Sõnale sall leiti 94 luuletust
Siidine sall
Vaarema kaisutas tüdrukut "Kallis
annan sul enese iidseima väe
peida end paha eest siidises sallis
sall tõrjub eemale kurjema käe
Suguselts alati usaldas siidi
otsides armsamaks ausamat meest
tõprad ja alatud määrati süüdi
iial ei astunud ihudel eest
Hiljem kord istusid tüdrukut poissi
kaksiti hämaras voodipea kõrval
sidusid eneseid käsiti silmitsi
käed käisid arglikult piirete serval
Vaevalt said teineteist pisuke maitsta
tahtmised tuikamas kummalgi huultes
enam ei hoolinud endast et kaitsta
vaim hõljus hämaras hämaras tuultes
Poisil ei käed en .....
must sall
võtsid kätte musta salli
kinni sidusid mul silmad
küsides kas on ikka pime
küsides kes annab kalli
kes teeb soojaks ilmad
on armastus suurim ime?
keerutasid mind veidi ringi
öeldes siis tule otsi üles
leidsin sind ootamas pingil
mida olin kandnud enda süles
kulutanud tolmuks eluteel kingi
ripuvad räsitud tallad küljes
ei liimi neid ilus sõna süljes
mis tulnud suust imelisel inglil.
läbi tule ja jää paljajalu
su järele ma siiski tuleks
võtan omaks peksu ning valu
siiski oma südant ei suleks
edasi talu.. armastust palu
viimaks keegi ka kuuleks
pole li .....
Minu õlgadel sinu lõhnane sall
Põline mets ja käimata rajad
peidan sinna end kui sind vajan
metsas tuul mängib ürgset viisi
enda siia su juurde viin siis
Pole valskust kõrvades kuulda
ainult kamin ning nende puud ja
ma tulen ja tuled siin süütan
leegi keeli puudele püütan
Kuumus kõrvetab põskedel puna
käed kutsuvalt hüüavad… kuna
heidan seljast vettinud riided
võimas jõudu täis tuli mind piidleb
Kriuksuvad lauad jalgade all
alasti õlgadel sinu lõhnane sall
ma ei aima su tulekut ette
ilmud pildina minu ette vette
sulen silmad just nii sind vaatan
Su ootamist hingega jaa .....
Kaunis suvi
Kaunil suvel on kuldne juus,
rõkkavad linnulaulud tal suus,
silmad sinised kui meri,
huuled magusad kui mesi.
Suve sall on õhuline,
kleit tal mitmevärviline,
varbaotsas samblasussid,
jalas lillelised püksid.
Rõõmu täis on suve süda,
ilust pakatamas meel,
hinge soojust tuleb üha,
hellitav on suve keel.
Kingitus emale
Emakene, tule täna,
lähme metsa jalutama,
metsas olla täna kena,
päike rõõmsalt meile särab!
Näe, kingiks tõin Sul siidisalli
pihlakatest kaelakee,
et rõõm Sul oleks täna olla,
ja Su südamesse leiaks tee!
Tuules sall, see lehvib kaunilt,
ilu lisab pihlakee,
päike sillerdab Su juusteis,
jalg on kerge metsateel.
Emake, see päev on sulle,
armas, kallis oled mulle!
Riia, mu arm
Kolletab lepp
ning tuul on heit-
lik, keerleb prügimäel.
Lagunend trepp.
Valendav kleit.
"Tüdruk, on sügis käes."
Revolutsioon.
On Läti ning
Liivimaa pealinn see.
Prostitutsioon
ja pätid ning
siiski on hea linn see.
Varisend krohv.
Okupatsioon
üdini on mu sees.
Portvein ja kohv.
Kohvikus joon.
Sillerdav klaas on ees.
Helendab sall.
Kohtuvad suud.
Suus on ent nutumaik.
Taevas on hall.
Raagus on puud.
Siiski üks helge paik.
Lahkun ma, kurgus nutt.
Sinna, kus tee varjutab uduloor,
jääb Riia mu arm.
Kus ta nüüd on?
Kus ta nüüd on?
Elus või unes?
Pihkvas? Pariisis? Taevas või tules?
Oo, kuidas lehvis ta siidine sall
ja kihinal purskas
shampanja!
Pillavkurb sügise viimane ball.
Kas me veel kunagi...
Ei, ei või teada.
Autosse istudes nõksatas peaga,
sall tõusis lendu,
purpurne sall.
Minu õpetaja
(analoogiad)
Sa oled päiksekiir,
mis näitab väiksele, kus läheb piir.
Sa oled autorool
ja nii on lastel suunaks ülikool.
Sa oled vihmapiisk,
kes ujuda võib vastuvett kui kiisk.
Sa oled pehme pall,
nii pehme, nagu vanaema kootud sall.
