Sõnale rommi leiti 6 luuletust
Kodu
Isa annab rihma
väljas sajab vihma
jooksen ikka minema
öösel täitsa pimedas
Otsin pudelit otsin viina
mul ere tulevik täis vähe piina
sest alkoholi oskan juua ma ka
ei pea andma lapsele tappa
Isa palun ära löö
kodus ära teen kõik tööd
palun ära peksa ema
miks sa ära tapsid ennast
Ma ei suutnud kinni hoida lubadusest
näppisin teda ainult mugavusest
alles nüüd saan suust välja sõna
oli sel hetkel lihtsalt liiga kõva
(ref)
olen Rommi piim
täis on minu piir
kus on minu viin
ah siin, ah siin
olen Rommi piim
täis on minu piir
kus on minu viin
.....
Armastus
Olen Rommi, proovisin popsutada
olin nii putsis et proovsin enda õde ahistada
ema kuulis pealt ja astus uksest sisse
nägi pealt kuidas näppisin õe tisse
kaotasin ära oma elu armastuse
sest tekitasin talle bensiinimürgituse
ma tahtsin lihtsalt panna ta magama
aga nüüd kohtan põrgus ma paganat
kurat laske magada
- Rommi Piir
elu kortermajas
kusagil karjub laps ja haugub koer
keegi prõmmides suleb korteriukse
kostub irvakil aknast suvalise naer
kõrvas peksab rahutu südametukse.
unetult varahommikul veel lebad
ühtlaseks kogumikuks sulanud kisa
maailmas hullumeelses siin elad
kus allkorrusel naabriks purjakil isa.
trepikojas on nostalgiline mineviku lõhn
astmed kulunud ning seinal värv laiguline
öösiti hiilib siin surma siluett näljast kõhn
kel silmis pilk nõnda inimlikult kurvamaiguline.
tänagi öösel paistab tavapäraselt tähed ja kuu
kõik tunduks nagu olevat eilse sarnaselt sama
mis sest .....
spektaakel
mu valulävi lahtunud on ajas, mis mōttevurre tiirutamas peas
käin tundmatuse tamburiini kajas
kui siil kel okkad turris sügispeal
uus tund, uus päev, uus silmaside aval
uus uks ees kinni lahti prōmmib meelt
käes kaustik, pliiatsjupp nii madal
mu sōnad kōrgel mägikaljudel
ma ōhku vajan kōrgel taevalaval
ma lavastaja, monotükki teen
mu näidend suur, spektaakel mida vajan, et rahuldada saalitäit mu sees
puts.®
elukunst
elukunstnikute hoovid
havi käsul mida soovind
suve paksu tumma mekki
vahel vihma, piisad plekil
uneukse nähtut linki
prōmmib kinni lahti mindki
rooste riivab paljasvalu
kōike palju mida palund
kuhjund koormaks tahted-tahan
teadmatuse tandem aval
vanakaval peenelt muigab
ise ikka ennast huijad
ilmakaared kōik on sootud
taktikepil uudne ootus
enda tehtud viisijuppi
samme sätin, sätin tähti
vōōrdun harjumustest valla
elukunst käib üles - alla
puts.®