Sõnale saladus leiti 94 luuletust
Kadunud saladus
Mul oli üks väike saladus
See kingiti juulikuu ööl
Ta saabus mu ellu nii varakult
Ei osanud oodata midagi
Saladus ei teadnud veel isegi
Kas uksest sissegi tulebki
Ei teadnud sedagi minagi
Kas teda välja lasengi
Ühel augustikuu suvisel ööl
Tuli otsus siis kiiresti võtta
Karjudes hääletult taevasse
Kostus vaid tühjuse kaja
Valudes kaugel lesides
Kadus saladus öösel udusse
Sügis sai pikemast pikem
Ja talv …tuli pikemast pikem
Mul oli sind vaja
Aga Mind ootas tühi maja.
Suve saladus
Vajan tunnet, mis nii sügav
uuesti niisama unistama jäin
sest mu elu on kuidagi igav
ikka töö ja kodu vahel käin;
seni, kuidas ma suve nautinud
see tihti üksi olnud
mil üritustel käinud
minu fantaasiat miski täitnud polnud;
Refr:
ütle, mis sa kuulda tahad?
et sinu kampa tulla saan
oma saladusi jagada vajad?
olen mees, räägi mis on plaan;
siin pole ilusat valet
mida võiks sulle lõõritada
kas elu mängib minuga malet?
et armastus võis meid ühendada;
suve saladus on see
iga kord, kui mulle naeratad
ma muust välja ei tee
kui mind puudutad;
las .....
. _.. ._ _... . . ._.. . .__. ._._ . __
Kui koju tulin
etteütlusest osa võtsin
K.J.Petersoni sünnipäeval
A4 paber ja pliiats laual;
aga WTF nagu
ma ei saa ülessandest jagu
mingi mutt loeb ette morse koodi
see aasta etteütlus isemoodi;
"_.. . .. . .._ .. .. _.. _. . .__. . ._.. .. .. _._ .._ .. ._ ___ _. .._ ._ _.. ._ _.. .._ ...
... .._ .._ .__. ___ _. _._ . . ._.. . ._ ._. __ ._ ... _ .._ ...
_._ . ... .__. ._. ._ . __. .._ ... .__. .. _._ ._. .. __. ._ _._ .. ._ .___ .._ _ ._ _...
... . ._.. ._.. . .._ . _ . .. ... ___ _. .. _._ .._ __ __ .. _ .._ ... ___. ___. ... . ._.. ..._ ._._ .....
Verekirik
Saksamaa mägedes
a. 10. sajand elab legend
ja vähe tuntud rahvaluuletes
kurjuse residents peidab end;
ebapühakule kiriku ehitasid
kohalikud oma ihu, kivi ja verega
prohvet jüngritegauut tõusu kuulutasid
et Euroopat tugevdada antikristusega;
surnud mets ja ümber uduvall
viirastus püüab lõksu arheolooge
taevas katuse kohal alati hall
territooriumile ärge tulge;
igal talveaja üleminekul
on mägedes kajamas kiriku kella
avanevad uksed koidikul
laseb kursusel välja tulla;
see aasta on suurim ülestõus
prohvet ilmalõppu ennustas
kolmanda ilmasõjaga taasünn .....
Vanavanemate päev
Vanaisa tahab minna lõunamaale
et vihma eest päikest saada
seda plaani pidanud siiamaale
aga vanaema pole saanud teada;
vanaisa nimelt hoiab seda saladust
üllatab peret ära kadumisega
ja ei avalda vanaemale jubedust
et ta välja vahetanud noorema naisega;
kutsub pojapoja siia
kes on tema rõõmutilk
palub et saaks skeemi läbi viia
ees kurjakuulutav irve ja pilk;
"annan 100 € sulle
on vaja et meheks saaksid
tee rõõmu mulle
tahan et vanaeide ära lämmataksid
siis on mul uus elu
võta padi ja hiili sinna
Eestis passimist ära ei talu
ainult päranduse rah .....
Maskeraad
Varjudes, kus võõraid kunagi ei nähta
elavad sinu süngeimad hirmud
nagu loomad, mis ootavad öösel sööta
avavad oma suud;
kinnitud mineviku õnnest, mida pole olnudki
sinu pimeidamas tunnis
oled sohver, kes pole rallit võitnudki
istud ilma näota kolonnis;
ära sule oma silmad
sellega lõputult end ei varja
valeliku usku hõlmad
jätkad teed tühja karja;
see on lihtsalt maskeraad
kahtlased näod argipäeva paraadil
ja mis kurjust sina peidad
nagu teised, oma moondunud fassaadil?
ei oleks lihtne andestada
sa ei lähe mul peast välja
sa teed kogu aeg nalja
sa paned mu pea keerlema
ja mu mõtted pidevalt ekslema
sa oled minu saladus
sul on see eriomadus
olla müstiline ja õrn samas
ning olla minuga kuidagi armas
sa oled minu süütunne,
iiveldustunne, ebamugavustunne
oled mu tumeduse pai,
üks jube hea kohvisai
sa oled mul salaja südames,
seda olen näinud sinugi ilmetes
kuid tundeid ei saa välja näidata,
neid ei oleks lihtne meile andestada.
Lasen lahti
Sellel hetkel kui ma andun sulle ma tean -
need käed, mis hoiavad mind jäävad igaveseks.
Ja sellel hetkel lõpuks mõistan, mida pean
ja pärast seda sinul minna lasen.
