Sõnale sammud leiti 127 luuletust
Tuletõrjuja
Toimus klassieksukrsioon
buss viis meid kesklinna
parklas kõrgus konstruktsioon
võtsime oma sammud sinna;
tuletõrjuja silma jäi klassijuhataja
sest ta ongi ilus naine
keegi pole selle fakti eitaja
töölistele on ta atraktiivne;
mil teised olid lahkumas
kuulsin mõminat kamorkas
sealt leidsin õpetaja võõrast katsumas
proua lembevajadus silma torkas;
pilti vaatama kõik tulime
käed on neil üksteise kehal
sest, kui on midagi tuline
on tuletõrjuja kohal
Mälestus
Raagus oksad mind piitsutavad,
lehed langend ammugi,
mitmendat sügist käin
ühte rada,
kõrvalteid ei olegi
Tuul,see naerab mulle näkku,
prille ninalt sikutab,
ulub kõrva,
kaob siis ruttu,
kord ju olid nägija.
Pehmes samblas seened rodus,
elu neid ei kõiguta,
eemal pohlad meelitasid,
tahtsid sohu tirida,
jändrik känd,aga jalgu väänata,
orav viskas käbiga,
miks küll teda ei märgata.
Metsa kohal pilved tulid kokku,
mustad,sünged-salaja,
tuul neid rebis kokku-lahku,
elu vastas samaga.
Hirm mul tekkis ühtäkki,
kuis saaks metsast minema,
Vaikus kõhe .....
Külmas
Pragisevad külmakanged sammud,
kargelt matab tuule ehe rõõsk.
Soojendavad inimhinge hirmud,
veel enam kuumab iha-armulõõsk.
Sädeleva lume puistes hõlmad
tõmban koomale, et pisut kaitsta end.
Ebalevalt sulged oma silmad,
et ei uputaks su mõistust tärkav ind.
Huuled tunduvad nii pehmed - veidi kuumad,
külm jäetud nukralt omapäi.
Tuul tormab-pühib kuskil eemal,
nii on või hoopis nõnda näib.
Kuldne Miljard?
Süsteem võrdub rahvas?
Süsteem versus rahvas?
Minu panused on teisel,
Suremus on tavalise gripi oma,
kuid kasutusel sõja olukorra meetmed,
Foolium mütsike meisterdatud,
seemnekeste kilod varuks pandud,
Nii palju poliit häma,No Ütle,
kes sellest tõeselt aru saanud?
Ütle, mis saab vastu panust?
Tumedad loitsud seda skeemi rikastanud,
rüüstama lähed saad kuumadelt raudadelt valu,
Jäävad tööta koristajad, kuid mitte anastajad,
rahva pihta tulistajad, vallutajad, sõjaväed,
sektor kus ühes päevas piisavalt raha,
et terve maailm ravida terveks, nälja hädast,
Ma .....
Üks
Maailma äärel kõõlumas,
tuleb taeva taat
Andes kuradile üle minu õla õlu ta,
minuga sõbrustab..
Võrukael, lõbus naer, tõhus laeng,
rinnus laeb, virkus lahkest,
siirus tahtest,minast minna lastes,
siit must raev, on kadunud,
saabunud, valutult, arutlus,
kaaslust saatnud purje tuul,
päevadest saanud aastad,
kui ennist oli mure suur,
siis nüüd,
aeg möödub muretult,
visioon, selgus, nägemus,
kohas kus ükski muutuse eest pääsenud,
loovus mille tõttu tunnen end päästetult,
kõik andsin, kõik võtsid, iga tilk tindist,
mis värelust silmades võltsis, erald .....
Lõputu peatükk
Libedalt libistan naeru; Pidevalt pigistan aeru;
Pühanduma kasvanud; alla andma ei vaevu;
Annab mulle unise; annan talle juhise tulisest;
Kuidas sütitada meeli; kuidas silmakirja ei teeniks;
kuidas leida üles nootide kõlast see meeldiv;
teha asja omamoodi; nii nagu ei tee keegi;
Sitsides kaotavad tähelepanu; pissi tilk lendab peekri;
Ei näe selles ma erilist armu kui papi jagab lahjat peeti;
tähtedele panen kogu eksistentsi defineerivat tapeeti:
Pöörane vend;kõrvade kelm; võõras kõlakas ta teind..
