Sõnale rts leiti 434 luuletust
Üks hingeke rahus magab
Lillede-ja pärjakoorma all
üks hingeke magab,
see hing on nii noor ja nii puhas.
Kui ükskord need lilled
närtsivad seal,
siis hing tõuseb taevasse,
seda ma tean.
Inglid kõik ootavad pilvede peal,
et hingele uut elu
pakkuda seal
Taevalaotuses palju hingi on koos,
nii noori-,kui vanu,
laulab taevane inglite koor.
Siis, kui Sa veel olid.
Siis kui Sa veel olid,
ja särasid silmad, laulis suu ja naersid.
Mitte ainullt siis, kui veel olid.
Olid teel täis tahtmist,lootust ärevust
ja sügavsinist ootust,
et veel olla, kui vaid saad?!!
Oh tahtsid! Väga...
Ja mina kartsin mõelda,
.....
Sagedused ja detsibellid
Sagedused ja detsibellid
Raske vahel armastust vastu võtta,
mitte ei tahaks,
vaid et inimestel on endal haiget saamisest tekkinud müürid ette
ja see ei pruugi olla üldse seotud paarilisega
vaid eelnevate elude ja lapsepõlve traumadega
Mitte, et ei sooviks armastada
Aga vahel ei oska endast anda ja võtta vastu määramatu süvikuga armastust,
mis on loodud inimkonna toetuseks ja päästmiseks
Vahel ma ei usu lugusid
ja siis saab minust skeptik
Ma istun tööl kulm kortsus ja lülitun ratsionaalseks
lubamata südamel tantsukingi jalga panna
või iluuiske
Ometi ma ju väg .....
San Antonio lihapallid
Kusagil Mehhiko piirist
oli kaubaauto Texases
46 lihapalli pärast küpsemist
need paremad, kui poodides;
lõunanaaber saatis USAle
vürtsikat liha rekkas
hea kink diplomaatidele
mida migrandikriis lükkas;
politseile õhtul oli tööd
palju soolast peale mee
kui tacot ja liha sööd
siis ära end täis tee
Tädi Sofia jaanid
Tädil juured Võrtsjärve lähedal
Viljandimaal rannakaldal
kus peeti jaanituld
õhus udu ja taevas kuu nagu kuld;
külamehed kõik lakku täis
igaüks sauna läbi käis
ja kui Sofia kord minna
tulid mehed akna taha sinna;
külakuhi eksisteerib
kui naise keha meeli manipuleerib
meestel, kes kuningannat otsisid
nagu gigiolod seksida tahtsid;
nii Sofia väljudes sai nõelata
mesilaste asemel vorstiga tuulata
sõnajalaõis sai eoseid
igas suuruses seemneid;
vägistati niikaua kuni tuli eha
nagu päikesekreem katmas keha
tädi Sofial, kes ööd tahtis unustada
ja seda e .....
Lilleaias
Suvel elan lilleaias,
mesilased lille peale maiad.
Lillede keskel mul hea on olla,
mesilane vahel nõelab.
Lilli aiast ma ei murra,
kardan nende närtsimist ja surma.
Mesilane mett las korjab,
meekannud mesitarru kallab.
Sest ei muutu midagi,
lilled õitsevad edasi.
Suviti ma elangi lilleaias,
kus mesilased lille peale oi, kui maiad.
õitsemises
mul lase olla õitsemises
kuni aias helvetanud
pole sirel
mul alles hakkas pähe
ta ilu pillav ime
vipsi ajav õite lumm
hekk lillatavas vines
ta hele viiv tumm
kui otsas see
siis las tulla alles
tulikas jasmiin
nende õite kortsumise
talumise piin
laual jahtumata riim
16.06.2022
Sõima jah mind
Sõima jah mind ja ütle, et olen mõttetu
Ma olen lasknud inimestel enda peal tallata
Aga enam ma ei lase
Usaldus on nagu paberileht,
kui korra kortsutad, siis
sa ei triigi enam neid volte sirgeks
Need murdekohad jäävad sisse
On, kuidas on,
ma ei tea, kas vaikiv viha on parem,
kui räustav ja purustav viha,
aga samaga vastata ja riidlema ja karjuma hakata,
kelleks pead ennast?
Kui arvad, et ma pole piisavalt hea,
siis milleks mind üldse värbasid?
Inimesed ei oska tulla toime enda tunnetega
ja siis õrnahingelised peavad seda teiste prügi
taluma ja kannatama j .....
Võtan kaunilt suvelt muretuid päevi
Võtan kaunilt suvelt muretuid päevi,
suvel anda on neid kuhjaga.
Naudin suve ilu ja rändan ringi,
oma kaunil kodumaal.
Võtan kaasa rõõmsa meele,
sätin laulu huulile.
Pingutan veel seljakotti,
teen tuuri peale Eestimaal.
