Sõnale saadab leiti 76 luuletust
Elu olevikus ...
Elu ette meile mängib rütmid , rollid,
õnne kui kehas rahu hinges rõõmud.
Kiirelt olevikkus , tulevikku - liigud,
jättes minevikku , noorusaja noodid.
Kaug tulevik , koos vaid unistustest,
ei eales teda näe silm päriselt seest.
Ta kaugusse ruttab põgenedes eest,
nii ulm meid saadab , jäänu eluteest
Hansi!!!
Värske Õhk
Ahvatlev ja meelitav
Miski sedavõrd kosutav
Mind tasakesti tervitab
Salamahti kohutab
Andeks et teid tülitan
Mu kallis aardelaegas
Vaikselt välja lülitan
Kõik mis hingel kogunend vaevaks
Värsket õhku veidi
Ihaldaksin hetkel
Vahest almus saadab teidki
Igavesel retkel
9.03.2024
Kodu kallis
Juba tuttavat linnukaulu kuulen,
terve kodutee ta saadab mind,
oja vulisedes lookleb,
metsaveerel valgete ülaste pilv.
Igal sammul tunda kodu lõhna,
mis hingele nii armas on-,
kodu, sulle vastu tõttan,
sinagi ju ootad mind.
Mul andeks anna,
kui jäin kauaks ära
ja koduvärava kriiks
ei tervitanud sind enam.
Mul mure südamel oli kogu aja
ja hing vaevas, mu kodu,
sinu pärast sest ajast,
kui läksin.
Kuis võiksingi kodu jätta
ja meelest ära minna lasta
oma kodu kallikest,
või unustada ära kriiksuva värava kõla,
mis koju tulles sind lahkelt tervitas.
Kultuurišokk
Läks õue üle linna
ja nii päeval ja pimedas
võttis mu pilgu sinna
kuidas kuusk endiselt helendas;
no, misasja te teete, värdjad
üle - eelmine nädal pidanud
võtma tuled, päkapikud ja küünlad
kooli ees, kodudes ja ka näinud;
et linnaplatsil seisab roheline
haljaste okstega, lumine ja särav
kuju, mis nüüd ebadavaline
aga uus kuu on kõike määrav;
küllap taak on seal
kus on eelmise kuu märk
mul kultuurišokk peal
kui toimub nii sitt värk;
nahhui toimub, ma küsin
pidanud ammu ahju ajama
sellega nii arvasin
et peab ise pihta hakkama;
kes see debiil .....
Mida?
Tuli kiri, soovitakse head uut aastat
ei pannud aega tähele
et jaanuarit kaheksat
on ja aeg uuele nädalale;
mina mingit soove ei usu
ärkasin alles viinauimast
laua all metanool ei rusu
nii hullusti, mida oodata uuest aastast;
mul pole vaja mingeid sõnu
mida automaatne server saadab
päriselust ei tunne mõnu
soovid facebookist ootusi reedab;
juba enne uut aastat võtsin
kuuse maha ja ahju ajasin
nagu sitt pilpa peal, ma vaatasin
ainult 1 nädal seda püsti hoidsin;
mida - mul külm hakkas
mida - on boheemlase elu
mida - optimism lakkas
mida - töönädal ja pask .....
"Fenk juu, Eztoonia"
Jõulud on tulekul
ja andmisrõõm on suurim
see mõte peas ametnikul
kelle äriidee parim;
Keenia koputab uksele
rahvusvaheline arengutöö
vaja annetusi e - teenusele
neil probleem, et rahvas ei söö;
ja Kalevite maa osaleb
annab 300 tuhat €
misasja Välisministeerium kujutleb
kui meil on siin nagu pankrot;
niigi pigistatakse maksumaksjalt
pappi, et kriisiga võidelda
ju nii kröösus rahvas parajalt
et võib Šveitsiga võrrelda;
jahh, las meil olla kaup kallis
ja iga päev 50 tuhat nälgivat
aga neegri elu nii kallis
et ennast vaja ohverdada, vat;
on see mi .....
