Sõnale sara leiti 1698 luuletust
Justkui Tuhkatriinu pidu
piilus aknast:
"Proov, mil lõpeb? küsis
"võte peale hakkab?"
Ja kui lõpuks kaadris oli -
parandada, muuta,
soovis duubel duubli järel
paremini suuta.
Kadus massistseeni ära
või siis tardus kaadris.
Staare kohale ja ära -
toodi üksikult ja paaris.
Taeva kõikekatvas kaares
nägi musti pilvi -
õlakehitusi, muigeid.
murelikke silmi.
Lõpuks taandus võtteplatsilt
paremale ära.
Kustusid prožektorid
ja glitterpuudri sära.
Justkui Tuhkatriinu peolt
ta lahkus kell kaksteist.
Teda rohkem või ka vähem
on igaühes meist.
27.01 .....
Mööda tühjade tänavate radu
Sa kõnnid veel lootes
ehk lõpeb see lõputu sadu.
Vihm viis mu endaga kaasa
nüüd oled sa ootel päikesepaistet taas aasal.
Sa tead,et päikese säras ma tulen
ainult oota veel veidi
viivuks ainult sa silmad sule
õige pea taas sinu juurde ma tulen.
Tulen,tulen,pea lõpeb sadu.
Talv
Talvega tuleb kõike jagada-,
külma, tuisku, libedat.
Talvel on palju ilusat,
pehmet lund, rõõmu säravat.
Veel lumehanged kõrguvad,
kelgusõidud on vingemad,
lumememmed sirguvad,
jääpurikad räästa all helgivad.
Talvega tuleb kõike jagada,
tal on mida pakkuda.
Talvel on rõõme kuhjaga,
silmailu otsata.
Crickle K susserdamine
Hommikusöögiks suubusin tanklasse
kus täna sõbrapäeva matkimine
sain kohvi, esimesena järjekorda sisse
toimunud kliendiga venimine;
mindki võttis vastu naine
keda enne näinud polnud
see päev eriline ebamaine
ta säravalt naeratanud;
"sõbralt - sõbrale" tehing
teed võõrale kohvi välja
ei mõistnud mis on see ring
see süvendanud mu nälja;
sest susserdamine segadusse ajas
mingi kohvi välja tegemine teistele
millega firma raha teenida vajas
mil, pidi tasuta kohvi niigi olema mulle;
sai valida, kas ei tee nii
tädi manipulatsioon viisakusest
kestis ja os .....
Armunud
ma tunnen, et hakkan endasse armuma.
tunnen, kuidas saan sooja endale kingitud kallistusest,
kuidas võtan hingamiseks aega seinalt kella pilkamata,
kuidas hellitan end toitudega, mis mulle maistevad,
kuidas joonistan mõtteis oma sünnimärkidest kujundeid,
kuidas kiidan end,
kuidas armastan põleva leegiga, mitte leige ahjuna,
kuidas lasen vihmal pesta oma nägu,
kuidas julgen lasta muusikal end kanda,
ja Jumalal end hoida,
kuidas tean, et suudan anda,
ja lepin tasuks tee äärest korjatud õiega,
kuidas usaldan õhku, mida sügavalt hingan,
kuidas olen tänulik iga päikesekiir .....
Mõte...
Minu vaiksetel uneta öödel,
sa piinanud oled mind kaua…
Ilmselt säravaim naeratus huulil…
Tantsid rõõmsalt üle mu haua….
Ma ei saa sinna midagi teha..
Mu viimnegi mõte on sinust..
On letargia haarand mu keha…
Et sa välja ei tee enam minust…
Kas vihal või armul on vahet..
Üks tundub ei välista teist…
Selleks vaja on kindlamat tahet..
Lõpuks loobuda mõtetest neist….
Rõõmus tuju
Ära lase rõõmsal tujul
kokku minna halva ilmaga.
Hoia endas rõõmsat tuju,
tasub ära kuhjaga.
Lase rõõmus tuju paistma,
särama hinge ja südame.
Rõõmus tuju meil elada
ja edasi minna aitab,
pühib takistused teelt.
Tore see,
et üks väike rõõmutuju,
külastab meid veel ja veel.
Aeg tõttab
Alles see oli, kui säras valge lumi
ja sillerdas silme ees.
Alles see oli, kui maapind külmunud oli
ja lumevallid kui tõkked
tee peal ees.
Alles see oli,
kui kuusk säras ehteis
ja hing nii rahul oli.
Aeg kiiresti kaob
nagu meelte pealt uni,
mis vahel nii ilus
ja peatumata oli.