Seitse ööd ja seitse päeva,
otsin hingel lohutust.
Pesen end ma allikaveega,
metsaandidest saan kosutust.
Pehme sammal unetekiks,
öösirtsu vaikne viis.
Ei ole vaja rikkust, vara,
et tunda õndsust sedasi.
Suvi on nüüd meie päralt,
meie suve päraltki.
Suve embusesse tõtta,
tõtta täna sinagi!
tüdrukuna
need valged ööd
jälle magada ei lase
kortsub tekk ja ase
tuppa nõrgub tunde
kardinate vahelt
koiduvalus õnne ootust
rõõmust tulnud ei-tea-kust
akna taga öö et pole must
hing õitsmisele avatud
sa äkki joobud
kõigel omatahtsi tulla lased
et unuks uni sootuks
meel justkui vipsis peaga
temast kergelt loobus
Endas kahtlemine.
Ära vaata ega hinga mind
Sa näeksid mind iga kord nagu esimest korda
Kas mul on midagi viga, et
mind vargsi nii pikalt vaatad?
See tekitab küsimusi,
minus,
ja täiendab oskust endas kahelda.
Kui me ka internetis kirjutame miile,
jagame oma häälkõnesid ja häälitsusi,
ei tähenda see seda, et silmapilk
ei tähendaks rohkem
kui see paarikümne sekundiline heietus kell viis hommikul
kui mürtsuv baar on kinni pandud
ja seisad punases valguses
silmad maas
ja mõtled,
milleks kõik see?
Ära mine, palun jää,
aga kuhu ma jääksingi,
kas sinna tänavalampide kes .....
Mesine viski
Enne kui lõplikult hävinen ja olen
oma patud vastu võtnud,
lubanud ennast oma virtsavees lahustada,
tuleb teade, et sa oled pääsenud
Sa näed veel valgust
see oli vaid pimeduse nägemine,
et saaksid taas hinnata tõusva päikese võlu
teeme nüüd nii
et otsi oma mesine viski
ja teeme paar klaasi
et unustada korraks
mis on mu nimi
Karmaloom
Moone on toimunud,
olen ühest enda lapsepõlvetraumast üle saanud,
moone on toimunud,
see ei tähenda enam midagi,
nagu mina temalegi,
nii see peabki olema,
lähen oma teed,
sa ei pea enam kartma,
miks kunagi üldse kartsid?
Inimesed ja nende hirmud,
poevad peitu ka jäätiseauto eest,
kui kuulevad selle muusikat
Jooksevad siis, kui ei mõista,
või ei taha mõista
ning enamasti ongi see see,
keegi ei taha mõista,
ainult ennast tahavad erksa valguse käes näidata
Sa ei ole minu jaoks enam midagi muud,
kui tolm,
olid seda ka siis,
oled ka nüüd,
kaua ma ennast sinu .....
Suvi on käes
Sirelite õitseaeg saab läbi,
õunapuud löövad õitsele,
mesimummid läbisegi,
kaenlas kannud kollased.
Võililledest kollast vaipa
ei enam näha saa,
ja nendest punutud kaunis pärg
on ammu närtsinud ka.
Ei sineta ka metsaalus,
ülaseid ei näe,
kevad jätnud oma jälje,
ulatanud suvele on käe.
Suur suvi oma osa annab,
õitsele lööb uued pungad puul,
lilleada oma ilu kannab,
soojust südameisse toob.
oma õele
siis kui valgeid pilvi
läheb taevas
puudelt elu haljust
alla nõrgub
iga hetk on kuldne laegas
olemine saab juurde kõrgust
meel vastu võtma
tõrgub surma
inimese inetust
et ilu habrast hurma
neelab pimedus
*
üks oleks hing
kellega koos olla ajas
kallistaks kes su elu
aastaid see karje
taeva all kajand
ime et hing
üldse on elus
ärkab hommikul üles
tuleb päeva kaasa
hetki hoiab süles
mõnda neist ei haava
*
ka mina vananen mu arm
mind maha jätab sarm
ja hilinenud õitsemine
kuis olin arg
öid valgeid kartsid meeled
justnagu linnud parves .....
Oled puhas hing
Sa oled liiga südamlik ja liiga hea
Tunnen, kuidas mu olemus võib Sind hetkega lömastada
oma tumedate varjude pärast, mitte et ma tahaks
haiget teha või virutada
vaid see juhtub ... kogemata nagu elevant portselanipoes
või nagu tüdruk, kelle käes on tuletikud
ega pole kuulnud midagi tuleohutusest
Ma vabandan.
Ja mu silmad avanevad.
Ära näkku löö.
Tean, et ei tulnud siia võistlema ega võitlema.
Ma olen rahulik, aga kardan, et minu kaudu ootab Sind valu ja olen Sind alati tahtnud selle eest kaitsta nii palju kui võimalik.
See kõlab nii lõputult traagilise pis .....