Sõnale saal leiti 170 luuletust
- - - - -st
Ei ole see mingi nimi
ega ka kood arvutist
sean jutu riimi
avaldan nii artistidele arvamust;
mulle ei meeldi hääl
ja kuidas aktsendiga räppata
pole kuntsti žanris sääl
on vaja kõrvu kräppata?;
maailm sai esmakordselt teada
"ansamblist" 3 a. eest kõigest
mil üks solist 20 aastat saanud "laulda"
ja äsja Pavel saanud kodakonsust;
häbi - häbi, teie tümm on paras viu - viu
nagu vilepillid, robotid ja vinguviiulid
käivad makid katki "piu - piu"
kui - - - - -st krigisevad nagu aulid
3 on varesetõrje seadus
Öeldakse, et vares tark lind
mõnel liigil mõistus nagu 7 aastasel
aga inimese kõrval elades on hind
kui pole neil pääsu autoratastel;
3 tükki oli vareseid
jäi 1 alla, lendas teine abile
ei hoia loodus kinni maanteid
tuli surm ka uuele linnule;
2/3 selili ja jalad püsti
kõva kolks on timuka hääl
saatus nuhtleb lolle kurjasti
uue autoga ka kolmas vedeleb sääl;
ja midagi ei saanud parata teel tööle
Suveks keha trimmi! (Vibromax)
Ei viitsi jooksma minna
lihtsalt tulla siit ja saada sinna?
või siis raskusi tõsta
jõusaali külastust on vaja osata?;
tudvustame teile - Dan Põldroos
purjus mehel on poos
põlvili ja värisevad käed
paned need peale, siis näed;
tõsta värisevad käed puusadele
või oma rindadele
temaga lihtne, lihtsalt kasuta
saab kaasa kindapaare tasuta;
saate nii lihtsalt alla kalorid
sättige valmis omal soovil tuurid
ning mahub Dan igalpool olla
saate ta isegi diivani alla!;
suveks keha trimmi!
naised, ärge õgige kommi
ostke parim vahend saada saledaks
siis teete teisi .....
Suvi on käes
Sirelite õitseaeg saab läbi,
õunapuud löövad õitsele,
mesimummid läbisegi,
kaenlas kannud kollased.
Võililledest kollast vaipa
ei enam näha saa,
ja nendest punutud kaunis pärg
on ammu närtsinud ka.
Ei sineta ka metsaalus,
ülaseid ei näe,
kevad jätnud oma jälje,
ulatanud suvele on käe.
Suur suvi oma osa annab,
õitsele lööb uued pungad puul,
lilleada oma ilu kannab,
soojust südameisse toob.
oma õele
siis kui valgeid pilvi
läheb taevas
puudelt elu haljust
alla nõrgub
iga hetk on kuldne laegas
olemine saab juurde kõrgust
meel vastu võtma
tõrgub surma
inimese inetust
et ilu habrast hurma
neelab pimedus
*
üks oleks hing
kellega koos olla ajas
kallistaks kes su elu
aastaid see karje
taeva all kajand
ime et hing
üldse on elus
ärkab hommikul üles
tuleb päeva kaasa
hetki hoiab süles
mõnda neist ei haava
*
ka mina vananen mu arm
mind maha jätab sarm
ja hilinenud õitsemine
kuis olin arg
öid valgeid kartsid meeled
justnagu linnud parves .....
unetus
sääl kuskil Su plikaohtu
kõhnad armsad õlad
pelglik suu
oh jumal kui puhtad
sõnad läbi kleidi
keha hõõguvkuum
ära küsi miks kokku said
Su arm
mu poisiea arutu süda
me vere ootus suur
hinged ahnelt otsisid
üksteise suud
jah hetk täis saab hellust õrnust
keel kogemata kui suus
puudutab Su nime
kui oleks me armastus
alanud otsast ise
arglik uus
Su plikaohtu armsad õlad
õunarinnad
oh jumal kui puhtad sõnad
me palavikus hing ja suu
tsüklist "Poisiiga"
Kuidas võtta.
Nad ütlevad, et ma ei oska armastust vastu võtta
ja nad ei eksi.
Ma ei oskagi.
Keegi pole õpetanud ja taas pean olema iseõppija rollis.