Taeva taadiga oma kokkulepe; kurjamlikult loon meelepette;
seni vean t .....
Palat Number 6
Luupainajast silmad avanesid;
kanüüli välja rebin; plaanin oma põgenemist;
segaseks pea need ained tegid;vaevu jalad all seisid;
roomasin mööda seinu; veritsevasse auku käel;
sadu süste tehtud; ainus mida teadsin;
pean siit saama plehku..
Kivi põrandal tasased sammud;
varjuna käimaks mu kannul;
teades, et kui mind kätte nad saanud;
voodi külge ahelaisse uuesti pannud;
üks kõik palju karjud või palud;
need tumedad tuimad silmad on sellega harjund;
näen kuidas rahuldus neid saatnud;
kui ütlevad sind uuesti süstides:
"Rahu-Ma saan sinust aru"
Palat numbe .....
Kokkupuutel kergelt reageeriv
Vihun ma riimi; pilguta silmi;
kirjutan stiili;liiguta lilli, kiiruga pikki;
Kaalikat; kanga punaseks maalimas;
Sikuta-Sikuta: Pinguta-Pinguta;
Liiguta liiguta; virvarri ministriks;
Sillutan-pillutan-kihutan terve miili;
Üle käte siin mindi; ülbed hääled;
Olematu teenindus ja tahavad tippi;
Problemaatika; Lahendan sõnade paariga;
karistan kui vassivad; salmistan kui nad rassivad;
Masinad ja ennast mitte kuigi harivad; laginal;
kogu see plagiaat praginal; õhukese kardina;
ampfiib ambaal mu põrand on lagi tal;
pimesiku meistriteos;Videvikus keegi Peol;
Helbi neid helbeid .....
Kandke mind Laatsareti 4
https://m.soundcloud.com/i_pop/gurus-jazzmatazz-lifesaver-instrumental-1995
...
Kirjutan, et magama mitte jääda; unelmas kus jätkan; milles tärkas; tuul mis mu jäätaks;
Lootmata soojendavale päiksele;
Hääl on tasane; endiselt kõigega võrreldes- olen ma väikene, mu mõtlemine väiklane; kui käiiad käiia teravnen:
Elades peopesad verised;
Pääsematta; päästke mind mu enese teadmistest; mis valvab;
Kõike seda kuidas välja kallan; läbi sõnade filtrite;
Hiilides; hilises; lootes, et vaid tema mind tabab;
Lahtisel haaval; peites draamat; avatud kui raamat kuulamaks; nähes puht .....
kuniks on antud veel üks päev
kas peale homset veel
on midagi paremat ees
sammud nõutult eluteel
võõraste jälgede segaduses -
meel... tundmatu on keel
mõistusel tõkestatud keeld.
silmades nähtud visioon
kuulduga üheks ei ühti -
tontvõõras dimensioon
kontvõõra küünal põleb
lühtris - meilt küsib
kuidas eluliselt elu
elusana elavalt püsib.
kas peale homset enam
koidab samalaadne päev
surmahirmust on kenam
kõik mis mööda öös läev -
armastuse himust kenam
on kõik armastatu mis jääv -
kuniks suletud käed
kuniks valgust näed...
kuniks on antud elada .....
Pingu Ja Valgekese pesupäev
Kätte jõudnud on pesupäev
väikeste nunnude majas
Pingu korjab kokku riideid
Valgeke pakib trikoo kaasa
ning suplemiseks rätikud.
Siit jalutuskäigu kaugusele
jääb suur sinine ookean
mis päikese käes sillerdamas
sinna viib lumme sammutud
loomakeste käpakeste rada.
