Sõnale saade leiti 89 luuletust (pop)
Õnnepisarad
Ise noppisin ma lilled,
ise panin vaasi vee.
Öeldes tervitusesõnu
kinkisin need emale.
Aga äkki ema silmist
veeres pisar pärlina!
“Miks sa nutad emakene?”,
murelikult hüüdsin ma.
Pühkis silmast pisara ja
kallistades ütles ta:
“Küll suureks saades teada saad,
mis on õnnepisarad.”
Viies sünnipäev.
5 aastat tagasi ta sündis,
mõne aja möödudes juba kõndis.
Aeg ajalt teinud ka pahandusi,
kuid on ta ikka su suurimaid varandusi.
Sinu väikene armas tüdruku tirts,
ta vahepeal ka natuke pirts.
Need 5 kiiret aastat läinud on juba,
tema naerust tihti kajab su tuba.
Ta rõõmu hüüded ja mõned mured,
vaid sinule ta neid rääkima tuleb.
Sinu oma, sinu pisike printsess,
vahet pole kas seljas tal kleit või tress.
Sulle aina enam ta rõõmu pakkuma hakkab,
ta naer su toas kunagi ei lakka.
Koos olete te lahutamatud,
seotuks jääte ka siis kui hetkeks lahutatud.
Kokku saad .....
Ülestõusmispüha
Tahaks päästa elusid,
tahaks päästa hingi,
kes on kapten Trummina
jäänud nõiaringi.
See ei ole mingi nali
kannatada üha,
pikisilmi oodata
ülestõusmispüha!
Avon küll ei vabasta
vanast eluvaatest,
rääkimata igasugu
targast telesaatest…
Vaba langemise kiirus
tõestab põhjapõrget -
alles alla kukkununa
hoomad taevast kõrget.
/Mari*Uri/
HIRM MAAILMA EES
MAAILMAS HEADUS ON KEERATUD LUKKU
LAHTI PÄÄSTETUD VIHA JA RAEV
LAPSE SILMADKI PÕLGLIKULT VAATAVAD NUKKU
TÜHINE TUNDUB TAL HOOLITSUS, VAEV
RAHVASTE RAEVU EI SUUDA MA PIIRATA
PÜÜAN LASTELE HEADUST VAID ANDA
KA RÕÕMU JA TEADMISI JAGADES HIILATA
VÕTAN MURED NEILT ENESE KANDA
SUUREKS SAADES EHK MÕNIGI HAKKAB
HEADUST, HOOLIVUST TEISTELE JAGAMA
KUI PISUTKI KURJUSEST MAAILMAS LAKKAB
VÕIB LAPS MINNA HIRMUTA MAGAMA
Armastus
Tean, et kirjutan liig palju
Värsid järjekordselt käes
Uskuge – see hulleim tõbi
Sulgesid kui ei saa käest
Leevendust ent ma ei otsi
Saades luulest rahuldust
Mulle piisab valgest lehest
Tindipoti jäänustest
Tean, et kirjutan liig palju
Ja elu röövib haigus see
Ent armusin ma luulevaimu –
Eales arm ei väsi sest
Pole mõtet needa saatust
Pigem olen tänulik
Olen loonud terve maailma
Paarist suletõmbest siin
Käsi aseta mu südal
Ja sa tunned põletust –
See on minu eluküünal:
Luule on mu armastus
Putini lihavõtted
Karu isandale tuli postisaadetis
läänest mitte kaugelt
üllatuse üks pikk - kõrv saatis
selleks Jänku Juss Eestilt;
avab Putin söödava muna
ja oli šokolaadi imetlemas
aga see jäi söömata kuna
atendaadina kink plahvatas;
nii Kremlis sai korjata
diktaatori verd ja liha
seda siis loomadele sööta
polnud pühadel paremat teha
Hea uudis
Kas tead kui kurb ma olin hommikul
kui lugesin seda uudist
Mis mõttes teid saadetakse välja?
sa oled mu sõber ju
Värdjas valitsus on meil
vähemalt siis arvasin ma nii
Kuidas nad midagi teha ei saa?
Mul oli tundides raske keskenduda,
sest mõtlesin koguaeg sulle
Ma ei suuda elada enam sinuta.
Kuid kui ma hakkasin koju minema
tuli rõõmustav uudis
te jääte eestisse
sa ei tea kui hea meel mul oli.
see oli lihtsalt selle aasta parim uudis.
Sain aru,
et valitsus ei olegi nii värdjas,
vähemalt mitte kõik nende seast-
Kuid kõik ei ole ühel meelel
lugedes komentaare .....
Sammalriim
On tööpäeva lõpp,
kuid kui öelda tõtt,
on see nii lõpmatu,
leban sofal õhtuni.
Rahustan närve,
näen erksaid värve.
Pilvel pehmel hõljun,
masenduse nii tõrjun.
Sinu biit nii mõnus,
ümberringi õdus.
Avastasin su meloodia,
kui Darwini teooria.
Mu kõrvadele kui loodud,
selle vaibist ma joobun.
Püüdsid kinni mu sa,
kui olin kukkumas.
Ei leia reaalseid sõnu,
seletamaks seda mõnu.
Kuulates ja mõistes,
aru saades kõigest.
Sulle tänud saadan,
saadan kiituse kaasa.
Väärt loomet jagad,
mida hing vajab.
Kõige suurem sõber
Ja sõbra jaoks on valla
mu uksed ning mu hing ja silmad
nüüd sa viina kalla
nii sisustavad aega vaesemad;
Postikanast saanud Dan Põldroos
päris kanast tehti broiler
segati Talleggi pakki kastmega koos
tema kirstuks on külmkonteiner;
Äpu kaotanud eneseväärikuse
siis läinud Jaapanisse
ühte kaevandusse töökindaks
ainult töö tema hinge parandaks;
Leopold ise on Harry Kõrvits
aga kasukas kes kurat ta olema peab?!