Minu kaotusvalu pole iial suurem
sinu alatisest kurbusest, sest jääd.
Mina parem lähen ise sinu juurest -
lasta kannatada sul see tundub väär.
Mõtetes ja unenägudes me eales
ei lase lahti teineteise käest.
Sinu hästi hoitud saladusi teades
igavesti koos me kui ka teineteist ei näe.
Põgenemine
Ta sülitas vaid päri tuult,
Pärineks ta justkui kuult.
Ei takistanud teda tuul ega vihm,
Ei hoidnud teda kinni kett või rihm.
Rebis end vabaks ja kadus,
Ettejääjad jalge alla ladus.
Ronis üles künkast ja mäest,
Oma rada rajas kõigest väest.
Toosude külge jäi vaid tolm,
See juhtus öösel kell kolm.
Kui kadus ta pimedusse,
Ta tee mattus saladusse.
Vale
Tahaks kirjutada meie lugu,
sõnadesse panna tunded.
Suudelda su sooju käsi,
kui need minu ümber.
Öösse vajuda koos sinuga,
me kahe saladusse.
Silitada sinu keha,
moodustame mustreid.
Su silmadesse ärgata,
ma soovin iga hetk.
Su mõtteis jalutaksin,
kaunis unistuse retk.
Põgenen reaalsusest,
vangistuse trellidest.
Naudin valet sinuga,
me koosneme kristallidest.
müürilill
kas ma olen müürilill
valedele toeks
kes su lossiaias
sajatuhandeni loeks
ootaks kuni
postitantsu-preilid
ära kaed
püherdad kõik põrandad
lupjad lõbulaed
tahad – avan sulle
õie elu saladusi
kaetud köiearmid
kiviseina palavusi
pindudega paistetanud
kohmetanud käsi
oma ilu eest
mis iial
võitlemast ei väsi
viitan sulle kohta
kus ma eile murdusin
kõveraks ja kägarasse
pooleks kurdusin
kuid ei näita
napi silmapiiri
ainsat ust
mille kaudu
ühel päeval
kohtan võimalust
Sanya
soovikala
ma pole prostituut
et meeldiks
massile
hoian saladuses
käivitavad tsoonid
jätan kloonimata
kopikad ja kroonid
ei pürgi
bongotibiks
te terrassile
akvaariumis
teen kuuma jalavanni
olen lummav
lubaläikiv soovikala
tuletõrvikuga ajan
aukest usse
kuulan neid
kes jõudnud
juba esikusse
aga enne
allikvesi
juurde vala
Sanya
Mis on see.. armastusega seonduv
Ütle, ütle veel naine mulle, mis on see armastus?
Mis mul hingel ammu kripeldab.
On see salapärane viirastus,
mis valus on ja see, see nii nii hingel valutab.
Anna andeks kõik mu vead,
selles elus mis tehtud saivad.
Need kummitavad ja sain need seltskonnast sead,
ning unenägudes kummitamas tihti mul käivad.
Ütle, ütle mees, mis on see truudus,
mis enamusi nii armukadedaks teeb?
On see teise naisega, see magus suudlus,
või viha, mis sellest tulenevalt potis keeb?
Need pikad teed, mis ammu said sinuga käidud,
On need möödas, või on need unistustes kinni.
Sinuga .....
Ma ei tea
Ausalt ma ei tea
ma ei tea
mis juhtus
mis mu unistused minema uhtus
tavaliselt olen ma tugev
aga ka mina väsin
väsin olemast ainus
ma ei taha olla enam parim
tahan olla lihtsalt õnnelik
ainult sinuga on olemas õnn
see on õnn on vabadus,
meie suhte väike saladus...
peegel
ennustan tulevikku su silmadest
peegel
ei armu sa kunagi
aga ei põle ka tules ega upu vees
pisaraist rääkimata
hinge leppimine
võib kaua aega võtta
enne küll pudised liivaks kui vormud
kiviks klaasjaks
mis tahub ja talub
talub ja tahub
täiskuuööl neljapäevasel
mil su tütarvõrs näitab näpuga kuule
lausudes tead - see on tegelikult must auk
libainimeseks muutud
ja igavesti
nooreks
armastad elu
nii palju kui võimalik
nii vähe kui vajalik
nii palju et pidulik
nii tasa et salalik
Sanya
Avalik
Avalikud tegelased
salamisi unistavad,
solaariumide mausoleumes
ilumahlu pruunistavad.
Küll on raske, kui ei tohi
kodu-uksi paotada,
vaid tuleb õigeid näotalonge
teatud nurgal jaotada.
Küll on kurnav, kui on palju,
mida kahju kaotada…
Kaasatundmist, andeks-andi
kõikjale saaks laotada.
/Mari*Uri/
See ei ole minu luule
See ei ole minu luule -
vaid keegi kõneleb mu sees.
Ta muljub mind ja midagi ei kuule -
ja ta kirjutab mu eest.
Ta näeb maailma nii, nagu mina seda ei suuda.
Kuid oma saladusi minuga ei jaga.
Aru kaotamise hirmus, ei ma midagi muuda,
ta tuleb ja ei küsi, kas ma tahan.
Vahel räägib tema minu eest,
kui lausun ilusaid, armsaid sõnu.
Kas on see mina, või parasiit mu sees,
Kas tunneb ta sest mõnu?
Taavi Järv
