Sõnale sõda leiti 197 luuletust
Sõda minus eneses
Iga nädal, päev, tund, minut-
ma pean võitlust iseendaga.
Annan endast küll parima,
Kuid ikka kaotan neid lahinguid.
Mu peas käib sõda, mida keegi teine ei näe.
Justkui sõda iseendaga, aga vaenlasteks on hoopis- hirm.
Hirm ebaõnnestuda, olla hukka mõistetud, läbipõleda.
Liiga tihti selles nähtamatus võitluses, võidab hirm.
Hirm, et ma ei saa hakkama, muudab mu keha võimetuks, halvatuks.
Hirm ei luba mul proovida.
Ja pärast kaotatud lahingut tuleb-
Süütunne ja kahetsus.
Et ma ei proovinud, et ei kasutanud aega targasti.
Ma olen selles sõjas juba haavata .....
Süda tunneb valu
Ähvardav on taevas
Ähvardav on Maa
Ähvardav on meri
Ja sünged on nad ka.
Õudus lasub rinnal
Hing valus on
Mõtled selle peale
Sõda käimas on.
Süda on nii tundlik
Nii tundlik minagi
Südametuksed põues
Neid kuulda valjusti.
Südames hääl ja valu
Nad on alati
Südames hääl ja valu
Nad viimsetunnini.
Valus sõna-Sõda
Müristab taevas ja oigab maa,
südames valu ei taha taltuda.
Põlevad metsad ja tunded mu sees,
koletu sõda risti teepeal on ees.
Üle ja ümber sõjast ei saa,
elusid kui vikatiga niidab ta.
Sõda, see tõesti kole sõna on,
kuid mis seal salata-ta tõeliselt olemas on.
Sõda
Sõda ei küsi vanust,
sugu ega midagi muud,
sõda vaid elatub valust,
järgi tast jäämas on luud.
Sõjast ei rahu saa iial
ükski hing, kes vaatab ja näeb,
mida põhjustab ego ja viha,
kuidas langevad elutult käed.
Sõda on sulgemas silmi
isadel, emadel, lastel,
nii palju on kadunud hingi,
rahu neil saada nüüd laske.
Vaadates taevaseid tähti
öises pimeduses tunnete najal,
ehk on hinged pidamas vahti
nende üle, keda armastamas.
- Tarmo Selter -
2022
Sõda on äri
Afganistan pole mingi erand
ka seal relvarahad läbi jooksid
USA ja Euroopa demokraatiat lubanud
venemaa Hiina ja Pakistan Talibani toitsid;
käis võidurelvastumine
arengu ja vere arvelt
järgmises võimus nüüd on ümbervahetumine
mida ÜRO vaatab abitult tv - ekraanilt;
isegi sajandi eest oli sõda autentsem
sest siis päriselt üksteist vihati
tänapäeal vaen on nahaalsem
sest teiste elusid raha eest ära visati;
ei tea, kas midagi sellest muutub
visake peotäit mulda haudadele
lootus 3. maailmas ära kustub
peale Afganistani ka teistele riikidele
Kogu ta süda
Kõik konfliktid mida kogenud, enda ootsustest ja lootustest tekitatud,
mekin valu, jälgin kuhu kannab ta mu arusaamu kui elu-keeris saabub,
võitlematta, näen kuidas kõik laabub, iga tunne mis mul oli,
viimaks taandus, iga hingetõmme mille võtsin, must rahus lahkus,
voolates mööda jõge aina allapoole, enam pole mul füüsilises reaalsuses kahtlust,
vahest on siin jõe voolus külm, külmutab mu hinge, paksendab naha,
kuid ükskõik kui kaugele mind see jõe vool ka ei kanna,
Ei näe ma kunagi lõppemas seda rada, näen kuud puude ladvas,
kui mina talle-tema mulle otsa vaatas, .....
