Sõnale rutt leiti 216 luuletust
Mure päkapiku pärast
Kätte on jõudnud videvik,
kus küll oled päkapikk?
Kas on lumehanged need,
mis kinni katavad su teed?
Või on regi läinud uppi
ja kingikotid laiali teel?
Tõttaksin sul' ruttu appi,
aga kinni tuisanud on teed.
Aknalaual mitu sussi,
ammu heegeldsin need,
vahel läks küll asi vussi,
kuid see ei muutnud minu meelt.
Öö juba piilub akna taga,
taevas särab valge kuu,
Mina ikkagi ei maga,
sest süda mul muretseb päkspiku pärast.
Soe sügis
Soe sügis hellitavalt põski paitab,
lehti tasa puudelt alla aitab,
kutsub päiksepaistet esile
ja ei ole ise nõnda vesine.
Laseb pehmel tuulel tasa õõtsuda,
kuigi sügistuul on harjund lõõtsuma,
katab pilved õrna uduga,
et linnutee võiks kergelt sujuda.
Varsti sügisel on rutt,
tali tuleb nii, et taga valge jutt.
Pole siis sügisel aega venida
ta tõepoolest peab ära minema.
Sellest kurb on minu meel,
tahaksin sügises olla veel,
tunda ta hingesilitust
ja õrna südame puudutust.
Ootan tundi
Ootan lund
iga päev
terve tund
Päevast ühe tunni
võtan ma
valget lund oodata
Tunni järel
tund läeb ruttu
ootus lähemale saab
Kuuri all on vana saan
tundekeeli puudutab,
tuleb tund ja taas
libiseb vana saan
Kuigi päike on veel ere
ootan tundi,
mil võin öelda:
"Tere esimene lumi,
tere, tere"!
Jorupill Jonn
Jorupill Jonn see mossitas
ja hakkas ära minema.
Siis ta aga avastas,
et õues läks nii pimedaks.
Pimedust ju kartis tema,
tahtis olla soojas toas.
Ei osanud ta miskit teha,
hakkas nutma – istus maas.
Lapsed kuulsid kõva nuttu,
kurvaks muutus nende meel.
Jorupilli hüüdsid ruttu:
„Mängida ju saame veel!“
Jorupill Jonnil tuju hea,
lastega sai ta mängida!
Tantsisid nad väga palju,
hüppasid ja tegid nalju.
Jorupillil uued sõbrad –
enam ta ei jonni.
Naerab palju – lausa särab,
lastele teeb kalli.
Inspireerituna Heljo Männi „Jorupill jonnist .....
Testament
Elus tundma sain õisi ja okkaid,
sestap tuhk heitke roosipuu alla.
Ümberringi las kastehein lokkab
ja tee olgu tuultele valla.
Minu pärast ei ole teil nutta!
Kevadvihm peseb pisarad palgeilt.
Elu kiirelt on edasi ruttav,
te püsige kindlana jalgeil!
Andestage, kui tegin teil valu,
kui ei mõistnud elu helgemat poolt!
Vahel nähvatud sõnadel alust
ei olnud, aga nüüd tunnen hoolt.
Hingesopis las sügaval settib
Rõõm puhas me kooskäidud teest!
Tean, oli meil ilusaid hetki,
ma tänan teid, kallid, selle eest!
Rändaja
Rändaja
tühjas ja eluta kosmoses
ümber vaid tähtede vilked
surnuks külmunud liha
ja külmunud hing
skafandrile maalitud pilked
Möödujaid
pole- pole huvi miks
olen siin tühjusse paisatud
miks mina
just moondatud kivimiks
vaimu kandjana rändajaks raisatud
Ema nuttis
kõrva hingas- rända aasta või sajand
kodu leiad sa küllap mu laps
olin soovimatu
mu pere mind lihtsalt ei vajand
võttis pesast- skafandrisse surus- kosmosse lajatas paps
Nüüd rändangi
hulk igavaid tähti planeete
kuni ilmub üks sinakal kumal
näen ülalt
kuis mehed ja naised ja lapsed .....
Sügismuusika
Hiiliv sügisenukrus
mus tiksub kui metronoom,
ta kulunud pendel
vaikust laiali laotab.
Tuulelaul pilvekukrust
ergult lippab kui metsloom,
viimsed lehed kui ended
raagund okstesse laotab.
Külmast lõdisev tohu
tuulepesisse voolab,
vihur pillutab oksi,
luigehüüdeis on rutt.
Katab nõlvad ja lohud
harmjas tühjusestoola,
rähni asemel toksib
vihma lõputu nutt.
Kohviku lummuses
Langesin täna kauni muusika rüppe,
toolilt tõusta kuradima raske.
Minemise rutt kadus korraga,
kuigi kellapealt pidin tõttama.
Ohvriks tõin kauni muusika,
mis pani hetke nautima,
kaugetest aegadest mõtisklema,
hinge rõõmustama ja pillima.
Kauaks jäin kohvikusse istuma,
ajataju kadus koos kauni muusika ja kohviga.
Kuid ma ei hakanud tõttama,
hingel nii hea oli korraga.
