Sõnale rohelus leiti 36 luuletust
Kui rohelus asendub halliga
Eestis on linnad rohekad
Tallinn, Kilingi - Nõmme, Pärnu ja Viljandi
neis parke, alleed, metsatukad
ja üle mitme aiandi;
aga paraku ahnus on piiritu
linnavalitsuselt lube väljastatakse
mis tehakse on liiga siivutu
rohealade arvelt juurde ehitatakse;
nendeks torustik, uued majad,
asfalteed, elektripostid
eramaad ja laienevad parklad
ning maa - alused kaablid;
mul kahju näha
kuidas põlispuid või võsa raiuda
seda linna "arenduseks" pealtnäha
aga inimesel vaja kõikjale laiuda;
selle asemel, et uuendada
vanu hooneid või muuta süsteemi
ei viitsi, ei t .....
Sirel ja kastan
Poleks kevadet ilma õiteta
suve ilma kevadeta
mida saadab sirel ja kastan
neid veel õitsemas vaatan;
akna teen lahti
aroom peab samat mahti
nagu toomingas mais
lõhna ilmaruum täis;
õisi kollast, lillat, valget
roosat ja violetset
õues aedades ja alleel
mesilastel ka hea meel
Kevad tärkab...
Tilkus alla piiskadena
lumi, öine jää,
kevad tärkab pungadena,
rohelustki näed,
hinges ärkab helge tunne,
mis nii hea ja soe,
sest on kevadel ju anne
luua head, vaid loeb,
et sära silmi saab,
päike paitab põske,
loodus tärkab, teab -
tal hinge tulla laske...
- Tarmo Selter -
Selle aasta essa lumi
Eile lõpuks sadas lund
millest näinud und
essa kord see aasta
ja polnudki vihma - saasta;
ilmataadil kusehäda läbi
mille üle tundnud häbi
et suvel seda alla
soristas
nüüd sügisel mahedusega leevendas;
isegi pajutibud juba lahti
pidanud ka ma rohelusele vahti
mille pungad lehtpuudel olemas
nagu uus kevad algamas;
AHHHA - aga vat tali tuleb
kevadelootus ullikestel sureb
sest essa lumi maas
sellega olin seda lullat alustamas;
FAKT: vihm on kui kusi
ning ka muud nähud on täis üllatusi
nt. kui helbed maha sajavad
siis inglid ilmataadiga pihku taovad;
v .....
Nägin Erkki Noolt
Siin kus on Nõmme
on ka rahvale suur tõmme
looduse poole, see neil peas
pole vahet millises eas;
sellel reedel, kus TalTech jõusaal
olin seal lähedal maal
kus oksahunnik ja palgid
ning püsti liiklusmärgid;
ligemale tuli pikk kuju
ja rõõmsaks läks mu tuju
kui koolilastest eespool
sörkis kohale Erkki Nool;
mõtlesin, kes see nägu tuttav
otse rohelusse ta tõttav
märkas küll, et teda tundsin
kui üllatusest vaatasin;
see kolmas kord see aasta
kui sain kuulsust kohata
oma enda silmaga
järjekordse argipäevaga
ta nägu ikka sama
möödaminejad hakkasi .....
Kas Sa tahad?
Kas Sa tahad tulla talveõhtul siia,
lastes lumehelbel paitada Su pead?
Kas Sa tahad tulla kevadõhtul siia,
värskes roheluses mõtted on nii head?
Kas Sa tahad tulla suveõhtul siia
valgel ööl, mil eha koitu kohtab taas?
Kas Sa tahad tulla sügisõhtul siia,
saatjaks lehevärvidega kaetud maa?
Kas Sa tahad ennast unistustes kanda,
luues hetki, mis ei iial unune?
Kas Sa püüad elus endal kõike anda,
et kõik ilu Sinus süttiks elule?
- Tarmo Selter -
2022
Sügise öine hõik
Ärgates öösel krabina peale,
öine vihm see koputab aknal,
andes märku, et aeg liigub sügise poole,
vihmapiisku klaasi peal vaatan.
Puulatvades mängimas tuuline iil,
pilverünkadest langemas piisku,
puulehtedelt öises pimeduses nii
on rohelus minema viidud.
Sügisvärvides varsti on päikese pale,
mis peegeldub südamest, silmist,
sulgen akna ja vaikides magama lähen,
teades, varsti näen kõike seda ilmsi.
- Tarmo Selter -
2022
Karu tegemas
Mulle meeldib see kevadsuvine rohelus
ilm on see nädal uuesti ilus
õueskäimist paelus
päike ja tuul mu nahka silus;
töö juures olin karu tegemas
kui peldikut kusagil polnud
seekord polnud nõgesega pühkimas
mäletan, kui vastik see olnud;
munad kõrvetusest säästetud
aga vinn hakkas prakku kasvama
mitu päeva sai oodatud
enne, kui tohtsin lahti saama;
kodus potil pühkides
oli vinn sama hästi kui kadunud
aga alla sita sisse vaadates
sai mu selga jutt joostud;
kohe läks mul hing kinni
ja jälle kõditas mu perseauk
mitu päeva kasvamas polnud vinni
vaid ve .....
