Sõnale sammud leiti 127 luuletust
Kooli
Juuksed patsi paneb piiga,
kleidi sätib korda,
võtab lilled, mida viia,
õpetaja ootab.
Sammud sätib kooli poole,
teisedki on teel,
mõni väiksem, mõni suurem
kooli läheb veel.
Koolis saatmas uusi lapsi
nende suured sõbrad,
kellega koos uude klassi
astutakse täna.
Kool, see on ju kohtumine
oma vahva klassiga,
uutel lastel tutvumine
õpetaja armsaga.
- Tarmo Selter -
2022
Ole iseendaga sõber
Kui vaid suudaksin olla ise
see, kes ma tahaksin olla,
looksin maailma mõttelise,
kuhu puhkama saaksin siis tulla.
Kui päevades rusumas raskus,
emotsioone nii palju on seal,
vahel selleks, et leida vastus,
iseendasse vaatama peab.
Oma maailmas mõttelises
otsin siis vastuseid kõigel,
mis väike või ülioluline,
lahendusi leida sealt võib veel.
Ole iseendaga sõber,
kui on raske, tunnista seda,
nii ajas edasi võite
sammuda sõpradena.
- Tarmo Selter -
2022
Muutustes
Sättides sammud päikesesse,
võid leida hoopiski kuu,
sirutades käe äikesesse,
võib tabada Sind tuul,
üllatades tugeva vihmaga,
või pehmete lumehelvestega,
raheteradega, karge külmaga,
tuua kõike, mida luua veel saab.
Kõik elus on muutumas hetkega,
ei Sina seda mõjutada saa,
püüa elada elu sellisena,
et järele jääks Sust´ vaid hea.
- Tarmo Selter -
2022
Võta aega palun
Ära torma
Tark ei torma,
tark jookseb ajasäästlikult
pulsikella saatel
Kui mul oleks vaid piisavalt aega
aga ma ei kahetse ühtegi sammu
isegi kui need sammud täna oleksid mu viimased
Ma olen lõppude lõpust nii palju mõelnud ja tunnetanud,
et need lõpud ei kohuta mind enam,
need lõpud võivad tulla üllatusena
nagu ka lein, mis saabub kadunud ja kantud asjadega
Ma annan endale ruumi olla vaba ja olla aus
iseenda valikute suhtes
mitte kiirustada
kohaolekus
Võta aega palun
Pudel nagu kolb
Juhtus see kuu juba jama
kui vajasin objektil kusele minna
pidin privaatsust näiteks autos saama
seadsin sammud sinna;
ja tühja pudeli võtsin
kuhu ära tegin häda
istusin ja ukse sulgesin
koormakergendust ei anna häbeneda;
siis töökaaslane roomas hiljem
kes ära kärvamas janusse
tapab janu teda pigem
kui raske töö ise;
nii ta nüüd haiguslehel
ei lõpeta ta oksendamist
aru puudu sellel mehel
kui ei vaadanud kollast
Jäämehe armastus
Mu jäämehe süda on purunud
kohati sulanud pärliteks punasteks
kohati kildudes katmas maapinda
juhtus kui olin ta surunud
taas enese kallisse rinda
Süda oli suurem kui enne
enam ei mahtunud
hetk varem olin kogenud õnne
hetkeks olin tundnud sind
mul südant polnd- piisavalt külmunud jahtunud
Südametu ma jäämees nüüd olen
teistele lõpmata kuri- sul lahke
naeratan isegi jäämehe naeratust
õhtuti aknaaluseks tulen
no vahtige naabrid- mu tundmusi nähke
Siis aga polnud südant ei sind mu jäämehe naine
kõik oli kevade tulvades sulanud
kõik oli talvistes t .....
Ema ja poeg
Ema saadab läbi kardinapisarate
teele oma ainsat poega,
poega,kel aastaid kaheksateist vaid
Sõjakoledusi vaatama ja mõõtma,
mis täna nii uskumatu näib.
Reaalsus vaatab mõlemale näkku,
ema pead noogutab vaid.
Rahu ajal minna päriselt lahku,
normaalne see küll ei näi.
Poja rasked sammud astuvad teele,
tal rüht on sirge ja kindlameelne.
Huulil Ukraina hümn nüüd kajab
ja tuttavad on kõik kodurajad.
Ema soolasambana
jääb koduõuel ootama...
Maastik tihastega
Mul ei ole vaja seda külma ilu,
lumehelveste selgeid korrapäraseid jooni,
pikka sirget alleed,
mille lumega kaetud puud viivad jäälossi,
jäälossi, kus hõõguvad kaminas virmalised.
Irbisenahast mantlis kuningas
silmitseb mind.
Lähenen ja suudlen ta veretuid huuli,
mis põletavad,
kuid mitte kuumaga.
Põgenen!
Samad lumised puud joonsirgel alleel,
kuid ma ei jälgi enam lumehelveste võluvat tantsu.
Astun rohule.
Mu jäisetest sammudest kolletub iga lible.
Ma sulan pikkamisi sellest jäisest lummusest,
vaid huuli veel põletab see veider suudlus,
mis ei soojendanud .....
