Sõnale sahk leiti 10 luuletust
Veel valge
Mil ei tõmba valget asja ninna
on üks valge asi maa vallutanud
sest, kui tahan sõita linna
on palju lund alla sadanud;
ei kujuta ette hommikut
mil tahan tööle minna
et on kohata ummikut
kinni jään hange sinna;
ja, uhhh kui hea
et onu Sahk tuleb ikkagi
mida teeksime ilma, ei tea
muidu lund lükata ei viitsi keegi;
talv on talv, jutul lõpp
värskemat aastatega sellest pole
sulaga praegu on STOPP
elasid esivanemad sita üle...
missasja siin ikka soiguda?
Kanpai, Rõivas!
Eks jälle uudised kihavad
et alkoholi täis keegi
kriitikud kõik susivad
kuidas oravatel jätkub privileegi;
ja selleks pole keegi muu
kui Taavike Rõivas
käbi asemel matsub etanoolist suu
lennuki ja meedia ära hõivas;
kaugel idamaal, kus täpsus
puhtus, kord ja muu kiiks
on võõrastelt ülim ausus
aga vastuoluga sinna saaks;
Rõivasel keelati maanduda
kes oma tiivad külgedel sulges
ühest puu otsast teise hõljuda
põdra metsas vägijooki võtta julges;
ja Tsahkna laiutab käsi
mis ikka Yookole vastab
vabandusi anda ei väsi
et Taavi oravarõivast maha võtab .....
Esimene lumememm
Lastel on õues lahti läbu
lumi maas, palju lõbu
emmed - issid jalaga perse andsid
et välja arvuti tagant läheksid;
ja õige mõte see oli
võtsid kaasa moblad ja muu koli
nüüd tikk - tokke teevad
ning lumeinglites selfitavad;
täna sula saartel
plusskraade vähestel ilmakaartel
ning lund lükatakse
või uulitsal veeretatakse;
käinud mööda sahk
mille roomamisel suur rõhk
vaadake ette, kõike lendab
mootor armutult undab;
nüüd lumi punane
ülekäte läinud piir tänane
armu eesokälijatele ei anna
kui end eest ei kanna;
kuid see on eksootika
ja pubeka .....
Lumi, HÄÄ - HÄÄ!
Pärast sula on tali tagasi
jälle paksult lund
sahk rühib teedel edasi
pikemaks venib tipptund;
torm Eestit üksi ei jätnud
meil polnud kõige hullem
on sitemaid ilmasid olnud
suur külm lumetormist hullem;
saime valget, mis nii suur
kui lebo, HÄÄ - HÄÄ!
tuleb sula, tehakse skulptuur
neegritel lund pole, NÄÄ - NÄÄ!
Naabrimemmest lumememm!
Suvila naaberimemm pole veel 70
aga juba enam tööd teha ei viitsi
päevast päeva aknal peesitab end
teeb tobi ja kaanib õltsi;
see nädal, kui tuli jälle sahk
magas ta end hanges kaineks
lootis sõba silmale ehk
aga see ei teinud teda ilusaks;
lapsed tänaval tegid lumememme
mõtlesid, miks ümbrus punakas
lund värvida pole komme
üks neist siis selle avastas;
kuidas nina turritas väljas
oli palli sees naabrimemme pea
uues kehas leidmist ootas
kuidas tükkideks sai, lapsed ei tea
Me kelgule!
Me kelgule, me kelgule
võib tulla veel üks laps
las tulla see, kes julge on ja kraps;
1,2 - tee on sile
kostab eemalt politsei vile
parki kollavestid valvavad
sest lapsi komminud luusivad;
2,3 - asi on kibe
sest tee liiast libe
su vend roojakaevu kukub
ja seal ära upub;
3,4 - teel mäkke oleme
kambakesi tuleme
alla sahk kihutas
ühe sõbra tükkideks lennutas;
4,5 - raske minna
üks poiss lõi rusika ninna
sellele, kel kelku pole kaasas
mõne ikka ta ära kägistas;
5,6 - tüdruk hea hoo võttis
ta metsa alla sõitis
hundid ta ära sõid
kes ütles, et meist .....
Krt naisõiguslased
Mul on naine kuldne ori
vaevata ma valetan
Pillun sõpradele pori
sinu vastu vahetan
Ise tigudiivanil
siga vedeldamas nahka
Tukastusse viinud mind
sahin õues- naine sahkab
Tassib veed ja korjab sokid
kapist õllepurgid toob
Mees on väsind õhturokist
naine meeleolu loob
Ühel eit on edev ehe
minul võlur koduhaldjas
Aastaid talitanud mehe
öösel ratsu nahast valjais
Oli naine kuldne põli
omaette radu käib
feminismi õilsat õli
servi karikas sai täis
Üksi ise ennast orjan
vajaks hädas naise kätt
ise taara sokid korjan
ise lasen vetsus vett
.....
juhuslikkus
ma silmadega sihin juhuslikkust
mis saatus teele sahkerdanud on
käin äiksepilve alumisel äärel
on piiskadelgi maale järjekord
end tormamatta langen päevarüppe
vihm trotuaaril kive kaunistab
päev pühapäeva varjus kerkib öösse
kuu ootab noorusliku sirbi tekiall
August Puts
lumi
Ukse ees on lumekuhi,
lumi öösel sadas.
Sadas kuni hommikuni.
Arvate, et mul vedas?
Nüüd olen vangis siin,
külm on mul väga.
Varsti on mul angiin,
aitaks siis, vaid soe piim.
Õnneks on olemas labidas, sahk,
lumi on pühitud kui lapika vaht.
Välja sain külmast ja pimedast toast,
kõhu sain täis soojast, talvisest roast.
Panen selga sooja jope,
lähen rõõmsalt õue.
Mängu trall ei peatu, lõppe,
see on talvetralli nõue.