Sõnale see leiti 393 luuletust

See Through

"I like see-through
here and there...
In men and things...
and everywhere."


/Mari*Uri/

See teeb haiget

Andestus,
sa lubasid mulle kunagi igaviku.
Meie aeg on kätte jõudnud;
ütle head ööd,
sest kui aeg tuleb,
kaob vari,
närtsinud lill laual,
veripunane pisar
miks see nii tuli?

Las see kurblik meel sus' olla

Las see kurblik meel sus' olla,
kui see päev tal valitud.
Su hing on valinud selle päeva,
kurbusega jutud kokku räägitud.
Kurbus on üks elu osa,
pole sest pääsu kellelgi

See kevad südames

Varsakabjad kraavipervel
lõo tiirleb taeva all
kesal Rukkiräägu pesa
maas madalal
Siin kord hällike mul oli
maast madalast

Suht savi..see armastus

igatsus valdanud sisemuse
võõras iseendale
üksi koperdan pimeduses
kõigest suh't pohhui on
lasen minna elul nii
kuis läheb
ja kunagi, ehk näen siis
kas tee õige, kus lähen

Соло

Друзья - это под предлогом,
Счастье, делимое пополам,
Одиночество - счастье соло,
Никому без спроса не отдам!

Armastan

Sa meeldid mulle sinisilm!
Ma armastan sind sinilill!

NAHK KATKI

Jamasid kord mehega,
kes andis peksa meelega.
appi appi karjud sa,
appi tulen ma.
Oi heldeke sa oled katki,
luu nyyd katki praks.

MINA!!

Rohekad hallid silmad
Kuu valguses vastu kajavad.
Tume pruunid kiharad
Tuule käes lendlevad.
Nobedad näpud,
Klavetuuril siblamas.
Mina, mina olen see,
See salapärane luuletaja.

diiler jõuluvana

Dollis on nüüd kibekiire
Tabatud on vinge diiler
jõuluvana istub sorgus
pea on norgus,käed on raudus
Oh sa ime,oh sa piin
kingi kotis kokaiin

virmalised

virmalised on taevas,
keegi just kui kaebas.
Virmalised punased nemad on,
aga rohu sees hüppab konn.
virmalised on ju ka sinised,
ema ütleb mis sa pinised.

Hüüe

Too tagasi,
see pole ju sinu.
Hõbedane pastapliiats-
näituse tumm tunnistaja,
nahkkaantes märkmiku paarimees,
emotsioonitu emotsioonide vahendaja,
too tagasi...


tri:nu

Aprill

Kes küll kelle üle nalja heidab,
ilm on külm ja kevad end peidab?
Naljanumbrina näib see ilm,
varsti otsas ongi aprill.

Mida naised.,......minul teile öelda on…
No kui ütlen… ärge pidage siis viha…
Printsiks ise tuleb suudelda teil konn…
Ja lõpuks loota…et see tekitab ka iha…

kevad Lissabonis

ärgata toas üles kus
linn supleb üleni päikeses
õitseb aias sidrun
sinitaevas kõrgub iga
tänava ja maja kohal
see igatsus enne ei lähe üle
kui istud Lissabonil ükskord süles

Ei ole vihma rõõmsatele inimestele......

Muudkui sajab ja sajab......lõppu veel pole...
Taevas pilved vaid pilved.....päikest ei ole.....
Aga päike ja rõõm kahekesi mu sees...
Tantsivad tangot nagu naine ja mees......

Hinges

Akna taga krabistab vihm
ja nutab ilm-,
kõik see mulle nii tuttav on...

äkki

nüüd juba õhtul mõnel
süda tõmbub äkki
valust kokku kohkub
see olla võis me viimane
kallistus suudlus ees vaid
mustav igavik igaveseks
nende puudus

Taas igatsedes sind,
igat hetke talletab mu hing.
Lasen pisaratel haarata oma südame,
see valu pole lihtsalt ajutine.
Ta on miski mida tagasi ei saa,
keegi kellest saab vaid unistada.