Sõnale sarm leiti 33 luuletust
Minu laul
Kaselehed kase otsas,
vahtralehed vahtrapuul.
Tammetõrud tamme oksal,
minu mõtted minu suul.
Hanekesel hane jalad,
aol ning ehal oma loit.
Oma tunne igal kehal,
igal vaimul oma toit.
Kaselehed kase otsas,
vahtralehed vahtrapuul.
Tammetõrud tamme oksal…
Mitu haru elupuul!
Igal armul oma sarm,
igal sammul oma king.
Oma värin igal haaval,
igal punktil oma ring…
Igal lapsel oma hing!
Kaselehed kase otsas,
vahtralehed vahtrapuul.
Tammetõrud tamme oksal,
minu süda minu suul.
/Mari*Uri/
Muinasjutt Printsess Isemeelsest....
Kaugel mägedes kesk kõrget pilvepiiri..
Elab neid, kel sulnis naeratus ja sarm…
See on imearmas Printsess Isemeelne…
Nagu Kameeleon kes vahest kalk ja karm…
On selles kuningriigis ammu omad kombed…
Ja keelust üleastujate karistus on julm…
Ei printsess ühtki otsust teha jäta homseks…
Seal andeks palujate saatuseks on surm….
Ka mina kõndisin kord kurikuulsat rada…
Mis läbi metsa kauni lossi poole viis….
Mul oli jäänud ainult samme teha sada…
Kui sellelt rajalt lõpuks vääratasin siis…
Nüüd vangikongis ootan kurvalt oma saatust
Käin läbi mõttes .....
Alex Jones: NWO mäng
OI TÜRA, JUHHUUUUU
sain omale jõulukingi
pole paremat ja muu
kui alla laadisin lingi;
maailma targim mees
võitleb dr. Fookeriga
püstol on tal ees
missioon algab laboriga;
selleks Alex Jones, kõikvõimas
zombiarstid süstivad autismiga
ja gei - konnad lobi öökimas
üleni roosad, vikerkaare sarmiga;
lase maha Bill Gates
kes tahab rahvaarvu kahandada
inimelu on äri tema arvates
miljardärist kurat vaja eemaldada;
LA's narkareid kõmmuta
ära väsi punkte saamas
jäta Mark Zukenberg ilma armuta
see reptiil teisest ilmast;
ratsuta kentaurist Joe Rogananiga
ja .....
Käänded
Tagasi sinna perseauku kooli
ma minna ei hooli
ei peaks ka ükski teine laps
kui olla seal pole lops;
aga ühel päeval juhtus trikk
emakeeleõps kaunis tšikk
mul andis 7 klassis eratunni
nii, et ajab karvad krunni;
tahtsin veerandihinde saada 4
olen olnud üks loll klassiveli
et üks lihtsamaid aineid kehvasti
ja vaja neid vastata hädasti;
kuna koolipoisi sarmi vähe
oli õpsil läinud ise mõte pähe
et ma tulen laua taha, kus ta seisab
ning õpilane käändeid kordab;
tahvlile kirjutas ta lauselõppe
ja mõtlesin talle ka anda õppe
pööras õps korra lauale üm .....
Kolm kuud
Kolm kuud külma kangust.
Kolm kuud tühja langust.
Kolm kuud haihtuvat hingust.
Kolm kuud pikka pagendust.
Kolm kuud ärkavat elu.
Kolm kuud magusat melu.
Kolm kuud säravat silmailu.
Kolm kuud sumedaid sarme.
Kolm kuud piinavaid parme.
Kolm kuud kaunist surma.
Tuhkatriinu kingad*
tuhkatriinu kingad,
mida mulle ulatati
jah, ma olen küürinud seda elu
piisavalt, et osaleda ballil
aitäh, aitäh, aitäh
kutsumast
maalilisse võlumaailma,
kus ma näen, et prints tuleb eesli
mitte hobusega
talutütreks tagasi
oma peenramaale
vagude vahele sibama
maasikaid korjama
ja rohima
rõõmsalt, krapsti
supsti, sapsti
et öösiti käia võluvatel ballidel
kui silmad sulen
ja umbne õhk
läbi toa valgub
nagu udune loor
unenäo ja tegelikkuse vahel
kes ulatas mulle need kingad
et arvas teadvat,
et mina just olen see koristaja,
kellel on potentsiaali maht .....
(mineviku "auku" kukkunud luule)
"Kui joobe aste muutub nii sügavaks
et Sa guugeldad oma eksarmastusi
seal ongi mu alateadvuse põimikud
kui riided liigselt soonivad
kui on ärevus ja oled läbi põlenud
siis puhka mändide varjus
kes suudab kasvada ka liivasel pinnasel
Seal alateadvuse urus
ongi Sinu traumade neuroos
Sinu põhjuste põhjused
"Kuidas on sinusugust naist võimalik
mitte armastada?"