Sa oled kahekordne vikerkaar,
kuid vahest nagu üksik saar.
Sa oled pliiatsiga tehtud joon
ja jagad kõigiga, mis lood.
Analoogiad
Ma olen päiksekiir,
mis näitab väiksele, kus läheb piir.
Ma olen autorool,
kel suunaks ülikool.
Ma olen vihmapiisk,
kes ujuda võib vastuvett kui kiisk.
Ma olen pehme pall,
nii pehme, nagu vanaema kootud sall.
Ma olen kahekordne vikerkaar,
kuid vahest nagu üksik saar.
Ma olen pliiatsiga tehtud joon
ja jagan sinuga, mis loon.
Kevad
Sinililled sinule
kallistused minule
võta kaelast ära sall
kevadise päikse all
hoia mind .... ja hoian sind
tunne kuidas taob mu rind
laulab meile laululind
kas ka armastad sa mind?
hellalt seljal sinu käed
meeldid mulle, küll sa näed
ära ainult lahti lase
põse vastu panen põse
armas läige sinu silmis
kõik see tundub nagu filmis
paitavad meid kevad tuuled
ja siis kohtuvad me huuled
Veebruar
Veel on neil koidikutel kulmud hallid,
päev uinub enne pärisärkamist;
on õhtuil õlgadel jääst kootud sallid,
kust helbekaupa hargneb härmatist.
Ööd halavad täis külma kõrkust,
vaid hullu uskumatust hingab tuul,
ja enneolematut võõrast nõrkust
ma tajun eneseski sellel kuul…
Siis kuulen, kuidas tasakesi hõikab
mind kauge kevad läbi laisa jää
ja meenutuseks meeltepõhja põikab
arg lohutus, et jäädavalt ei jää
ka külmad mitte…
Minu lumemees
Kord meisterdasin lumemehe,
kes välja nägi täitsa ehe.
Silmadeks panin söetupsud,
jala otsa pehmed toasussid.
Porgandist sai nina
ja sallist supermehe lina.
Luuagi pistsin talle kätte,
Mütsiks pudel - Saku Läte.
Piilusin siis teda kaugemalt,
hange alt ja hange pealt.
Ei olnud hullu midagi,
kuid puudu oli midagi....
Ema hüüdis ukse peal
"HEI, mis sa teed seal?
Miks ei ole memmel suud?
Nüüd meil valvur paariks kuuks."
Ruttu tuppa lippasin,
pliidi ette tippisin.
Süsi taskusse pistsin,
oma tegu teistele kiitsin.
Nüüd mei .....
Päkapiku päev
Oh päkapikk, mis teed sa päeval?
Kommi sa ju siis ei too.
Kas mängid laste mängualal,
Või mulle hoopis salli kood?
Mul on vaja teada vastust,
Muidu lõhken uudishimust!
Ja kui mul ei vasta sa
Küsin Jõuluvanalt ma!
"Oh lapsekene, mis sa nüüd!
Pole see ju minu süü,
Et saladus peab olema
Kõik mis teen kord päeval ma.
"Weird Al" Yankovic - A Complicated Song
Ahjaa ... ekstra juust
Ahjaa, oeh... säästke mulle tükk
Pitsapidu sinu kodus
Läksin lihtsalt vaatama
Üheksateist eriti suurt
Milline häbi
Keegi ei tulnud
Lihtsalt me sööme üksi
Sa ütlesid: "Võta pitsa koju"
"Pole mõtet lasta sellel kõigel raisku minna"
Siis seisin silmitsi
Pitsa terve päeva
Ja iga päev
See juust ööpäevaringselt
See blokeerib mind
Ja ma kindlasti ei hooli
Ebakorrapärasuse pärast
Ütle mulle
Miks sa pidid minema ja mind nii kõhukinniseks tegema?
Sest praegu teeksin ma kõik, et mu sooled saaksid evakueerit .....
Luuletus kallile neiule.2
Oo neiuke mu kallike,
Mu armas karvapallike.
Kas mind sa iial salliksid,
Kui sulle nõnda ütleksin.
Et sind ma tahan kalliks pidada,
Ja elu lõpuni sind armastan.
Või mind sa üldsegi ei taha,
Pole seegi siis ju paha.
Sest ma sinust sissevõetud,
täiesti ma paljaks pöetud.
Ma mõtteis sinust unistan,
Ja sulle nüüd ka tunnistan.
Et sind ma ainult armastan,
Ja sinust aina unistan.
Et sinu poole mind ju tõmbab nii,
Et sinuga ma oleksin kuni elu lõpuni.
Luuletus kallimale.2
Ma mõtlen siin ilmas
Ju neiust vaid ühest.
Kel tahaksin rääkida
Asjast vaid ühest. .....