Sõnale sammud leiti 127 luuletust
Halb päev
Ma vaatan aknast välja,
masendus tuleb peale, kui näen
seda sitta suusailma.
Taevas hall ja maa on must
ning tuul tõmbab,
kui paotan oma välisust.
Astun uksest välja. Mõtlen.
Täna näen hea välja.
uued tossud jalas- hind seitse sotti
astun plärtsti otse porilompi.
Sean oma sammud poe poole,
lähen valest kohast üle tee.
Kurb lõpp sellele loole,
sest mus´t üle sõidab BMW.
28.11.2008
Lootus
pimeduse varjud minust mööda hiilivad
kas on see pelgalt ettekujutus-meelepete
või minu suurimad hirmud mis tõeks saada võivad
oma samme ma aeglustan ja vaatan seljataha
kuid vaid märg asfaldi peegeldus jääb minust maha
püüan säilitada selget mõistust ja sammuda edasi
ent tundmatu jõud mu sees sunnib mind minema tagasi
sügiseste puudeokste sahin ja petliku tuule kohin
ei lase mul mõelda,kuidas üldse siia tulin
mitte ühtegi hingelist ei möödu mu teelt
kas olen jäetud siia üksi või tuleb ikka keegi veel
hingematvalt kaunis taevas ja päikese soojus mu põs .....
Rutiin
Iga hommik sama jama,
vaja üles tõusta vara.
Sammud kooli poole seada,
valemeid on vaja teada.
Päike juba kõrgel taevas
kui mina ikka unes vaevan.
Miks küll kestab kool nii kaua?
Ega keegi pole rauast.
Pärast kooli paha olla,
pea valutab ja käsi väsind.
Väsimus mind on surund alla
kuid oma rõõmu ma ei varja.
Aga pole hullu!
Ehkki väljas juba pime, jätkub kodus õppimine...
© Peeter Hansen, autor.
Une-eelne
Hilise õhtutunni
Õrnad härmalõngad
Usinalt koovad
Hahkjat hämaruskangast
Ämblikuvõrkude nõtkuses
Heliseb läheneva öö
Sammudekõla
Aina lähemale ja lähemale
Hõljuvad pimeduse saadikud
Sõnatult lahkuvad
Argsel tantsusammul
Üksikud hilised valgusejoad
Oma igivana mängu
Hääletud varjud mängivad
Sajanditepikkune hõng
Ääretusse laotusevaipa
Tikib tähtedemustrit
Salapärane naeratus suul
Kauge lähedane kuu
Öökroon
Tuuleiil unenägusid laiali kannab
Suiguvad unne
Maarjahein timut ja kurekell
Sõnatu udu embusse haarab
Magava jõe ja ta kõrkjad
Öö .....
Tappev armastus
Haiglane armastus haiget teeb
ja veri soontes kuumalt keeb,
sest mees, kellega end jagada tahan,
jättis mind juba ammu maha.
Sealne tunnete vool,
mis tundsin end tapvat.
Kõik, mis vajasin, oli vaid su hool.
Ei uskunud, et see armastus mind tapvat.
Külmal põsel pisar soe;
langeb alla mööda külma keha,
mis tuim, kuhu ükski tunne ealeski enam ei poe.
Ootan kärsitult, millal saabub eha.
Sa tuled enne eha - katsud - kalk,
tunned, et oled süüdi, kuid siiski…
kuuletud - lähenevad mingid sammud…
Eha saabub ja me lahkume koos.
Sinu kõrvale jääb keha .....
Hingeunelm
Kui oma käe sa ümber minu sead,
röövib see minult silmapilkselt pea.
Tahan suudelda sind koheselt
või hoopis suurelt ja loheselt.
Sinu nägemine - see on unelm
ja mu põskedel sirab punelm.
Oled mu vastu nii hea,
muudkui sammud looja sea.
Sinu puudutused lõõmavad mu kehal
ning mu huultel kenalt.
Need kohad on mulle pühad,
mida sina ainult sügad.
Sina oled mu peremees
ning minu vere sees.
Sinu lõhn lennutab mind meeltesegadusse
ja siis jälle sügavatesse merelainetesse.
Pean pöörduma tagasi reaalsusesse
ja pühendama end geniaalsusesse.
Sina .....
Kord kohtasin ma Inglit
Kord Ingel oli puudutanud mind,
Ma tundsin soojust, hoolivust ta poolt.