Süda mu rinnus
Süda mu rinnus kui külmunud lill
sõdadest räsitud väsinud maailm,
ühiskonna identsed sammud
on meid hävitanud juba ammu.
Tume ja kartustäratav öö
su siit ringist välja lööb.
Jalgeall olev kivine maapind
näitab, et siiski, sul on veel hing.
Sa end kaitse, tee, mis vaja,
sest meie inimhingedena
alustasime seda sõda inimkonna
ja Maa vahel.
Kas sõda ongi ainuke lahendus?
Ei suuda enam ära otsustada,
kas tuleb vihma või tuleb lund.
Jääks magama, aga mul pole ju und,
sest varsti tulebki juba see tund,
mil pean kodust lahkuma
ning oma riigi pärast välja astuma.
Kas sõda ongi ainuke lahendus?
Kas sellele pole siiski asendust,
meil pole ju vaja, seda masendust.
Me vist pole varasemast õppinud,
kui teame, kuidas need sõjad on lõppenud.
Samamoodi nagu päästame ka saadame,
kuid kahujuks sõjad ei võida me mitte keegi.
Charles Bukowski "How Is Your Heart?" (Kuidas su süda on?)
Minu halvimatel aegadel,
pargipinkidel,
vanglates
või koos hooradega elades
Mul oli see alati kindel
rahulolu -
Ma ei kutsuks seda
õnneks -
See oli rohkem sisemine tasakaal,
mis leppis sellega, mis iganes juhtus,
ja see aitas
tehastes
ja kui suhted
läksid tüdrukutega valesti
See aitas läbi sõdade ja pohmellide,
tagatänavate kakluste,
haiglate
Odavas toas ärgata,
kummalises linnas ja
tõmmata vari üles -
see oli kõige hullumeelsemat liiki
rahulolu
Ja kõndida üle põranda
vana kummuti juurde,
millel pragunenud peegel -
näha ennast, inetu,
irvitades se .....
Antropofaagide puhang
Nad tulevad sulle järele
parem nüüd jookse elu eest
kihvad uhuvad verele
igas eas naist ja meest;
ei aita iialgi ussirohi
ega ka tavaline püssirohi
need monstrumid on väledad
kõrgele hüppavad ja katustel ronivad;
bioloogiline relv on inimese keha
oled nendega võrreldes null
sõduriteks eksperimenteeritavaid teha
on unistanud iga hull;
rebivad su perel väja konte
liha, verd ja soolikad ihuvad
miski ei peata neid tonte
enda rebestamist ohvrid vaatavad;
sinu ja ohvrite kisa
on meloodia nende kõrvadele
nälg on nii visa
ja ei saa parata ohvrite mõrvadele;
.....
Pilves hooned täna
Kõrgel taevas on pühitsus
linn nagu viirukisuitsus
mis paiskab tuld ja tossu
tehakse palju sossu;
nagu maa teeks tobi
pikad hooned täis lobi
nagu kaks sigarit on need
tehke konist puhtaks teed;
ülikonnas tööline aknast kaeb
linnukesi liginemas ta näeb
nendeks metallist vurisevad
mõtleb: "Hmm, kuidagi liiga ligidale tulevad";
mil käib veel üks kõmakas
võtke iga paugu peale kärakas
nii pilves on tornides kõik
kostab Allahi naeruhõik;
sest USA'le ta poisid
pakkuda tervitusi võisid
parim reis iial suurriiki
viies naftasõjas kaotadud elud viiki .....
Esirinde kaevikust välja
Minevik elab veel praegu
mis meid veel eraldab
pole paremaid aegu
kui tinast sülem lendab;
ning ida - euroopas lõhkeb
tünn taaskord
turteltuvi lendamas kõhkleb
kui tõuseb kuradite hord;
kas sa näed teispool maad tara
tähelepanu vaja suunata
ära palju kära
sest on aeg rünnata;
Refr:
ja meie esirinde kaevikust välja
me lähme, me lähme
ja meie esirinde kaevikust välja
me lähme, me lähme, me lähme;
pole vahet, mis su poole lendab
sa sõdid alati
ratsamees kõigiga siin kondab
jälle verd väljakul valati;
iga päev ja ilm
kaks riiki omavahel kakleb
.....