Grete Lõbu
Iga kord, kui kuulan Ringvaadet
Marko Reikop domineerib oma jutuga
see parem, kui vaadata saadet
sest ta paariline kaeb kurja pilguga;
mil tal suur naeratus
aga silmad nagu kuradil
iga kord mul tekib ehmatus
kui pilku näen sel leedil;
lausa piidleb ta mu hinge
talle vastu vaadates head ei näe
mul tekib peas ja seljas pinge
enesekaitseks tõstan ette käe;
ta nagu neab mind
iga kord, kui kaamerasse vaatab
mis on küll trauma hind?
Juba must mass sisimas katab;
"Head vaatajad!", ja jätkad
enda korda, kui pöörad
APPI, see oli õudne, kas mõikad
mil ise arvad, et .....
Hommik
Päiksekiired pühivad su palgeilt une…
Õrnalt kõrva sosistavad….voodist tule….
Akna taga laulab kaunis laululind…
Oma vaiksel häälel üles ajab sind…
Paitab kõrva linnu sulnis serenaad…
Aknaklaasil särab päikese kaskaad…
Sa mõistad hea… on nõnda ärgata….
Endas leida aega… seda ilu märgata…
Jood kohvi, naudid, et sul poleks rutt….
Las kestab veel…see kaunis muinasjutt
Hinges on talv
On kõle mu hing nagu väljas on tali…
On hinges nii külm, seal tuul ulub vali…
Olen jälle ma üksi sel Kolgata teel..
Puudu on lootus mis innustaks veel…
Pole mul sõpru kes armastaks mind…
Kes kuulaks kui raske ja õpetaks sind…
Puhuks haava kui valus ja silitaks pead..
Kes mõistaks ja andestaks sulle su vead..
On pisaraist märjad mu padi ja tekk…
Mu katkistel huultel on soolane mekk…
Tean, tingimusteta sõprust olla ei saa..
Kuidas edasi minna ma lhtsalt ei tea….
On südamest kahju et vihkad nüüd mind..
Kuid ometi tea, ma ju armastan sind..
.....
Jalutuskäik metsas
Sa vaata kuidas päike
puude vahel sillerdab,
lumi särab vastu,
taamal kuused hõbedaselt helgivad.
Metsarajad jälgi on tipitud täis,
nii palju metsloomi
ei ole tundnud, näind,
ega nagu jahimees, neid jälgipidi käind.
Osad jäljed tunnen ära,
hallivatimees, kes metsas elab
ja kolmikhüppeid teeb oma rajal,
need tuttavad mul ammugi.
Võsavillemi jälgi ma ei tea,
kas nüüd hirmust peitu pugema pean?
Oravapoiss lumme pillub paar käbi,
minu hirm sai kiiresti läbi.
Mõtted puhtad ja meel on hea.
Kärarikkast linnast vahel lahkuma peab.
Minema sinna, kus vaikus k .....
Kultuurišokk
Läks õue üle linna
ja nii päeval ja pimedas
võttis mu pilgu sinna
kuidas kuusk endiselt helendas;
no, misasja te teete, värdjad
üle - eelmine nädal pidanud
võtma tuled, päkapikud ja küünlad
kooli ees, kodudes ja ka näinud;
et linnaplatsil seisab roheline
haljaste okstega, lumine ja särav
kuju, mis nüüd ebadavaline
aga uus kuu on kõike määrav;
küllap taak on seal
kus on eelmise kuu märk
mul kultuurišokk peal
kui toimub nii sitt värk;
nahhui toimub, ma küsin
pidanud ammu ahju ajama
sellega nii arvasin
et peab ise pihta hakkama;
kes see debiil .....
Sinu tulekut ootan kui kevadet ma
Sinu tukekut ootan
kui kevadet ma.
Minu süda on kurb
ja külmunud on maa.
Tuisk piirab nähtavust,
lumehanged kõrged on ees.
Sind väga tahaksin näha,
kuid takistusi palju on teel.
On päevi, kus päike särab mu sees
ja kurbuse võidab rõõmus meel.
Kui suudaks vaid hinge talitseda,
südant kuuma jahutada.
Õnneks on kevad poolel teel,
sulama hakkavad lumised teed.
Aeg kiiremini edasi tõttama hakkab,
armastus Sinu vastu iial gi
ei lakka.
Tule siis koos kevadega,
kui õide puhkeb maa,
kui kevadveed hakkavad vulisema,
kui pesa loob linnupaar!
Sinu tulekut oota .....