Sõnale saal leiti 152 luuletust
Igaühes on keisrit
Igas kodus on troon
kus saab istuda ja mõelda
peas on nähtamatu kroon
saab võtta aega, mida hiljem öelda;
pole vahet, kas noor või vana
vajame kõik, et rahu saada
tunne vaikuses ennast meistrina
ja hiljem saame teistega jälle rääkida
kui aeg on õige
sammun minagi sinna
see paik on ülekõige
rahulik koht kuhu minna;
võin unistada, et valitsen Eestit
olgu saal hele või pime
meis igaühes on keisrit
sest vets on kus kõik jala käime
Kui tuleks nüüd uni
Kui tuleks nüüd uni,
viiks unedemaale.
Seal seikleksin kuni,
näen kullatud saale
ja ilusaid hetki,
mis päriselt pole.
Teeks mõnusaid retki
ja unustaks kole.
Mis ärkvel on ärev,
see unes on lust.
Seal sinagi särav,
mul selleks on usk.
Ehk tunduksin mina
seal vajalik sulle.
Ei vala sa tina,
hinge raskuseks mulle.
Peas õpitud viga,
nüüd puhas on leht.
Ehk olingi siga
ja mehena kehv.
Kuid unes saan olla,
kes ilmsi mind näris.
Õnnekaevu soov, dollar -
tahaks olla ka päris.
Neil Young & Crazy Horse - Cortez the Killer
Ta tuli tantsides üle vee
Oma galeoonide ja kahuritega
Otsides uut maailma
Ja päikese paleed
Kaldal lebas Montezuma
Oma kokalehtede ja pärlitega
Ta sageli rändas oma saalides
Maailma saladuste seltsis
Ja tema alluvad kogunesid tema ümber
Nagu lehed puu ümber
Nende paljudes värvides rõivastuses
Et vihased jumalad näeksid
Ja naised olid kõik kaunid
Ja mehed seisid sirged ja tugevad
Nad pakkusid elu ohverduseks
Et teised võiksid jätkata
Viha oli vaid legend
Ja sõda polnud kunagi tuntud
Inimesed töötasid koos
Ja tõstsid palju kive
Ja nad kandsid neid t .....
Kirill Lukin
Mees on olla hea
oled ühiskonnas domineeriv
rase olema ei pea
ning oled koketeeriv;
eriti, kui üheöösuhet otsid
siis auk on auk
Kirill Lukin, sa jamaicalase võtsid
ja pauk on pauk;
teed Rebecale baaris joogid välja
ajad mesijuttu, tood koju
aga alla ronides pole nalja
seal vahib vastu mingi roju;
nimeks Robert, kellel pikk koon
ja 2 karvast lõuga on all
see on meesolendi iseloomujoon
on siis noku rõõmsa õhtu vall?
pole probleemi, Dr. Lukin teab
kuidas nuga kasutada
valmis soovahetusoppi seab
aga vat, patsient surra kavatseda;
ikka juhtub kogenul kiurg .....
Kevad teisiti
Sel aastal tuli kevad teisiti
ta tuli üsna vastu minu tahtmist
kas minult küsiti
kui päikene ja sulailmad
õue veeti tolmund sahtlist
Ma olnuks surnud veel
ja seisnuks talvel külmund peos
jah olnuks surnud liha sääl
mul praegugi veel kindad sall
kunstkarakullist müts on peas
Ei õnnest hõiska kevadsooja sunnis
käin ette manat tuhakarva nägu
kuid siiski tunnen igas uues tunnis
mu süda justkui sulaks
ma rõõmustaksin nagu
Steven Seagal
Sa oled filmisuperstaar
sa oled Venemaal staar
sa oled bluusimuusik
sa oled üks neetud kusik;
su kõht on nii suur
sest see täis sinu ego
oleks paras hoopis puur
sest mõttemaailm on oingo boingo;
sa oled oled lapsi peibutanud
ning riikide vahel litutanud
olid abielus jaapanlannaga
ent lapsi said ameeriklannaga;
lausa 2 korda elus petnud
kolm naist kokku suhtes kestnud
mida noorem, seda uhkem
ei saa, ega, tahad tüdrukuid rohkem;
mida küll Miyako Fujitani valesti tegi
et sind lahkumas USA'le nägi
Adrian Larussa, Kelly Lebrock
petmine ja raha on sinu rokk;
nin .....