Kuidas võtta vastu armastust, sest annan ma ju kohati isegi rohkem, kui võiks ja saaks.
Misantroop.
Nad ütlevad. Samas mu töö ei eelda seda, et inimesi hoiaksin endast eemal või et ei peatuks nende silmad minu omades.
Tulin selleks, et jääda ja luua.
Olla ja olla nähtav, eelkõige iseenda jaoks.
See kogus või grammike, mis mul iseenda jaoks enesearmastuse varasalves on kogutud ja jäetud,
see kuulub mulle.
Ühtlasi annan kõi .....
nagu toom helbeid
nagu toom helbeid
päev endalt
alla puistab hetki
mis oli see on läinud
mis sest et viivu kestis
tagasi ei tule
ainult hing ei jääks haigeks
sellega lepiks
et põleb seal üleni tuhaks
ka mu poisiiga puhas
*
see sina saab otsa
mu arm mis kõrgel ülal
nii sügav nii puhas nii püha
säält pomme nüüd alla kukub
sellest elu arutult
maa peal hukkub
ei aita palve ükski nukrus
ei niipea vihkamise leek
veel inimestes kustu
Aeg
Kui üürike on hetk meile antud, et olla
Kui pikk on ootaja aeg
Kui vähe on aega, et tulla
Kui kaugel on lapsepõlvekodu
Kui hoomamatu on veel homne
Kui tihti lahkub kallis sõber omasoodu
Kuis seier taas tiksub ringi täis
Ja heidad pilgu peeglisse
Ammu möödunu veel eilne näib
Tänanegi kantud ajalooarhiividesse
Ära karda!
On homne veel tundmatu
Sissekäimata võõras rada
Aeg hoiab käsi avali
Astu sisse, homse ootesaali!
Ole, kuniks aega on antud
Kanna, kuniks koorem on kantud
Ela, sest uus päev on lootus
Kui ärkad veel homme, on see sinu saatus
read plikaeast
Read plikaeast
nii ahne nüüd on
mu valgusjanus
talv otsa
päiksest lahus
olnud meel
et õhtuni seisab
tema heledas vihmas
hing üleni märjaks
saaks seest
koerana nägu ja
silmi mul limpsiks
kevade märg keel
*
armastuse ja elu lõpmatut
imelisust
on täis iga hetk
ta on nagu pühakoja
avatud uks
päikesepaistelisel suvepäeval
tarvis on vaid siseneda
*
Tean, oled elus ja terve,
kunstiga tegeleb vaim.
Aiman, mis tuleb verre,
kui väljas september, mai.
Suur augusti kuu öö otsa
Su tuppa voolab.
Ja karjeis mu suu,
et kee .....
nii kurba kui heledat
Sõja 46. päev
ei rõõmu sellest
et põllu kohal kõrgel
trillerdab lõo
videvikus tuppa kostub
aknast kiivitaja kaeblemine
öö jaheduse eest
sulgub sarapuu all
sinilillel õis
kui hing on katki
nägema peab endistviisi
vihkamist ja tapmist
*
ma ei ütle seda Sulle
seal endiselt on valgus
kuldne ööviiulina
kus lõhnab õitseb me arm
sealt kadunud pole kuhugile
hurm mis mujal kõigelt lahtund
mälu ööga kinni katnud
sääl ööviiulina edasi lõhnab
me arm olgu aeg kuitahes karm
Maagiline kotkas
Päevalille põld ootamas sooja
talupoeg ei saa lasta silma looja
kuna on vaikus enne tormi
ja igaüks kardab alarmi;
mis häälitseb linnas
kui kohal on maagiline kotkas
kullast 2 - peaga lind
täis okkaid on ta rind;
idatuulest on igasugu koletisi
kuradeid, 4 ratsameest ja karusi
keda keiser saadab
ja maagiline kotkas nüüd pommitab;
kasakas tunneb linnu häält
mis lendab kohale säält
nüüd vaja kahur pöörata
ja see terror tagasi suunata;
sest kotkas ohvritele erandit ei tee
nokkida ja silmadest tulistada on see
mida idamaa naaber tahab
keisririiki taastada .....
