Sõnale sõda leiti 246 luuletust
Sõda ja rahu
On sõda läbi
saabunud on rahu
kuid küsin kas ehk iial
on see üldse võimalik
et kaotajate leer
saab mingi
saab võitjate käest milgi
rahu
Saab siis ehk
võitja tohtinud on kõik
saab siis ehk
võitja võinud on
ja võtnud on ka kõik
kuid siiski ära endasse ei mahu
saab siis ehk
võitja paariaks pööranud
kui võitja hinge igavene rahu
no mitte enam kuidagi ei mahu
siis võitja pööranud
on võidud kaotusteks
Sõda peab ära minema
Sõda peab ära minema,
sest jõulud hakkavad tulema.
Jõulud on püha-ja rahu aeg,
kuhu ei mahu valu ja vaen.
Valgusküllane aeg las tulla,
jõulud tulevad kõigil' külla.
Sõda, mis kõikjal tee peal ees,
kõrge lumevalli taha jäägu see.
Jõulud hakkavad tulema,
kuskilt otsast peab rahugi saabuma.
Juba ette peab jõulusid paluma,
et ei tuleks suure valuga.
Et nad ei tuleks valuga,
vaid saabuksid õnnesäraga.
Sestap Sõda peab ära minema,
tuhatnelja pagema
ja mitte iialgi tagasi tulema.
Sõda
Kusagil lendamas kuulid,
raketid on tabamas maju,
on lapsed, kes emadelt kuulsid,
et isad ei jõuagi koju.
Ses´ sõjas on pisaraist mered,
langenuist ääristud´ rajad,
lagunend´ paljudki pered
sel´ mürskudest põimitud ajal.
Lapsed, kes öösel ei maga,
ei päevalgi uinuda saa,
nad ette ei tea, millal vaja
hüvasti jätta on taas.
Nad lahkuvad perede juurest,
olles kindlad, et kohtuvad taas,
tulles tagasi sõjast nii suurest
selles elus või hingede maal.
- Tarmo Selter -
2022
Sõda minus eneses
Iga nädal, päev, tund, minut-
ma pean võitlust iseendaga.
Annan endast küll parima,
Kuid ikka kaotan neid lahinguid.
Mu peas käib sõda, mida keegi teine ei näe.
Justkui sõda iseendaga, aga vaenlasteks on hoopis- hirm.
Hirm ebaõnnestuda, olla hukka mõistetud, läbipõleda.
Liiga tihti selles nähtamatus võitluses, võidab hirm.
Hirm, et ma ei saa hakkama, muudab mu keha võimetuks, halvatuks.
Hirm ei luba mul proovida.
Ja pärast kaotatud lahingut tuleb-
Süütunne ja kahetsus.
Et ma ei proovinud, et ei kasutanud aega targasti.
Ma olen selles sõjas juba haavata .....
Süda tunneb valu
Ähvardav on taevas
Ähvardav on Maa
Ähvardav on meri
Ja sünged on nad ka.
Õudus lasub rinnal
Hing valus on
Mõtled selle peale
Sõda käimas on.
Süda on nii tundlik
Nii tundlik minagi
Südametuksed põues
Neid kuulda valjusti.
Südames hääl ja valu
Nad on alati
Südames hääl ja valu
Nad viimsetunnini.
Valus sõna-Sõda
Müristab taevas ja oigab maa,
südames valu ei taha taltuda.
Põlevad metsad ja tunded mu sees,
koletu sõda risti teepeal on ees.
Üle ja ümber sõjast ei saa,
elusid kui vikatiga niidab ta.
Sõda, see tõesti kole sõna on,
kuid mis seal salata-ta tõeliselt olemas on.
Sõda
Sõda ei küsi vanust,
sugu ega midagi muud,
sõda vaid elatub valust,
järgi tast jäämas on luud.
Sõjast ei rahu saa iial
ükski hing, kes vaatab ja näeb,
mida põhjustab ego ja viha,
kuidas langevad elutult käed.
Sõda on sulgemas silmi
isadel, emadel, lastel,
nii palju on kadunud hingi,
rahu neil saada nüüd laske.
Vaadates taevaseid tähti
öises pimeduses tunnete najal,
ehk on hinged pidamas vahti
nende üle, keda armastamas.
- Tarmo Selter -
2022
Sõda on äri
Afganistan pole mingi erand
ka seal relvarahad läbi jooksid
USA ja Euroopa demokraatiat lubanud
venemaa Hiina ja Pakistan Talibani toitsid;
käis võidurelvastumine
arengu ja vere arvelt
järgmises võimus nüüd on ümbervahetumine
mida ÜRO vaatab abitult tv - ekraanilt;
isegi sajandi eest oli sõda autentsem
sest siis päriselt üksteist vihati
tänapäeal vaen on nahaalsem
sest teiste elusid raha eest ära visati;
ei tea, kas midagi sellest muutub
visake peotäit mulda haudadele
lootus 3. maailmas ära kustub
peale Afganistani ka teistele riikidele
Kogu ta süda
Kõik konfliktid mida kogenud, enda ootsustest ja lootustest tekitatud,
mekin valu, jälgin kuhu kannab ta mu arusaamu kui elu-keeris saabub,
võitlematta, näen kuidas kõik laabub, iga tunne mis mul oli,
viimaks taandus, iga hingetõmme mille võtsin, must rahus lahkus,
voolates mööda jõge aina allapoole, enam pole mul füüsilises reaalsuses kahtlust,
vahest on siin jõe voolus külm, külmutab mu hinge, paksendab naha,
kuid ükskõik kui kaugele mind see jõe vool ka ei kanna,
Ei näe ma kunagi lõppemas seda rada, näen kuud puude ladvas,
kui mina talle-tema mulle otsa vaatas, .....