Täna on ka Kristjan Jaagu sünnipäev
sääl Toomemäel
seisab tokiga poiss
ta astuma hakkab Riiga
kui kinni saaks
võtta tema käest
koos minna sinna liina
me tee läeks läbi kõrtside
mõne madala kirikla
mööda mõisaist kõrkidest
sinna suurde liina
kestaks nädalaid
hullutav reid
söögiks sibul ja leib
nooruse mulksuv vein
nii vabad oleme veel
räägime kreeka keelt
täis õhulosse on me meel
purjus õllest ja antiigist
(mulle saadetud luuletus)
MANOWAR
Ma kuulsin teraskotkast maandumas
ja sinist vaipa ette kandmas
ühe žanr ülimpealikele
kellel õilis külaskäik eestlastele;
me olime tol õhtu kõik koos
rahvast eri vanuses ja soos
unibet arenal kummardamas
taevaliku väge tajumas;
sõjapasunad hüüdsid nime
mis teeb nägijaks pime
kurdid kuuljaks ja tummad häälega
kostmas MANOWARi nime tulega;
mu ekstaas tõestas
et midagi maagilist saanud
olen justkui välku hoidmas
ja motivatsiooni leidnud;
minna jõusaali ja tõsta 1000 tonni
kasvõi nüüd lava ees
bänd andis edaspidi motivatsiooni
olla kõikvõimas mee .....
Tasuta jõusaal
Mina mitte sallima lauatööd
mina sallima õues elama
mina teadma mis kräppi sa sööd
mil mina palju putru neelama;
sest see on parim toit hommikul
ma olema palju liikvel teedel
see elu metslasel loomulikul
kes tõstma raskusi objektidel;
sest lauas passida kui orjapidamine
muutud zombiks paberi või ekraani ees
suur rutiin ja vaimne nõrkus istumine
selle all kannatab nii naine ja mees;
saama oma spordi katuse alt väljas
liikuv keha saab tasuta jõusaali
sajab vihma, lund ent mu ihu paljas
oma ellu 4 seina ei maali;
tõsta kive, puitu ja plastikut
ning alati liik .....
tankasid triiki täis klaas
loikudes näha
veel puude raagund võra
porikuu halli
taevast nii kuid nädalaid
silm sellestki rõõmustub
*
kui Sa mind suudleks
hing avaneks luulele
õieks muutuks me
palavikus huultel arm
kaoks päevast sootuks aeg karm
tsüklist „Poisiiga“
kaks sina täna
mu päevas üks ülal ja
teine järve vees
nii sügav puhas ulbib
õhtuni meel nende sees
*
Õhtust järve vaadates
järv peegelsile
üksteise kõrval kuused
koltund kased vees
mis on tõeline see mis
kaldal peegeldumas vees
*
koltuva kase
otsas vares kraaksatas
uuesti vaikus
harv nukk .....
mu meel hakkab lehtima
kesk halli talve
mu meel hakkab lehtima
kui öö jääb järjest lühemaks
taeva all aina kauem
seisab päevas valgus
sääl kuskil ootel uus
helerohelise kevade
õrn rahutu algus
imestan isegi
käsi valmis on juba peenrasse
seemnete külvamiseks
õunapuul pungade paituseks
Vaatan ookeani
Vaatan sinna, kus laiub ees ookean.
Vaarun raskelt voodisse, tõmban hinge ja puhkan.
Mõtlen, kuis raskelt möödub üks ja siis ka teine päev.
Olen elus, kas ma selleks üldse ka vaeva näen!?
Vaatan ookeani põhjatusse sügavikku.
Kes see mulle sealt vastu lehvitab?