Jõusaali publik
Iga nädalavahetusel
lähen rahva sekka sportima
vaja silm peal hoida tervisel
keha ja vaimu asusin ravima;
sest, kui noor veel oled
on aktiivsus kõige parim rohi
vanaduses vähem haigustega maadled
suitsetada, tripsutada ja stressata ei tohi;
end ainsa mehena avastasin
keda ümbritseb naised ja neiud
kurvikaid kehasi vaatasin
on liibuvad riiete kiud;
ning mehele annab see energiat
võtsin püksiluku lahti
ja kolmanda jalaga kangi tõstsin
läks dopamiinitase üles viuhti;
jõusaali publik tunneb huvi
kõiki naisi järjekorda kutsusin
olen täna õhtul armutuvi
end .....
Alfa beeta võlutrikk
Teie 3 last sääl
tulge, kui kutsub mu hääl
Lavrov, Putin ja Šoigu
nägin teis poistes vigu;
aga pole hullu, mul on võlutrikk
ja käes kepp, mis pikk
sellega võlun ajast tagasi
et ilma sõjata liigume edasi;
minge kasti sisse
sinna kitsa pesasse
kaas peale kah
olete valmis, öelge jah;
võtan tupe kepi otsast
juttu on minu mõõgast
uuesti ja uuesti läbi kasti torkan
verd voolamas vaatan;
poisid oigavad täishäälikuid
ja röögatusi on metsikuid
see võlutrikk nuhtleb igat kiskjat
paras teile, 3 väikest värdjat
Paradoksaalne.
Kui palun, et mind lastaks lahti,
siis tihti mind ei lasta ja kui ma palun, et jäädaks,
siis nad ei jää.
Paradoksaalne.
Kui mul on abi vaja, ei leia ma abilisi
ja kui mul pole abi vaja, on abi pakkujaid palju.
Kui mul pole raha vaja,
on raha andjaid palju,
kui mul on raha vaja,
muutub keerukamaks sentide leidmine.
Võimalik, et see ongi ego pendeldamine,
kui andmine ja vastuvõtmine ei ole tasakaalus,
kui antakse, ei taha võtta,
kui ei anta, oleks vaja.
Sellest tekib kärsitus, mis omakorda,
nüristab meelt.
Võtta või jätta.
Olla või mitte olla.
Aga mõni .....
Suur kevad
Õhk on kevade märkidest tulvil,
päike tiirutab taevavõlvil,
linnukene siristab rõõmsat viit-
ta pesakene pole enam kaugel siit.
Metsaalune lilli on täis,
õienupud noogutavad päid,
allikas puhta kristallina õhkab,
toomepuu nii magusalt lõhnab.
Õhk on kevadvõitudest tulvil,
päike võimsamalt tiirutab taevavõlvil,
linnukene siristab rõõmsat viit-
"Siin mu pesa, eal ei lenda siit!"
Mir
Sel ööl kui ilm ja meel
on nõnda pime
et läbi selle tumeda ja musta
vaid igatsus ja unistus koos näevad
Ma elus veel
kuid tähendan vaid nime
see pole müüa vaenlasele osta
on surmal ümber rutulised päevad
On kuskil kauges saalis valge pidu
üks üksik mees ja värisejad ümber
meil samal ajal viletsus ja õud
sel ajal ühekaupa nopib surm
Me seisame- surm hõrendab me ridu
peosaal ent olla võib ka piinakamber
käib üksik mees raudrusikates jõud
kuid piinab tema saatjaid kandev hirm
No kuidas nii et tõsiselt ei võeta
ta pakub ju et tulge minu rüppe
ah nii- .....
Tšehhi vs Venemaa Jne...
2 slaavi rahvust jääl
ristasid oma kepid
kaugel idamaal sääl
kus valitsevad kommunistid;
kodune paik idanaabrile
kes 5:6 kaotas
endast väiksemale riigile
mida eestlane ootas;
lõpp tuli Tšehhi kasuks
järjekordne häbi karule
kellele on lahti uks
saab teibi ette koonule;
AGA...
ei tea, kui kaua olümpial
sest uuel nädalal läheb sõjaks
karu teinud pesa Ukrainal
spordist kandub üle jaks;
et sissetung alustada
kas siis lahkutakse mängust?
tuld hakatakse lennutada
Euroopasse idanaabri perseaugust