Ta justkui küsis - mis on su elu hind?
Kes on see - kellest Sina kannad hoolt?
Siis vastasin ma Inglile, mis mind
On kõige rohkem õnnistanud teel,
Et olen elanud, kui vabaduses lind,
Et Kalli inimeste kõrval on mu meel.
Mis on see elu hind - kes oskab teada?
Kas avastamist unustatud veed?
Siis tuleb lihtsalt sammud õigeks seada
Ja Ingel lausus - kerget Sulle teed!
Tiina Klemets
Eemale lükatud
Aidata vaid tahtsin sind,
hindamatu on su hind.
Tahtsin näha silmis sära,
aga armusin ma ära.
Tundnud seda polnud kaua,
üles kaevasid mu haua.
Kuhu matsin õrna poole,
Armastuse ja kõik hoole.
Armastada ma ei suutnud,
ei usaldanud ega lootnud.
Minujaoks sa liiga hea,
sammud eemale nüüd sea.
Ja keera ära oma pea,
muidu teen ma jälle vea.
Olen ammu surnud seest,
vajad tundlikuma meest.
Vanne
Magus kaste Sinu huulilt
Viivituse kõrge hind
Kauged sammud – keegi tuleb
Anun sind, mind ära vii
Põgenegem sellest maailmast
Peitkem liiva alla pea –
Kaugemale pole jaksu
Kaugemale me ei saa
Sinu sõnad, lahkuv heli
Sureb, kaasa Elu viib
Kui sa lähed, leia ruumi
Haara kaasa minu Hing
Tuled kustu, kardin ette
Lava mängu alustab
Osatäitjatest ent puudu
Sinu suudlus armastav
Seisan üksi keset Kõrbe
Ümber sahisemas liiv
Kunagi siin seisis Caesar
Dantet Saatus mööda viis
Mul on tunne, ühte ringi
Põrgusse ma pääsesin
Näitemäng ei paku rõõmu
V .....
Nähtamatud Võlad.
Taevas on täna nii kaunis ja sinine,
aeg on juba küllaldaselt hiline.
Kuid igatsuse sunnil ritta sean sõnad,
et tasuda tasumata nähtamatud võlad.
Võlad, mida pimedast nurgast häälekalt mööndi,
et lõpuks seadma sammud pean õigesse vööndi.
Kas vaevudki iial neid hoolega valitud ridu lugema,
midagi vastama või üleüldse sellele mõtlema.
Sellele mõeldes hakkab taaskord ahastus hinge pugema,
hoolimata tungivast tahtest, ei hakka ma midagi ütlema.
Kuid siin, sügaval sisimas ma seda enam ei talu,
ma lihtsalt ei suuda seda enam kannatada.
Südames lihtsaks ja odava .....
RAAMAT
Kui on ära läinud vool,
Köögis pottis suland sool.
Võta kätte raamat sa,
Hakka, aga lugema.
Raamatus võid olla tippkokk,
Raamatus võid olla kuldnokk,
Raamatus võid olla tume sokk,
Raamatus võid olla lobamokk.
Targaks saad kui palju loed,
Varsti sul on omad moed.
Tarkust koguma sa pead,
Kooli poole sammud sead.
Kõrbes
Sammud silmapiiri poole sean
see on mõttetu,ma tean
kõnnin ikka,tasapisi
ma soovin näha virmalisi
Mööda jalalälgi astun
sammu pidadagi katsun
keegi ennegi on läinud siit
need jäljed on mu ainus viit
See keegi kes siit enne läinud
kaugel silmapiiri taga käinud
Kas ta leidis virmalised?
Enda hinge lunastused
Nüüd on kahed jäljed maas
mõttetult siis kõnnin taas
kõnnin ikka,tasapisi
ma soovin näha virmalisi
vaikus on muusika
Armastan vaikust
loon sammude muusikat
kuu laulab unele
kas sa ei kuule?
kesk mahajäet paiku
kui eksinu luusin ma
lagunend treppidel
tantsivad tuuled
kitarrikeel heliseb
viimaseid viise
vaikuses laulule
järgnemas laul
pakane aknale
õhkab deviise
higiseid pisaraid
suitsemas saun
vaikin. sest armastan.
ütlen. sest tunnen.
ideaalsuse armastan vaikuses unne.
Heliriin Puistamaa