Mudahüpik
Udu maas ja taevas hall
see sümboliseerib teadmatust
on ületamatu vall
see, mis vajab vallutamist;
ja nüüd, kui oli vaikus
oled eksinud laibameres
teispool rinnet jälle paukus
tunned ohtu hinges ja keres;
mudahüpik on see
kes porisel maas liigub
surm sinust välja ei tee
ta ohvrite kohal kiigub;
viimane sekund, viimane hetk
enne, kui killud elu võtavad
pääseda ära pole retk
ja vaenlased oma pealetungi alustavad;
iga tuli ja tinarahe
teine pool trumme taob
tulla eikuhugile polnud su tahe
ajataju ja su vaim kaob;
pole hullemat ilmas
kui lõksus siin pommi .....
Tinast sülem
Ei möödunud 104. aastapäev pidulikult
mis Eestile sümboolselt pähe jäi
ja nüüd üle 6 kuu hukatlikult
möödunud ja aeg tagasi ei käi;
tinast sülem kasvab ja liigub
nagu ronkade parved viimsepäeval
mis sajab või maal ja merel kiigub
on mõõgaga ratsamehel karneval;
Kasakate maal, mida susib vikatimees
olles külgepidi hukatusega
kõik, mis on sülemi ees
ühineb peatamatu kurjusega;
kuidas sa surra tahad?
tuli, kuulid, kahur, külm või nälg
vedelevad alla jäänud kehad
see on korduva ajaloo jälg;
pealike sõnad Brüsselist
nende teod koletise sisse ei .....
Katri Raik
Sul olla ilu pole
sest mida räägid, on kole
sinusugune on reeturlik mutt
keda ihaldab kremlimeelne kutt;
oled musternäide sotsidest
kes eeldab kõike venelastest
sa nilbitsed idanaabriga
mil ei mõtle enda peaga;
T - 34 koht avalikus pole
ja sul siin ulguda ei ole
ei saa targemaks su kommentaarist
on kõrini sinusugusest meerist;
sa tead küll, Raik
oled lipul kui punane laik
Eestis selline olla vaevalt võid
kao tagasi Venemaale, vana nõid
Ostlemise sitahäda
Unustage see, et teil täpne raha
juhul, kui sula kasutate
sest sõjaga meil asi paha
kauba hind kallim, kui arvasite;
igalpool tegelikult mitukümmend
senti või rohkem kallimat hinda
kui silt presenteerib end
ja see käib rämedalt pinda;
olen pidanud tagasi koju minema
et eurosi juurde tuua
ei viitsinud uuesti jalgsi tulema
selleks, et kodus piima juua;
kliendi tähelepanek on see
mis paneb töötajatel silte vahetama
muidu nad ise välja ei tee
et kõik rahakotti pigistama;
ei tea, kui kaua aega võtab
harjuda sellise nuhtlusega
kuni sõjamasin edasi tõttab
ei v .....
Kestavärin (shell shock)
Mil veel enda nime mäletad
ning mis on su eelmine elu
siis minevikku lootusetult matad
kogemused on sinust vorminud lelu;
sa istud ja vaatad aknast välja
ning ehmatad, kui käib pauk
mõni tüütu heli ei tee ka nalja
ohvri meel on nii rauk;
kunagi avamaastikul jahiti
kõiki kes näitavad hambaid
ja kui ohvreid leiti
õhati neid nagu lambaid;
üle kaeviku vaenlased meelitavad
lootus lubab igasugust
aga su kamraadid kõik surevad
ning sa näed valgust;
ei saa loota tehnika kaitsele
kui napib jõudu ja mõistust
jäävad lihtrahvas ja sõdurid saatusele
lootma sell .....
