Sõnale saatus leiti 309 luuletust
Meil hinges ja südames elab üks saatus
Saatus sünnist saati järel meil käib,
ta elab meis,
ta me jälgipidi käib.
Saatuse eest meil pääsu pole,
olgu ta siis hea või kole,
pime, valgusküllane,
ikka ronib sul' turjale.
Saatus pole tolm,
mida pühkida saab ära,
ta vaikne on
ei tee kära.
Ühel hetkel sa märkad
ja tunned teda ära,
kui sul viltu veab
või oled õnneseen olnud kogu aja.
Saatus
Ma pole pahane
kuis oleks õigustki
ma lihtsalt veidi nõutu
mis eales ihkame mis tahame
ei loobuks- soovid vaibukski
ent tahtmine on jõutu
Ma olin malbe
liiga ettevaatlik rõõmustamaks
taasleitu pihus täpiks surutud
ehh- saatus ülbe
kõik jäi ikka samaks
mult võeti millest mõeldud- nurutud
Ma pole paha
käis hele sõrmelaks- mind saatus lõi
jah olin piiri peal- ka ise tean
ning tõesti tahta mida tahan
mina- ma ei või
pean tahtma ainult mida tahtma pean
SAATUS
Kui suudaks sõnadesse vormida mõtted
ja sinuni suunata need
kuidas saaks endalt vastuse kätte
miks lahku läksid me teed?
tiirlen reaalsuse ja unelma piiril
otsides vastuseid enda jaoks
alles tundusid päikesekiired
kõik ühtlaselt mustana
unustades ju kaotan ma enda
meenutades silme ees piir
kuhu tahan minna ja jõuda
et hajuks hinge avalust pidurdav piin
elu armastust võtab ja annab
tihti ta sisse ei näe
lootust endas ma edasi kannan
vabaks lastes oma unistuste väe
saatus ei lasknud mul olla
masenduses ja üksinda teel
ta hoolis ja lasi sul tulla
ja tõelised tunde .....
luuletuste saatus
värsse põletan
taeva all olnuid
hommikuid ja õhtuid
koltunud roogu
jäätunud jõe kaldal
heledat täiskuud
lumise lagendiku kohal
pungade lõhki minemist
kasel mahla tilkumist pange
meel kilgates kui näeb
pärast halli talve
lapsuliblika esimest lendu
tee pervel võilillede kullendamist
sirelite hullutavast õitsemisest
kaob öösel uni
valged puhevil pilved
Emajõe tulvavees
Peipsi poole on teel
*
ka mina vananen mu arm
mind maha jätab sarm
ilu võimas lumm
silmi tuleb nukrus
kui keha kuhtub
hing helluseks ja tänuks
muutub olemise .....
Kuuse saatus
Kui kuused oskaks ennast tappa
Kas nad masenduses sureks
Saabuv jõuluaeg neid tapma
saadab kirvestega mehed
Kuused sündind istanduses
Suureks saamis lootus läbi
Ometi on neil ka tung
kasvatada oma käbi
Üheks üürikeseks õhtuks
Kogu kuuse elumõtteks
Tema elu tipu faasis
Vaikselt surra meie vaasis
Mälestuseks
Mu ema, mu armas ja hea,
Sa lahkusid vara me juurest,
me kohtume, küll mitte pea,
seal, kus on me juured.
Mu ema, Sind igatsen ikka -
Sinu sõnu, Sinu tarkust, hääle kõla,
kahjuks igavik ei oota pikalt,
nii jätsidki oma maise keha
Mu ema, mu armas ja hea,
südames hoian ma Sind
ja alati meeleski pean -
Sinu armastus hoiab ka mind.
Mu ema, Sa lahkudki täna,
Sind saadame viimsele teele,
nüüd lõplikult lähedki ära
kaugele tähtede poole.
- Tarmo Selter -
2023
"Ühined minuga surmas!"
See mälestus neiust
kellega Jaanipäeval tutvuda
on kõrvaldanud rahu ta peiust
et uut romanssi uskuda;
hukas noorus on olnud alati
ennegi seda katsuda ja teada
vanasti küll rehielamus elati
loeb, et üksteiselt soojust saada;
isegi mina ei teadnud enne ohtu
isekeskis iha oma tähelepanust
saatsin oma emotsioone talle kõhtu
jõe veerel jaaniööl tehti meest minust;
tõeline kirg tõelise naisega
kellest ei oleks saanud unistada
saatus lõpuks õitses õnnega
olin läbi klassiõdede talle teada;
minul polnud ees fassaadi
peitmaks oma tõbe
laulame koos oma balaad .....
Kui sul kurbus rõhub rinda
Kui sul kurbus
rõhub rinda
ja südames on valu sees,
siis kuula, kuidas viiul nutab,
justkui oleks talgi elu sees.
Kui sul kurbus rõhub rinda
ja südames on valu sees,
siis suudle oma kodupinda,
temaski on suur sünnivalu sees.
Kui sul kurbus rõhub rinda
ja südames on valu sees
ja südames on valu sees-.
Ebamaine Kuningriik
Sisenemas üle piiri vägede pinnale
kus muda, verd ja tina piire seob
muutuste tuul puhub maailmal
aasta 1914 - 1918 meile tänapäeva toob;
ära kodust saatuse küüsis
ja siin surm näppu viskab
iga monarh otsuses eksis
sest ta pimesi oma poegi raiskab;
Refr:
mülkad, pommiaugud ja laibad
lõpmatu vihm ja külm
see paik on nooruse hakklihamasin
seniks, kui udu kaob
sa näed vaenlast, tääk ja toru ees;
need müüdid ja legendid
mis eesrinnete vahel
on kui paraleeri dimensioonid
see Ebamaine Kuningriik me kahel;
kus keskel istub vikatiga naine
oma troonil pilve pe .....