Mälus
Võid minna kui soovid
ei hoia
aga tea
sinu küünejäljed
minu munandite
vaimses vahemälus
jäävad igaveseks
Naeratuse lihasmälus
aga on endiselt veel
piisavalt piimhapet
et sulle mõeldes valus oleks
Ravida tuleb sellega
millest valu tehtud
nii ma muudkui naeratan
ja piinlen
Mälestust
sinu tuharatest
hoian mõnikord suveõhtuti
oma pihkudes
Siis ma küll tunnen
oled minu vastas
minu ümber
mina su sees
tunnen isegi kaugelt
kui õnnelik sa oled
hetkel
Hetk pärast hetke
saadame soovid
sõnadeta kirjades
need kohtuvad kusagil poolel teel
ja saa .....
Arno ballaad
Kevade, see on kõigi hinges
aga kui elu on pinges
siis ei küsi südametunnistus luba
et Lible moodi purjus juba;
kellega Arno ikka sõbrustab?
Eustraallane tänapäeval mööda ilma end lennutab
pole enam Paunveres ja Tootsi,
kes vembutab ja teeb trotsi;
Teelet endale pole saanud
Rajaga klassiõest mööda läinud
ammu läbi lastel kool
Arno parim sõber on alkohol;
"Ma joon sind, ma joon sind!"
Imelik, et mõtlemist kontrollib ta rind
Lati Pac tahab peremehelt küsida
miks jälle metanooli kaanida;
siis Arno läheb autot vaatama
mis pole valmis Palamuse koolipois .....
Metsateel
Tipa, tapa jalad käivad,
la-la, la-la suuke laulab.
Metsateel on rõõmus meel,
linnud siristavad taga ja ees.
Väike Pille korjab lille,
soojalt vaatab päikene,
heatahtlikult siis saadab,
kuldse kiire Pillele.
Liblikate tants on ilus,
õrn liuglemine lillele.
Pillel kollane kleit on ilus,
meeldib mesimummile.
Tipa, tapa jalad käivad,
Pillel rõõm on südames.
Ära eksinud ta juba,
kauni looduse rüppesse.
miljardeid aastaid Universum
Sind kaua armastanud olen
vahel näib justkui tuhat aastat
me päikses olnud kõrvu koos
ema rahutu pilk meid saadab
üks meil olnud päevas palavas
kui õlipuul Hispaanias jahe vari
üks sinimeri
kõrgusesse kaduv taevas
öös pimedas
kui kinni hoiame üksteise kaelast
miljardeid aastaid universum
justnagu oodanuks
millal Sind suudlen
puudutan luules
koos näeksime augustikuud
ehast värvub kuidas
õhtul aknal valusalt ruut
Vihm
Vihm on võtnud enda alla
kogu taevalaotuse,
kapast aina vihma kallab,
varjates kuldse päikese.
Terve päev on vihma päralt,
ladistab ja ladistab,
aga minul nägu särab,
vihm ju loodust puhastab.
Kõigil meil on vahest hetki,
kus hing igatseb ja süda kurb on,
siis nutuvõru suu peale laskub
ja pisaraisse silmad upuvad.
Kuid siiski pärast vihma paistab päike,
missest, et vihm on visa minema.
Taas päike särama lööb jälle,
saadab kuldse läike üle kogu maa.
Tjerje, tjerje, vana kjerje
putler saadab
väkke mehi
nagu oleks neid
liiga vähe
nagu lelud tema jaoks
on nad
kõige tähtsam see
et putler saaks
supelda rahas
see aeg on otsas
venku taandub enda maal
varsti läbi see taak
venemaa ei ole enam midagi
ainult tuumanuppu see putler
käpibki
teeb endale otsa
tema kamraad talle kuklasse
kuuli sätib