Süda mu rinnus
Süda mu rinnus kui külmunud lill
sõdadest räsitud väsinud maailm,
ühiskonna identsed sammud
on meid hävitanud juba ammu.
Tume ja kartustäratav öö
su siit ringist välja lööb.
Jalgeall olev kivine maapind
näitab, et siiski, sul on veel hing.
Sa end kaitse, tee, mis vaja,
sest meie inimhingedena
alustasime seda sõda inimkonna
ja Maa vahel.
Kas sõda ongi ainuke lahendus?
Ei suuda enam ära otsustada,
kas tuleb vihma või tuleb lund.
Jääks magama, aga mul pole ju und,
sest varsti tulebki juba see tund,
mil pean kodust lahkuma
ning oma riigi pärast välja astuma.
Kas sõda ongi ainuke lahendus?
Kas sellele pole siiski asendust,
meil pole ju vaja, seda masendust.
Me vist pole varasemast õppinud,
kui teame, kuidas need sõjad on lõppenud.
Samamoodi nagu päästame ka saadame,
kuid kahujuks sõjad ei võida me mitte keegi.
Charles Bukowski "How Is Your Heart?" (Kuidas su süda on?)
Minu halvimatel aegadel,
pargipinkidel,
vanglates
või koos hooradega elades
Mul oli see alati kindel
rahulolu -
Ma ei kutsuks seda
õnneks -
See oli rohkem sisemine tasakaal,
mis leppis sellega, mis iganes juhtus,
ja see aitas
tehastes
ja kui suhted
läksid tüdrukutega valesti
See aitas läbi sõdade ja pohmellide,
tagatänavate kakluste,
haiglate
Odavas toas ärgata,
kummalises linnas ja
tõmmata vari üles -
see oli kõige hullumeelsemat liiki
rahulolu
Ja kõndida üle põranda
vana kummuti juurde,
millel pragunenud peegel -
näha ennast, inetu,
irvitades se .....
Otsustamise päev
Kiskja instinkt on igal elaval
seda ei loeta kihvade pealt
neilt, kes seisavad kahel jalal
meeltest kurja tuleb sealt;
pole enam lihaste pingutamine
merel, õhus, maal surm õitseb
ühel ajal murdub ootamine
tung kõike õhata immitseb;
kahel suurriigi võim koondub kaardil
ühte kohta, mille vaim süütu
ootamatusi on igal sordil
tuumaenergia teemas kinnipüütu;
kasakas pigem end tina alla matab
kui peaks lõppema naabri vaev
kas seenekujuline pilv maad katab
see on otsustamise päev;
piisab ainult ühest nupuvajutusest
metallist kuju pesast väljub
pole enam pääs .....
Süütuse spekter
Terastormi keskel haigutav silm
on see, kus taevas veel sinine
ümber on halb ilm
ja homne päev on ei tea milline;
Bahmutit ümbritseb süütuse spekter
ehk viimane elu asula piiri sees
hakklihamasinal on iga meeter
mis tahab süüa puhtust oma ees;
on keiser oma enda liigas
idanaaber troonil viskab noolt
WAGNERi võit hiilgas
ülejäänut linna kannab saatus hoolt;
keisri kuradid lehvitavad lippu
nagu Berliin jälle oleks langenud
see tähendab rindes lõppu
mille eest põlisrahvas võidelnud;
surma puudutuse lõpmatus
see tõmbab kodud koomale
iga elava verine mat .....
Klounaad
Ööistung ja kõik see muu
sõjaajal selle mõte alaneb
ei ütle tarka midagi sealt ühegi suu
iga aastaga aina hullemaks läheb;
muretsetakse LGBT pärast
mil minu meel on majanduses
kooselu arutelus on mispärast?
maksukoormustega ju rahvas raskuses!;
vaieldi, halvustati ja üle räägiti
pole üllatav, kõigil mõõgad teravad
täisealiste vahel 30 tundi mängiti
raske just, kui troonil istuvad oravad;
mis diil on muudkui lugeda
oppositsioon või koalitsioon
praegu tahaks peitu pugeda
sest olukorraga on pask riigi visioon;
mõni õlut isegi jõi...
konsumeerisin .....
Pragunemas
Oleks vanapagan päris
ma pöörduks, et saada soove
sest maksude tõstmine mind näris
suurem kurjus tahtis võtta vereproove;
selleks reformierakond uute kuludega
tahaks hinge eest saada kullapada
ei saa liikuda oma eludega
sest eurosi kõigil puudu mitusada;
jah, meel on pragunemas
sest suvi jääb ära, kõik SITAKS kallim
niipea, kui juuni uksest sisenemas
kodumaast saanud allilm;
maamaks 2.5% aastas
käibe ja tulumaks 22%
automaks sõiduisu saastas
2000 € ei jäta alles senti;
tahetakse kehtestada kinnisvaramaks
kas tõesti mu pappkast prügikasti kõrval
saab .....