Peaks ka motika load tegema
"VÕNN -VÕNN"
kihutab väike kõnn
mille nimi on motikas
rõõmus igasugune tatikas;
kes sellega kiirem, kui auto või rekka
jõuab igaühe ette ja sekka
ei pea jörjekorras passima
kui nii väike ja nii väle olema;
peaks ka load ära tegema
siis ei pea kellegiga arvestama
mill teel tööle Tallinna
kuhu saab ruttu sinna
Maohammustus
Kuulsin venda virutamas rusikaga
oma toas vastu lauda
atmosfäär tugevneb karjumisega
armuvalust tal vaja laulda;
ta kasutas Tinderit
ja sa naiselt hammustada
kellega suhtes teispool mandrit
nüüd saab südant taas valutada;
kuna armastuses ka naised pole ausad
selgus, et see match juba omas kaaslast
kellega tunded veljel olid ehtsad
nüüd ta pühib silmi pisarast;
30 ühtivust see kuu, aga keegi ei suhtle
kui mõni vastab, siis ruttu ka ära kaob
ärgu veli pikalt mõtle
kuidas portaal pettumust haob;
Tinder jne säärane on issanda loomaaiast kirjum
kus meeste .....
Takso teab paremini
Aastaläbi, eriti suvel
kõige hullem siis liiklus
jalakäia laip vedeleb tee pervel
sest takso ruttu liikus;
zebral ilma teed andmata
pedaal põhjas on ju teadus
jääb liiklejale mõistmata
misasi on liiklusseadus:
meetrid ja sekundid jooksevad
transportida rahvast on missioon
samal ajal kliendid loevad
palju lapsi alla jäänud on;
kui ärimaailmas tähtis kiirendus
nii allajääjate elud saavad loetud
see teenindaja nahaalsus
ja eesklaas on verega kaetud;
ei loe punane tuli
ja teised linna peal
mis rataste alt tuli
küll jõhker pilt seal;
sest takso teab par .....
Pilved kimbutavad päikest
Täna pilved kimbutavad päikest,
ähvardavad välja tuua äikest,
kurjakuulutavalt kogunevad kokku,
täna ei mõtlegi minna lahku.
Päike pressib pilvest läbi kiire,
kuid pilv ta ruttu hajutab,
välgunool on sähvatamas kiire,
pilvist vihma välja pigistab.
Pilved mustad-sünged,
taevas võtnud maad,
kõik nad päikse ümber,
pole vikerkaart.
Äike paugutab ja sähvib kogu maal,
ärevusest lõhki läheb taevakaar
vihma ladistab, ei otsa ega äärt,
ons' see ilmaelu tõesti seda väärt?
Suvevaheaeg
Sirelite õitseaeg sai läbi,
ja koolipõli otsa sai,
ka kevadväsimust ei tunne enam,
kõik on kenamatest-kenam.
Nüüd koolikell jääb koolimajja tuttu,
kõik kooliuksed keeratakse lukku,
koolipere tõttama peab ruttu,
suvevaheaeg ju kutsub, siin pole pikka juttu.
Suvel on nii ilus olla,
väsinud pea saab puhata,
välja lasta pinged ihust,
rannaliival lesida.
Saab merelaineis hullata,
merekarbi kohinat nautida,
kõrkjatest hundinuiasid korjata,
tunda end täiesti vabana.
Reisida võiks natukene,
olla kodust kaugemal,
et saaks tunda veidikene,
koduigatsust hinge p .....
Õpsi lemmik
Jäin laua all onamisega vahele
õps pilgutas silma ja ütles:
"Võta aega peale tunde meile kahele"
ja pole aimu enne, mis ta mõtles;
päev läkski ruttu mööda
ning sisse mu kaunitar siis astus
neelasin alla ta sööda
kui jalad harki maha istus;
pole ei pesu jalas
ega rinnahoidjat ees
"oled olnud ulakas poiss", ta sõnas
sest uudishimust ma noor mees;
bioloogia on mu lemmiktund
õps end mu lauale pikali ajas
näen nagu und
kuidas mind ta nii vajas;
üles ja alla
maha ja taha
laseme oma tunded valla
noorema mehega see pole paha;
1 juuni pol .....
Armastuserongis pole ajal kiire
Unenäo puudutusest
äratasid mind üles.
Oma ajatu hinge väega,
puudutades mind,
armastava käega!
Kas kuuled? Ma armastan sind
Tões ja usu Jõuga
Jumalikkuse sillal.
Kõik see juhtub täna, mitte, millal?
Tõin su siia vaatama öötähtede sära,
Et olla sinuga eemal
Seal kus pole kära.
Ma puudutasin sind
Et ära segada meeled
Ja üheskoos põimida keeled
Et üheskoos teha asju
Siin ja sealpoole piire
Ajal ei ole meie jaoks enam kiire.
Sest igavese armastuse rongis peatub
Alati ruttav aeg, mis üritab sind
Emotsioonide tulva matta,
Halli ürpi katta
ja armastuse e .....
Veel on aega, tule tulbiaeda!
Veel on aega tulbiaeda minna,
kaunis Kirna mõisa kutsub täna sinna.
Vaatama, nautima tulpide ilu,
päikesesäras ja puude vilus.
Kirna mõisa pargis vohab tulbimeri
ja kirevad on tulbiõitest mosaiikide read.
See kõik on kui üks lummav lillevõlumaa,
lillelõhn uimastsvalt magus,
paneb ringi käima pea.
Nii suur on lilleaia võlu,
seal tõeline muinasmaa!
Ja kaunite tulpide sekka,
äragi võid eksida sa.
Tule sinagi ruttu
ja osa sest võlumaast saa!
Tulpe saad võtta kaasa
ja kinkida sõbrale ka!