiseid vaadata
kuidas venemaal põles kool
ja iirimaal on sarimõrvar
kes on juba tapnud viis inimest
ja meie vererõhk juba veidi tõuseb
sellepeale
nii hea on end tund aega
duši all karastada
ja autoga kolm minutit sõita
et poodi minna
nii hea on eilset toitu prügikasti visata
lõhnas veidralt
ja nii hea on mõelda
et minu käitumine siin maailmas
on üks .....
Meri
Päike laskund madalale,
meri mustjas-roheline,
tuulekene tasane.
Valged vahuharjad silpsti,solpsti,
randa ujuvad,
rannaliiva unund jäljed,
ära peidavad.
Olin noor veel,
kui ma saatsin
ühte paati merele,
naeratades,lehvitades,
kaua vaatsin järele.
Rätisiil mul ainukene,
kuhu pühin silmavee.
Silmapiiri taha päike
vajub unele,
vetesügavuses aga,
on mu kalli sängike.
Laulupidu (minu valentiin)
Mu hääl, see madal aga mahe
pääseda naise südamesse on mu tahe
olen uus kuningas
omale kuninganna võtan
teda ma kõrgele tõstan;
kuuvalguses näed mind
ning mina päiksetõusul sind
oleme nagu koit ja hämarik
meie silmad palavad
meie suud avanevad;
seega, lasen oma häält sul kuulda
midagi muud ei saaks mõelda
ja tulen su tuppa voodi ette
sa vastad: "Ära enda soovidega seal vaidle
tule ligemale ja mind sa suudle";
jah ... ma võiks siin hõljuda igavesti
sinu lillelises aasal
Eedeni aias ei lähe midagi valesti
valguses vahetame kohti
ja taevas k .....
Kiiver
Sünnipäev on sugulasel
tõin talle ja semudele lauamängu
"Kiiver" on kingiks sünnipäeva-lapsel
kasti lauale pannes teeb muhedat nägu;
esemed on nelja värviga
kollane, punane, sinine ja roheline
mänguratas on koos kurika ja kiivriga
pealmine reegel mängus on selline;
keeruta ratast ja kui nool jääb pidama
olgu kasvõi esimene värv sinine
ja sinine valib kelle pähe saab kurikaga virutama
järgmine värv saab olla ükskõik milline;
sa võid obaduse tervest jõust anda
vanakooli reegel leiab tugevama
viimane laps, kes ärkvel, kinnitab kanda
ja ei pea .....
Kevade bluus
Juba linnukesed väljas laulavad
asotsiaalikesed pargis vedelevad
lume alt on sulanud miinid
need on pargielu ikoonid;
õues läheb roheliseks
see teeb issanda loomaaia eriliseks
ja see sobibki Eesti mehele nagu mina
kõik toimib loodusfilmina;
Väinod autos joovad
kevadet nad kuulutavad
lendas klaasist välja üks raip
tere, palun tuvastage onu laip;
peernartel lõhnavad lillekesed
tüdrukud õues on nagu pääsukesed
Koit Toome neil kannul käib
zooloog tal jooksuaega diagnoosib;
tulemata ei jää maipühad
klaaritakse ära seisukohad
EKRE koguneb päälinna .....
Vardad klõbisevad kiirelt
Vardad klõbisevad kiirelt,
nad helisedes kõlavad.
Vardad klõbisevad kiirelt,
nad mustrit käpikuile kannavad.
Korvis lõngakerad ootel,
keritud väikesteks keradeks.
Üks neist mururoheline,
teine taevasinine,
kolmas valge, pehmekene
neljas must ja ainukene.
Vardad aina klõbisevad,
vaiksed helid kõlavad.
Mõte mustrit paika paneb,
südamesoojusel käpikud valmivad.
Ise olen juba väsind,
vardaklõbin hinge jääb.
Elulõnga aina vähem,
kootud mustrid
käpikute peal.
Laugudele uni valgub,
käed rüppe vajuvad,
kiisukene,kes mul ainus,
lõngakorvis nurrutab.