Vee peal
Ühel ilusal ilusal päeval
avasin eneses võime
kõndida oskan vee peal
Oh seda vaimustust-imet
käisin ja jooksin- jalgade all
vaime vahtisin kalasid seal
Vesi oli uus vasttärganud maa
mida teised ei mõistnud
mina vaid teadsin
Kui õhkõrn oli see tasakaal
kord tugevam kord hapram
tasaseks sammud seadsin
Ühel hetkel pool elust käinud
olin kõiksugu vete peal
polnud kordagi kukkunud läbi
Nojah oli kogu aeg külm
miinus kakskümmend või nii
kõndisin külmusin kõndisin nägin
Nägin seal vett ja vilet
õrn ja libe oli taldade all
kuid nii ilus et teised ei lo .....
Sinu sõnad
Rudisedes jääkristallid
purunevad sammudes
nagu vahel head ja kallid
haiget saavad sõnades,
mis juhuslikus järjekorras
haiget teevad valusalt,
kui lased lauseil lihtsalt tulla
valjult ja nii solvavalt.
Ole hea ja vali sõnu,
Sa ei tea, mis vaevab teist,
kas on koorem tema õlul,
murda teda lihtsalt võid
teadmata, et ühel hetkel
oled Sina sõnades
see, kes lõpetaski retke
tema hapral eluteel.
- Tarmo Selter -
elu
...On julm see elu,kui asju ajad, just selliseid,mis sul on vaja.Käin kontoris koju ja kodust kontori,vaid raiskan oma aja.Nyt istun kodus,ootan,motlen...kuhu suunda nyt sammud sean...kas kodust kontori voi vastupidi,ohhhh kes kyll vastust teab.Miks on nii raske see lihtne asi, koik paberid olemas on kuid ikka ise pean käima läbi nii monda ust ja tuba,ei tea kas saangi korda ma selle,mis selge peaks olema juba...
— Monika GröndahlVana-aasta jäänud vanaks
Vana-aasta jäänud vanaks
küür tal seljas, tönts on jalg
Terve aasta teda piinand
vähehaaval kadund ramm
Helgeid hetkeidki on olnud
kurva vana-aasta sees
Inimesed,kui on teinud,
head puhtast südamest
Jäänud on veel mõned sammud
jõudmaks uue aastani
Aasta uus, ei tea,kus piilub,
ootab vana lõpuni
Selgus,valgus
Mõned päevad jäänud veel
Mõned sammud jõulueel
Mõned unistused, soovid
Mõned lendu lastud troonid
Kas ma vihkan,mida ootan?
Kas ma ootan,mida vihkan?
Kas loen päevi edasi
või hoopistükis tagasi?
Selgust,valgust juurde vaja
on mul sellel jõuluajal
Mõned päevad jäänud veel
Mõned sammud jõulueel
Kuhu kadus see naine?...
Kuhu kadus see naine...
Kes hinge kinni hoidis,
kui paps mind kiigutas?
Seesamune, kes lasi minu pisaraist,
enda särgi üle valada.
See, kes suhkruvett tegi öösel...
kell kolm.
Kuhu kadus see eevatütar...
kelle dubleerija soovisin,
iga hinna eest olla?
Iga inimhinge silmad ruumist,
talle olid suunatud.
Kuhu kadus see naisterahvas...
kes sünnitas mind?
Kes toitis, hoidis ja armastas?
See naine, kes valsi sammud,
mulle õpetas...
Nüüd temast alles jäänud...
vaid elus kest.
Tükkideks portselan, mis vajab...
liimimist.
Liim või mitte, kas ta...
nüüd jääbki ka .....
Kõiksuse sära
Palun tule
Üheks silmapilguks
Millest saab õnnelike
hetkede kohtumiste jada
Silmapilguks, mida
Mõõdavad aastad ja tunnid
Ja koos läheme
Mööda oma rada
Kuhu süda on laiali laotatud!
Hinge valguse
Sammudes astud
Sina ja mina
Mööda üksteise jälgi
Aegamööda kokku kasvades
Tunnetes. Üheks saadeks
Mõtetes. Kokku saades
Ühises puutes...me hingevärinas, silitame
Üksteise kuumavaid palgeid
Öeldes sõnades palveid,
Tänu ülesse taeva
Tänu üksteise südamest hinge.
Et otsides leidsime
Tundes tõelise sära!
Tõelise Sinu, tõelise igaviku,
Kus iial pole .....
Talvine jalutuskäik
Lumi sillerdab päikesele vastu
sammud krudisevad
talvisel teel
Lumest sellist kargust õhkab
ahmiks sisse veel ja veel
Väiksed kitsejäljed rajal
vahest kitsepojad omapäi
Söögisõime heina pandud
kitseema valvab seal
Kuusepuud kõik käbiehteis
paksud lumemütsid peas
Orav silkab puult puule
küll on rahus olla hea!
Videvik vargsi ligi hiilib
kuusirp taevas laiutab
Külm poeb sisse sõrmikuisse
varbaotsi näpistab
Nüüd võin vantsida ma koju
hoopis teise tujuga
Loodusel on paeluv võlu
Vaata vaid ja imesta!
Minu kapriisne sügise
Sügis äkki pööras ära
raputas mind sügavalt
Minu meel ei muutund sellest
Sügis,oled naljakas
Kord sa sammud kuldses kuues
kõigil vastu naeratad
ilu enda ümber luues
Sügis- minu kapriisitar
Tihtilugu oled pilves
hämarus siis võtab maad
Poolenisti pisarates
kurvastan koos sinuga
Täna tuhin on sul minna
udulooris lennata
Varsti aeg sul ongi minna
Miks muidu nõnda tuuseldad
Ikkagi sa kallis mulle
kuldne, hall kapriisitar
Vaagen täis on sügisande
Aitäh,et oled olemas;