Rebige mind välja ajaloo raamatutest
midagi ei muutu
kell tiksub samamoodi edasi
imeilusas siidjas öökleidis võin lennata
koos sõpradega ühes
Milline suvi see pidi tulema,
kuhu oli areneda,
aga traum .....
Vaikus
Näita mulle naeratust
oma tüüneid silmi.
Näita mulle vaevatust
valgeid rahupilvi.
Tunne minu ahastust
halemeele armi.
Tunne minu rahutust
tusameele tormi.
Kuula minu hingetust
unistuste värvi.
Kuula minu hääletust
vaikushetke sarmi.
Jaga mulle lohutust
kasvõi armuveini.
Jaga minu unistust
kus ei oleks teisi.
noorukina
kuu valguses Sind juua
ilm nii luua
taeva all kus ainult
õrnus puhtus
ära ütle see kunagi
kuhtub leekides hukkub
võimalik vaid poisieas
siis kui käharates lokkides
meil alles pea
*
kord olnud armu leek
meis päriselt ei kustu eal
mis hõõgund vere sees
jääb sinna igaveseks
ta nagu aknas tähe valgus
öösiti mis tuppa valgub
*
öö saab otsa akna laual
tilkuv küünal
enam Sind ma eal ei kohta
Su suu mu nime valus hüüa
mis oli tagasi ei tule
saab veel vaid uneks
mälu sinna ukse suleb
kaod kuhu Sina mu arm
meis olnud lemb ja sarm
luuletuste saatus
värsse põletan
taeva all olnuid
hommikuid ja õhtuid
koltunud roogu
jäätunud jõe kaldal
heledat täiskuud
lumise lagendiku kohal
pungade lõhki minemist
kasel mahla tilkumist pange
meel kilgates kui näeb
pärast halli talve
lapsuliblika esimest lendu
tee pervel võilillede kullendamist
sirelite hullutavast õitsemisest
kaob öösel uni
valged puhevil pilved
Emajõe tulvavees
Peipsi poole on teel
*
ka mina vananen mu arm
mind maha jätab sarm
ilu võimas lumm
silmi tuleb nukrus
kui keha kuhtub
hing helluseks ja tänuks
muutub olemise .....
kui öise tähe
kui öise tähe
kauge valgus Su arm
mu põske äkki puutus
ta jahe suudlus
meelt hämmastas
et verel unund polnud
kord ärgand truudus
ehk teiseski ilmas
alles me arm
me hinge puhtus
Su plikalik sarm
see ajas ei haihtu
olematuks muutu
mis siis mind
enam ehk hulluks
ei aja Su suu kuum
eha valus juus
Sügis
Külm märg pimedus on päevanorm.
Vihm, tuul, libedus ja sügistorm.
Kõle-kale, vale - karm.
Sügis, oled Sa mu arm.
Mul olla võib külm, kuid see üldse ei loe
sest ilu ja valu on sügise sarm.
Korstende suitsu all olla võiks soe,
kuid nii ei haara mind Sügise arm.
Mälestuste lõhn ja unistuste värv;
õnnetunde kihk ja hingepiina lärm.
Pea kõik on tuhm ning valitseb äng
aga siiski ja ikka! on Sügis mu arm!
Taaskohtumine
Kui me taassünnis kohtume teel,
tean, et tunnen sind ära , mu arm.
Siin siis kõnnime käsikäes veel
ja mind endiselt võlub su sarm.
Oleks taas kesksuvine juuli.
Meile meenuks, et olime kord
õnnelikud neis ajatuulis,
jätkub kajana viimne akord.
Oma hing ava mulle, mu arm!
Siis südame kingiks saad vastu.
Saatus polegi äkki nii karm
ega varjuna meile ei lasku.
Jumal, luba meil kohtuda taas,
raja siledaks tunnetustee,
et me unustusõisi ei saaks,
kui kord taassünnis kohtume veel.
Ohh jummel küll, Erm...
Vaatasin meie sportlasi
tulemusi ummamuudu
ja Johannesel juhtus sitt asi
kus jäi 4 sekundit puudu;
8227 punni ja isiklik rekord
mõtlesin, et kui ta edasi läheks
aga polnud olla hea seekord
kui 19 punni jäi väheks;
vähemalt ületas enda latti
aga ohh jummel küll, Erm...
me ei saa sellest sotti
kuidas maas nuttes püsib sarm;
su rahva ja avalikus elus
pärast põlvevigastust
su meeleheide polnud õige alus
vaid meheks jäämine pälvib austust