Põrgu maa peal
Pole olemas päikesetõusu
ilma selle valguseta
ja lind oma noote ei lausu
ilma maikuu roheluseta;
kõik mis veel tuhast õuseb
pärast tuld ja tõrva
mille põrgut kahur uuesti laseb
varjujale tungib surm kõrva;
see rahvas suleb oma silmad
ning endiselt ei kao see kuni
muutuvad vaenlase sõnad, mis külmad
siis ehk lõppeb ka sitt uni;
kuntslik põrgu maa peal
on hullem, kui mis all ootab
sõjal pole vahet kurjal ja heal
kui oma keerisesse kõiki võtab;
isegi surm on süütum, kui kurjus
mis loomulik inimese hinges
ja kui mõni koosolek jälle nurjus
on suhe ikka .....
Kevadine linnuke
Ta lendab oksalt oksale,
hõiskab üle maa,
et kätte jõudnud kevade,
kõik kauniks läheb taas.
Ta laulab loodusele,
tärkavale pungale,
mururohelusele,
kevadlille õiele.
Ta laulab varahommikul
uhkes koidukumas,
päeval ja ka loojangul,
kui maailm varsti magab.
Ta on vaid üks neist paljudest,
kes meile ilu loovad
kevadises looduses
õiteilu taamal.
- Tarmo Selter -
2022
Oled Sa
Oled Sa kunagi vaadanud päikest,
silitanud looduse rohelust,
nautinud pilvedes välkuvat äikest,
merevee lainelist värelust?
Oled Sa vaikinud metsade vahel,
kuulanud lindude laulu,
märganud, kuidas on looduse tahe
peale jäänd' tormide kaudu?
Oled Sa hoidnud oma südame pesas
kõike, mis Sinule antud,
proovinud jagada kõigile seda,
mis hinges on Sinuni kantud?
Ole ja hoia, endaga kanna
kõike, mis Sinuga olnud,
ühe käega võta, teisega anna
kõike, mis Sinuni tulnud.
- Tarmo Selter -
2022
Püha Pätrik
Iirlastel täna põhjust tripsutada
iirlastel põhjust jalga väristada
toimub karneval uulitsal
tähtpäev ühel mehel kuuslal;
mattuvad linnad rohelusse
ja punapäiste kaunitaride haarmesse
härjapõlvlased kulda jagavad
nemad kingsepa tööst puhkavad;
ohhhh jahhh ... oleks meil selline pühak
siis rahvast täis lauluväljak
Pätrik ristiusku rahulikult levitanud
sellega au omale teeninud
Päikese paitavas pales
Päikese paitavas pales
Sa mõtled, kas jäämas on alles
talvine külmus ja jää,
mida silm veel igal pool näeb.
Päikese paitavas pales
Sa seisad ning naudid ja oled,
on rohelust paistmas küll vähe,
kuid kustumas on talve tahe.
Päikese paitavas pales
kevad see meieni tuleb,
luues veel kiiruga teed
läbi sulava lume veel.
- Tarmo Selter -
2022
KEVADISED KOPLID
Päike küliti mäel, taevas silmili järves. Kaks värvi - lahustund valguses: sinine voolamas rohelisse,
haljus imbumas sinasse.
Keskhommikul, kui karjalauda uksed avati ja kandilisse kiviraami ilmus kevade õrn niiske akvarell, läks lahti üks sõrgade, sabade, sarvede möll. Muu ja möö! Vabadus ja küllus!
Vanad väärikad lehmad - nemadki saand kõhu alla sada paari jalgu ja udar, raske taak, on äkki tühiasi kahele poole pallina pillutada. Uhtsuhkadi-kõpskingadi! Elagu hetke rõõm!
Valitsus valgeis kitleis, pannud kõrvale läikivad lüpsimasinad, puhkab.
Ka eakas r .....
Interiöörid
1.
Kuis pühib päikseräti kuldne kude
Nüüd noote musti pisaraid, ning häält
Ei ainust klahvistiku hammasrealt,
Kus sätendab tumm, valge naerupude.
Lamp – suure päikse väikene rivaal –
On ootel laual siidikleidi punas.
Ning seinal Mägi värvehõiskav maal:
Noor naine, kaetud silmil, hardus-lunas.
Siin tõuseb sohvapadjast, alles soojast,
Kui õietolmu naisejuukse lõhna,
On näha sammetpolstris väikse, kõhna
Käe aset: ühest heldest lilletoojast.
Kui verev marjakobar, viina uhkav,
Jäänd vaasi sinelusse nelgisari.
Ent nurkest hiilib hämaruse vari,
Pea .....
All õhtutaeva
All õhtutaeva õhetavat roosat,
Kus algand loodepäikse kiirtepild,
Kui poleks iial olnud ühtki proosat.
Ja aia kohal noorkuu kumer kild
Ju puistab põõsastesse kuldset karda;
All roheluses hõbevalge sild
Kuis kutsub kumardama üle parda;
Kus irispeenral lõhnast nõrkeb õis,
Sääl peidan kätel palge õndsusharda:
Kuis ilu ometi nii valus olla võis!