Selles rannakeses on alati
palju armsaid erinevaid
kohmakas jääkarupoeg
paterdavad pingviinid
kavalad lumerebased
laisalt lesivad hülged.
Kõigil on siin väga mõnus
Loobivad palli loomalapsed
Valgeke ninaga tonksab
Pingu jalaga tähtsalt kõksib.
Hiljem vette sulpsates
pesevad nad puhtaks
.....
maailmale vastu
Ühel hetkel kasvame
sipupükstest välja -
peame tegema sammud
seisma sellele maailma
raskustele kindlalt vastu.
Mänguonni nurka jäävad
puidust treitud püssid
ühesilmaga kulunud
kaisukarud ja tinast
koos isaga valatud
mängusõdurid valvama.
Meid saatmas päiksekiir
kaitsev silmapiir siis -
vaata ometi ema minust
on viimaks saanud mees
kelle üle tunda uhkust
ja kes Sinust lugu peab.
kevade algul
Kevade algul longin
mööda pargi teid
iga mööduja naerab
maailma ideaalsus -
muutnud mind õnnetuks.
Mina ja maailm
üleliigsena tundub
mõistev arusaam
auahnes ühiskonnas.
Sülitame näkku
ligimeste tunnetele
vaikivalt vaid
elu hääbumas
endasse hoitud
murede all.
Iga mööduja naerab
sammude raskuste
all vajun...
üksildusse.
meega tee
teen kesköise jalutuskäigu randa
tuul on mängimas tasa lainte vahus
jahedad liivaterad kõdistamas kanda
vilkuv virvatuluke soovimas öös rahu.
südame teejuhiks sul joonistan
ees on ju kaugustes piiritu piir
punaseks asukoha siis toonitan
värvimiseks murtud päiksekiir
mille armastuse värvipotti pistan.
hakkab aeglaselt siin jahe
kiiremad sammud tagasi teen
soojus tekib ainiti kahe vahel
teepadjake ning vesi mis keeb
omavahel segunedes muutume me
meega termoses auravaks teeks.
liivakell
elu teerajad olematuks kulutanud kingad
edasise jäänud aja pead läbima paljajalu
eilne saanud tolmuks mida sisse hingad
väikesed kivid põhjustavad hirmsat valu
kui astud puruks neid oma talla all.
tilgatumaks joodud allikaveest lähker
räbalaiks kantud hinge ümbritsevad riided
unetult lahtise tähistaeva all vähkred
pingete põhjustatud vaimse vaesuse käes piinled.
ainsa küsimusena peas tüütu kärbsena tiirleb
kas olen oma varjust üle hüpates siis parem
pilk igatsevalt möödanikus igatsust piidleb
lootes kogeda veel õnne olemasolu nagu varem.
elu teeraj .....
jalajäljed
tänavalt kiirelt möödume
inimestest küsimata nime
sammud nii päevaks mõõdame
igavikuks öös kui on pime.
talla all laiaks astutud näts
kuivaks tõmbunud mustjas pori
ei huvita kedagi kuidas läks
sinu pilkudes ei otsi ei sori
võõra uudishimu pinisev sääsk.
plaatidest laotud kõnnitee
elust läbi helendav jalajälg
teadmata lõppu... tupikut ees
summutab mõtteid varjude mäng
elusolemise järgi olev pidev nälg.
sametine vaip
Valge kohev sametine vaip
on matnud enda alla
lapsepõlve tänavad
ja tuttavate majad.
Park roostetatud kiikudega
mida täitis laste kisa
jäänud vaid nukralt vait
saabunud uued ajad -
teistsugusem generatsioon.
Kõik olnuks nagu ammu
mil põske näpistav külm
polnud takistuseks
olla õues pimedani.
Vanade tuttavate korterid
neid täidab vaid igatsuse tühjus
nostalgiliste meenutuste lõhn
sisemues mängib mustvalge film -
parimatest kaadritest montaaž.
Väikestest saanud suured sammud
peatudes bussipeatuses kus
üheotsa pilet viis mind siit
peale kella .....