Sõnale rõõmud leiti 125 luuletust
Emadepäeva rõõmud
Järjest rõõme lähemale tuleb
emadele südame
Järjest puudel tärkavad kõik lehed
linnukene oksal siristab
Järjest lillenupud avanevad
õisi imelisi ilm on täis
Järjest emadepäev hingele tuleb
ema süda rahu tunda võib
Järjest armastus poeb sügavale sisse
mu emakene kullapai
Järjest kallimaks on saanud mulle
emadepäev- õiteilus mai
Sõbrapäeva rõõmud
Sõbrapäev
toob ilusa ilma,
toob rõõmsa meele ja särava silma,
toob kokku kõik sõbrad,
kes siin või kaugemal,
toob soojust südameisse ja rõõmu,
toob mõistmist ja armastust juurde
ja kannab nad hingeellu suurde.
Ilusat sõbrapäeva
ja lustlikku meelt,
et päike jääks särama
ükskõik mis tahes Su teel.
VÄIKESED RÕÕMUD
On alles ainult väiksed rõõmud:
rõõm päikesega hommikust,
rõõm päevast ühest valutust,
rõõm ööst,mis sest, et unetust.
On alles ainult väiksed rõõmud:
rõõm lastest,armunuist,
rõõm lastelaste tulekust,
rõõm elust,mis sest, et tundmatust.
On alles ainult väiksed rõõmud:
rõõm ikka kestvast olekust,
rõõm väiksemastki õhusõõmust,
rõõm igavikku minekust.
Talv
Talvega tuleb kõike jagada-,
külma, tuisku, libedat.
Talvel on palju ilusat,
pehmet lund, rõõmu säravat.
Veel lumehanged kõrguvad,
kelgusõidud on vingemad,
lumememmed sirguvad,
jääpurikad räästa all helgivad.
Talvega tuleb kõike jagada,
tal on mida pakkuda.
Talvel on rõõme kuhjaga,
silmailu otsata.
Päkapikud, oi päkapikud!
Päkapikud võtnud pausi,
liugu lasta kõrgel mäel.
Ärkavad nad ammu enne teisi,
rõõmuderohke on päkapikkude päev.
Öötundidel liiguvad nad ringi,
siis, kui sina neid ei näe.
Ei koputust aknale mingit,
aknalaual vaid üllatusi näed.
Päkapikud teavad sinust kõike,
kas oled halba teinud või head.
Kas oled terve aasta abivalmis olnud
või äraütlevalt raputanud pead.
Jõuluajal pökapikud poevad hinge,
tunda annavad end seal
Päkapikkudesse usuvad emad, isad
ja armsad lapsukesed head.
Jõulude ootel
Kuusepuu, kuusepuu,
nüüd laulab iga lapse suu.
Rõõm on olla kuusepuul,
särab silm ja särab puu.
Kuuse all on kingitused,
aknalaual üllatused,
ahjusuus on piparkoogid,
pannil särisevad verivorstid.
Jõulud tulevad siia- sinna,
rõõm neil varem vastu minna.
Jõulud on kinkimise ja lootuse aeg,
jagamisrõõmu tulvil on iga päev.
Talv
Talv on mõnus.
talv on lõbus,
talv on ülepeakaela
valges lumevõlus.
Talvel on külma, pakasepoisse,
talvel on kauneid jääkristalle,
talvel on taevatähed valged,
talvel on jõulude tulek kindel.
Talv on lõbus,
talv on mõnus,
talv on küünlasäras õdus,
talv on ülepeakaela
valges lumevõlus.
Ilus sügis kestab veel
Päike lõõmab taeva all,
mul on kaelas kirju sall,
sügis kuldseid lehti pillub,
vihmapilv tasa edasi liigub.
Sügis veel trilli ja tralli on täis,
lehesadu tuules lõputu näib,
esimene lumi läks kaduma ruttu,
siil poeb lehekuhja alla tuttu.
Vaiksemaks on jäänud värin rinna sees,
aga jõuluootust täis on meel,
sügis südames kestab veel,
ta minu tunnetel ja südamel.
Soe suvehommik
Suvi on täies hiilguses,
pärnad kummardavad maani,
hommik piilub õhukese udu seest,
tasa sulisevad kraaviveed.
Pilved kui valged vatitupsud taevas,
õhk päikeses virvendab,
avanevad kullerkuppude nupud,
kaunid liblikad lilleõisi valivad.
Soe suvehommik peale hakkab
ikka linnulauluga,
kurb meeleolu lakkab,
suurest suvest rõõmu peab olema.
Iga päev on eriline ja kordumatu
Õhk on vihmane ja soe,
ilus linnulaul põue poeb,
igal puulehel vihmapiisk helgib,
kaunilt valendavad valged nelgid.
Vihmauss mullas vingerdab,
mullamutt mulda kobestsb,
taevakaarel vikerkaar virvendab,
õrnas õhus liblikas laperdab.
Pardiperee koduõuel paterdab,
korstnasuul kurepere laksutab,
katuseräästas pääsukene vidistab
vidiit, vidiit, näen sind siit!
Suve kaunis päev on see,
mis rõõmuga täidab südame.
Iga päev on eriline ja kordumatu,
võtan ikka rõõmuga vastu.
Iga päev nüüd päikses särab
Iga päev nüüd päikses särab,
kaunis suvi seda lubab,
rõõmu, lusti kuhjaga,
puhkust kõige täiega.
Suvel armastust on palju,
jagub iga südame,
nagu lilleõiel mettki,
sumiseb mesimummike.
Suvi tuleb, nüüd ja kohe,
valmis pane tuulelohe,
lennuta sinitaevasse,
rahu soovi südamest!
Vares
Mis see vares postil kraaksub
ja veel linnas, oh sa arm!
Valinud ta posti madala,
et linnarahvas kuuleks teda,
mida on tal ütelda.
Mida on tal ütelda...
pole niisama mõtet kraaksuda.
Julge vares, mõtlen nii,
möödujaid ei kardagi.
Mina ainult seisma jään
ja kuulatama...
Kurblik on see varese hääl,
ja ilu pole ka.
Kahju, et ei mõista lindude keelt...
Aga võib-olla ongi see hea,
muidu liialt vaevatud
saaks niigi murest murtud pea.
Täna on veel aega võita
Täna on veel aega võita
suusa- uisurajal sõita
lumekindlust ehitada
lumesõda pidada
Talve on veel vähe jäänud
nutavad jääpurikad
taevas lumelobjakaid pillub
pilvekotist viimseid lumehelbeid saputab
Võta mäletada talve
hoia sabast kinni veel
seniks kuni maa on valge
püsib rõõm sügaval südames
Pole kiiret kuhugi
Näib, et talvel pole kiiret
ei hakka kuhugi-poole liikuma,
maha viskab lumekirmet,
olgugi, et selgroog hakkab murduma.
Ükski kuu ei minna taha
õigeaegselt minema,
ikka tuleb neil oma väge
tunda anda, näidata.
Igast aastaajast jupikene
mällu sööbib, üllatab, mäletab.
Ilus kevad tuleb peagi...
Oi, kuis süda kripeldab.