ühes käes nuga, teises piits
oma välimusega ümbrust neab;
Anekdoot ei teinud nalja
kui ütles, et on pede
öösiti tuleb kapist välja
röö .....
Valguse torm
On torm
ja vihma kallab oavarrest
See on tõe vihm, mis voolab
Alla mööda mu külgi
Nagu hane selga vesi….
Aga siiski, ma tunnen külma...
Selgroogu läbivaid värinaid
Sest tõevihm on happeline,
Augustades mu eneseimetluse peegelpilti
tõelisi avasid…
Millest paistab esmakordselt
Sisemine päike, saades üheks osaks,
Valgusetormist!
Tae Kwon Jõuluvana
Jõlumees on purjakil munanukust jälle...
mis alati juhtub sel korral aastas
kõik tüütu, väsitav ja nõrk talle
sittapidi tööd üha rohkem eesotsas;
ning nii ta on saani asemel teel
oma lossi poole kaineneda
huuli limpsab ta keel
ja ta naine vajab kepitada;
ei ole ei Jeesus, ega kirik
pühade aja tähtsaim punkt
on vaid jõuluvana, nii ütleb ürik
ja selleks töötabki ta instinkt;
ent mitte on ta minekul tööle
päkapikud, pähklipurejad ja piparkoogid
jõuluvana suhtumine ei meeldi neile
panid seega kokku mõtete ringid;
ja otsustasid jõuluvana peatada
leev .....
Tähises öös tantsivais pilvis
näen oma eemale triivivaid unistusi
kuni üks hetk on taevas selge
kummalisel moel kõle
ainult paaris üksikus tähes välgatab valgus
kuu vaid irvitab seepeale oma muigel suuga
peenet naeru pidades
ja tähed lähevad näost kaameks
tolmeldes üle taevalaotuse
ja saades üheks loodusega sel
päeval kui päikest enam ei tõuse
Argus
Me seisime jäätund aknal
Bussijaamas ulus tuul
Sul olid hallid silmad
Sul oli kinnine suu
Ühe suudluse poetasid sa huulilt
Kaua hoidsid aknal kätt
Minnes vaatasin ma taha
Ei teadnud, et see oli hüvastijätt
Naersin, kuid hinges oli valu,
Eemal muigas bussijuht
Miskit kui värises mu käes -
Sinu saadetud sõnum- hüvastijätt.
Teadmatusega homsest...
Ma kõndisin ääretus tühjuses
Pimedas linnutee serval…
Otsides valgust, janunedes soojuse järele.
Nagu mäng, mil keerutad õnneratast
Astusin galaktika tolmus.
Ainult valikud on meie ees…
Õiged-valed, kas on sellel üldse tähtsust?
Kas on vaja mürgitada meelt
vaadates kõverpeeglisse…
Otsides olemasolevaid vastuseid-
Gravitatsiooni poolt väändunud tõest.
Kas on mõtet ekselda kaugel
Püüdega lahendada mõistatust,
mis on elus tähtis?
Aeg voogab läbi mu elu
Viies kaasa tükke mu hingest.
Lammutades hetke, milles olen ärkvel.
Ma ei näe und selle .....
Kehka tunnis
Ilusad need tüdrukud
ja nende ilusad kehad
14 a. Juku jaoks nad nukud
meheks saades kasvavad ihad;
klassiõdedel liibuvad riided
ja nende paljad reied
välimus sugutunge teevad
instinkte välja taovad;
lähen kohe peldikusse
sest mu pulk tõusis püksis
koperdan käimlasse sisse
ja suust tatti jooksis;
kõhulahtisust teesklen
tahaks vänta tüdrukute jalgade vahel hõõruda
sellest peegli ees mõtisklen
nüüd saan jälle onada
Maa küljes kinni.
Kandmas Vimma; iga ta rida kargab ninna;
Õilsat ei saa sallida; ta palju virkam; ja kindlam;
pinnapealset vaid kribad; igas oma manifestis
kindlapeale parim eestis; kuues element otse eetrist;
teesklustes justkui aadlik; auk puuritud Paati;
välja su Elu ise praakis;riimi sülgan välja sahtlist
kuigi me kõik teame...
Oled me peamine Tankist;
kui äike sahmis;peidust vihma eest;
kui äike sahmis; häälel kuulen kõhtu lahtist;
kuid kooli aeg ammu läbi; aeg minna vastu enese tahtmist;
ja äratada enest unest; kiirelt virkalt püsti;
Elule vastu julgelt; enne kui järgmine juub .....
Kokkupuutel kergelt reageeriv
Vihun ma riimi; pilguta silmi;
kirjutan stiili;liiguta lilli, kiiruga pikki;
Kaalikat; kanga punaseks maalimas;
Sikuta-Sikuta: Pinguta-Pinguta;
Liiguta liiguta; virvarri ministriks;
Sillutan-pillutan-kihutan terve miili;
Üle käte siin mindi; ülbed hääled;
Olematu teenindus ja tahavad tippi;
Problemaatika; Lahendan sõnade paariga;
karistan kui vassivad; salmistan kui nad rassivad;
Masinad ja ennast mitte kuigi harivad; laginal;
kogu see plagiaat praginal; õhukese kardina;
ampfiib ambaal mu põrand on lagi tal;
pimesiku meistriteos;Videvikus keegi Peol;
Helbi neid helbeid .....