Teisipäevane ilulõikus
Meie kassile meeldib tühi tuba
sinna minek ei küsi kellegi luba
ja kui selle omanik pole kodus
see selge, kelle pessa kass kadus;
aga kõik tööl ikka
vaja neljajalgsel abi sekka
et ukse link alla suruda
muidu ei saagi väljuda;
ning nii ust ta kraapis
ja ühe plakati lahti noppis
Johnny Depp kübaraga imedemaal
tükkideks põrandal nüüd seal;
nagu Michael Jackson, ilma ninata
teda pasahunnikuga saab hinnata
nii enam ühtki naist ta ei löö
ja mees pole pilves terve öö;
kass tääb, mis kass tääb
nii kõik küüne alla jääb
stseeni avastades saab tõele
s .....
Vanapagana hernehirmutis
Mulgimaal mägede vahel
on paganlik küla
isegi tänapäeval peremehel
vaja rahaga heidelda;
seega vanapaganaga diili tegi
et tal saak tuleks ilus
nii viljapõllul ja peenrale isegi
omale hernehirmutise palus;
nii langevate lehtede saatel
läks müüki üüratu saagikoorem
on rikkust palju ta kätel
nagu ei kunagi varem;
aga peale kokkulepet
örkas hernehirmutis
tegi üle kraavi hüpet
ja tare poole sättis;
peremees, purjus, sai kreepsu
kui nägi tonti akna taga seismas
tõmbas hernehirmutis kraapsu
sest nüüd hinge nõudmas;
kui peremees plehku pani
haaras su .....
***
Sõbrad toovad mulle vaid valu,
jumalat ma aina palun.
Maailm mu ümber on must,
elu pole lill ega lust.
Aegajalt naeratan teile,
nööri valmis sidusin eile.
Miks on elu selline piin?
Aitab mind vaid ehe viin.
Noaga vaikselt riivan kaela,
õhtulabi sidusin paela.
Emale ma toon vaid vaeva,
isa juba auku kaevab.
Lapsed ei mängi enam sopaloikudes.
Mõtlen sillal kõikudes.
Kas keegi üldse saab enam vanaks?
Või on enesetapp juba tavaks?
Maani pikk
Mõista mõista, kes see on
seisab püsti, ees uhke koon
aga pole vaja jalgu
eemalt tundub nagu laps esialgu;
aga on täisealine mees
sest ka habe on ees
poseerib pildil ilma käteta
pole kunagi ilma naeratuseta;
hüppab oma varvastega
ja tervitab köntidega
mille otsas on näpukesed
väiksed haralised vorstikesed;
toksib peaga vastu ust
et välja lasta kätea koputust
taob palli puusaga
pole seda teha muuga;
Nick Vujicic tal nimeks
pikalt olnud meemiks
mingi austraalia serblane
phocomelia on ta sündroomiks;
väärarenguga elu ikka naudib
daamiele eriti ta meel .....
Ei tea mida oodata
Inglise vanasõna ütleb
et vanat hobust ei võeta tõlla eest
noorem tarkuse üle mõtleb
kuidas see võib rünnata igat naist ja meest;
nt. ilma tööta pole muud
kui vaadatagi päev läbi välja aknast
nii muudkui mööduvad aastad ja kuud
seinte vahel haletsedes ennast;
mõnel süda haige
mõnel luud valutavad
mõnel vererõhk kõrge
mõnel mälestused kaovad;
võib jääda ajas lõksu
oskused ja enesikindlus kaob põrmuks
olemas pole mingit nõksu
et midagigi ometi toimuks;
elu penskarina ilma aktiivsuseta
on väga nõme
kõik käib avaliku eluta
nii pole ei hu .....
Esirinde kaevikust välja
Minevik elab veel praegu
mis meid veel eraldab
pole paremaid aegu
kui tinast sülem lendab;
ning ida - euroopas lõhkeb
tünn taaskord
turteltuvi lendamas kõhkleb
kui tõuseb kuradite hord;
kas sa näed teispool maad tara
tähelepanu vaja suunata
ära palju kära
sest on aeg rünnata;
Refr:
ja meie esirinde kaevikust välja
me lähme, me lähme
ja meie esirinde kaevikust välja
me lähme, me lähme, me lähme;
pole vahet, mis su poole lendab
sa sõdid alati
ratsamees kõigiga siin kondab
jälle verd väljakul valati;
iga päev ja ilm
kaks riiki omavahel kakleb
.....
Täiskuu müstika
On taevas täiskuu paistmas taas, kui viivuks Sind saan tunda.
Ning kiirelt tuul toob pilved maa
ja taeva piirile.
Näen vaadates Sind sügavalt,
Sul imelised silmad.
Neis kumab kuu, mis tundub nüüd veel veidi sumedam.
Vaid tõest läbi müstika,
said Sina siia tulla.
Või olin siiski mina see,
kes mööda ei saand minna.
Tuul taevas pilvi kuhjanud,
see Meid ju nüüd ei sega.
Me teine-teise embuses,
nüüd Sinuga siin leban.
Sa ära põlga armastust,
mis saatus Sulle saatnud.
Vaid vasta parem armunult
mu päringule jaatus.
Kas soovid Sa just minuga
vee .....
Ilmataadil pohmakas
Jaanid jäänud pea kuu taha
nüüd teeb ilmataat paha
nii palju õltsi kaaninud
et heinakuul palju kusenud;
tal lausa pohmakas
selline kõva latakas
et isegi ropsib rahet
mis mõju suvele, tal pole vahet;
ja nii see aastaaeg rikutud
puhkus ja rannailm nussitud
peaks ilmataat potile ka istuma
siis ei tea, kuidas suvi hakkab olema