Ma põgenen, šokeeritult vaatan minevikku.
Ma põgenen, otsin väljapääsu, ahmin õhku.
Minevik hajub, minevik taandub, olevik tuleb,
tuleb ja neelab ära kõik jutud,
kõik sündmused - ära kõik lõhub.
Jälle mõtlen, seekord pikalt, seekord ainult sellest.
Tuleb tuul, puhub ära mu mõttelennu,
mõtlen taas .....
Palju lihtsam oleks kui...
Kui mitu poriveest jõge
pean tühjaks veel jooma
et värsket ja puhast
nirekest leida kus allikavesi
Kui mitu ämbritäit nõge
pean korstnast veel tooma
kaua sobrama tuhast
kas hõõgub veel kusagil süsi
Kui palju pean suudlema käsi
et leida mis mulle on soe
kustkohast veel otsida õiget
saalitäis suudeldud valeks
Palju lihtsam kui süda ei küsi
kui õige või vale ei loe
ei hooliks teen/tehakse haiget
hetkes vaid elaks ja põleks
Viimased noodid
Tumm ajavaos tuhmund vestibüül
Torkavjäised linad hingeta voodil
Kajav vaikus kui üksik etüüd
Vana pehkinud klaveri viimased noodid
Pagenud kaosest viimnegi hing
Taas vaiki on jäänud armulossi saalid
Ajaga kaasas käind nukruse ving
Saadab iga viimast silma seinamaalil
Viimased noodid
Igas reas
Nii loodi
Et tulema peab
Placebo
Mu rokktoober sai juurde tina
ja vaimu sügise pimedusele
käisin konserdil mina
ergutust viimase tööpäeva õhtule;
soojendus küll jama ja saal väike
kuid heli parem, kui eelmine kord
paistis tuli laval nagu neoonpäike
värvid, kollane, roheline, lilla ja sinine;
gootika sobis see õhtu
juurde suure särgi osta
sain hesburgeri kõhtu
ja siis jälle karata;
meedia kirj. et esitlus jäi nüriks
aga, ei tea, mulle sobis
ehk seekord jäi hitte väheks
aga atmosfäär mind kaasa hoidis;
mu särk paraja suurusega
ja peal kõik konserdi ajad
sügis ristis mind nootide .....
Nägin Erkki Noolt
Siin kus on Nõmme
on ka rahvale suur tõmme
looduse poole, see neil peas
pole vahet millises eas;
sellel reedel, kus TalTech jõusaal
olin seal lähedal maal
kus oksahunnik ja palgid
ning püsti liiklusmärgid;
ligemale tuli pikk kuju
ja rõõmsaks läks mu tuju
kui koolilastest eespool
sörkis kohale Erkki Nool;
mõtlesin, kes see nägu tuttav
otse rohelusse ta tõttav
märkas küll, et teda tundsin
kui üllatusest vaatasin;
see kolmas kord see aasta
kui sain kuulsust kohata
oma enda silmaga
järjekordse argipäevaga
ta nägu ikka sama
möödaminejad hakkasi .....
hilissuvi
veel täidab päeva
päikse kuldne valgus
ilm on kõrge katedraal
taeva aluse hiigelsaalis
toimub
elu katkematu palvus
puul oks pole elutu raag
veel rohi võetud pole maast
lehti põõsail puutuda saab käsi
majadel alles vari
ees hämarus mis
meeli tuulena kuid räsib
nüüd seda endale palun
hing vähem oleks valus
suve hullutav õitsemine
meenuks mälul vahel
kui kõik on lumes valges
tardund aher
hallis pikas talves
midagi helget oma kooliajast
lapsed laulavad aktuse saalis
leevikesed elupuul
nende vahel on aken klaasist
külm veebruari tuul
keelab õpetaja vaatamast
elupuudel leevikesi
kordamööda igat last
lauluviis võib minna segi
ei lakka lapsed vaatamast
elupuudel leevikesi
väsi õpetaja keelamast
nende silmi ja kaelakesi
